FV 28. novembril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 19. septembri 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-27/18 RENV: FV versus nõukogu

(kohtuasi C-875/19 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: FV (esindaja: advokaat É. Boigelot)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Nõukogu

Apellandi nõuded

tühistada 19. septembri 2019. aasta otsus kohtuasjas T-27/18 RENV ja seetõttu rahuldada apellandi esimeses kohtuastmes esitatud nõuded ning järelikult tühistada apellandi suhtes 2013. aasta kohta koostatud hindamisaruanne;

mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud kohtuotsusega jäeti rahuldamata 2013. aasta hindamisaruande tühistamise nõue. Apellant esitab ühelt poolt väite, et Üldkohus rikkus kontrollikohustust ja põhjendamiskohustust, samuti moonutas toimikut, ning teiselt poolt, et rikkus hindamisjuhendit, põhjendamiskohustust ja hoolitsemiskohustust ja tegi ilmse hindamisvea.

Hageja on arvamusel, et kuna Üldkohus nõudis arstitõendite olemasolu ja esitamist ning leidis järelikult, et puudumised ei ole põhjendatud ning neid võib tulemuslikult pidada asjaoluks, mida hindamisel arvesse võtta, eiras ta hindamisjuhendit. Lisaks on õigusvastane otsus võtta tingimata, st automaatselt arvesse puudumisi ja/või hiliseid saabumisi selleks, et anda negatiivne hinnang hagejale. Nõukogu ei seadnud kunagi kahtluse alla nende puudumiste ja/või hiliste saabumist meditsiinilist laadi ega kritiseerinud puudumiste põhjendamist sellega, et ta oleks võtnud vastu haldusmeetmeid, ning ta kiitis hilinemiste tagantjärele korrigeerimise heaks. Üldkohus rääkis endale seega vastu ja moonutas toimiku asjaolusid.

Peale selle ei tähenda asjaolu, et ei oldud korrapäraselt tööl kohal, fakti enese tõttu seda, et pidevalt ei pingutatud. Lisaks ei olnud hageja ajagraafikut puudutavas programmis registreeritud mingit individualiseeritud ajagraafikut. Samuti ei saa üldist kommentaari, millega on „vastutustundlikkust“ peetud märkimisväärseks, täpsustada muu kui „suurepärase“ hinnanguga. Mis puudutab hinnangut „töökvaliteedile“, siis hindamisaruande põhjendused ei ole seotud hageja soorituste tegeliku tasemega. Lõpuks, mis puudutab hinnangut „meeskonnatöö oskustele“ ja „inimsuhetele“, siis Üldkohus ei võtnud arvesse mitmeid toimiku asjaolusid. Hageja arvates moonutas Üldkohus seega toimiku asjaolusid, tegi tõlgendamis- ja hindamisvea, rikkus hindamisjuhendit ning ei teostanud nõuetekohaselt ja õigesti oma kontrolli ilmse hindamisvea üle.

Viimasena väidab hageja, et vaidlustatud kohtuotsuses ei võetud arvesse osaks saanud ametialast väärkohtlemist ja psühholoogilist ahistamist. Üldkohus rikkus samuti hoolitsemiskohustuse sisu, jättes arvestamata hageja huviga ning arvestades üksnes väidetavat teenistuse huvi.

____________