Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaad) 11. märtsil 2020 – European Pallet Association e. V. versus PHZ BV

(kohtuasi C-133/20)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hoge Raad der Nederlanden

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: European Pallet Association e. V.

Vastustaja kassatsioonimenetluses: PHZ BV

Eelotsuse küsimused

1.    a)    Kas selleks, et määruse nr 207/2009 artikli 13 lõikele 21 saaks tulemuslikult tugineda, on nõutav, et asjaomase kaubamärgiga tähistatud kauba edasine turustamine kahjustab või võib kahjustada [kaubamärgi ülesannet tähistada kauba või teenuse päritolu ja tagada selle kvaliteet, samuti muid kaubamärgi ülesandeid, nagu teabe, investeeringute ja reklaamiga seotud ülesanded]?

b)    Kas juhul kui vastus esimese küsimuse a osale on jaatav, tuleb kirjeldatud tingimust käsitada nii, et see peab olema täidetud lisaks „“ esinemise tingimusele?

c)    Kas määruse nr 207/2009 artikli 13 lõikele 2 tulemuslikult tuginemiseks piisab alati juba ainuüksi sellest, kui on kahjustatud ühte või mitut esimese küsimuse a osas nimetatud kaubamärgi ülesannet?

2.    a)    Kas üldjuhul on kaubamärgiomanikul määruse nr 207/2009 artikli 13 lõike 2 alusel õigus seista vastu tema kaubamärgiga tähistatud kaupade edasisele turustamisele, kui neid kaupu on parandanud muud isikud kui kaubamärgiomanik ja tema volitatud isikud?

b)    Kas juhul, kui vastus teise küsimuse a osale on eitav, oleneb sellise kauba korral, mille viis turule kaubamärgi omanik või mis viidi turule tema loal ja mida on parandanud kolmas isik […], „põhjendatud aluse“ esinemine määruse nr 207/2009 artikli 13 lõike 2 tähenduses asjaomase kauba või parandamise laadist või erilistest asjaoludest, nagu on käesoleval juhul kirjeldatud eespool […]?

3.    a)    Kas kaubamärgiomaniku õigus määruse nr 207/2009 artikli 13 lõike 2 tähenduses seista vastu kauba edasisele kolmandate isikute poolsele turustamisele, on välistatud, kui kaubamärki kasutatakse viisil, mis ei saa jätta muljet, et kaubamärgiomaniku (või tema litsentsisaaja) ja kaupade edasimüüja vahel on majanduslik seos, näiteks kui kaubamärgi eemaldamisega ja/või kauba parandamisjärgse täiendava märgistamisega antakse selgelt teada, et kaupa ei parandanud kaubamärgiomanik ega tema litsentsisaaja ja seda ei tehtud ka nende loal?

b)    Kas vastust sellele küsimusele mõjutab see, kas kaubamärki saab hõlpsasti eemaldada, ilma et sellega kahjustatakse kauba tehnilist seisundit või praktilist kasutatavust?

4.    Kas eespool sõnastatud küsimustele vastamisel on oluline, kas tegemist on kollektiivkaubamärgiga määruse nr 207/2009 tähenduses, ja kui on, siis millisest aspektist?

____________

1     Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT 2009, L 78, lk 1).