Kohtuasi C‑583/11 P

Inuit Tapiriit Kanatami jt

versus

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu

Apellatsioonkaebus – Määrus (EÜ) nr 1007/2009 – Kauplemine hülgetoodetega – Nimetatud toodete importimisele ja turustamisele seatud piirangud – Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Füüsiliste või juriidiliste isikute õigus esitada hagi – ELTL artikli 263 neljas lõik – Mõiste „üldkohaldatav akt” – Seadusandlikud aktid – Põhiõigus tõhusale kohtulikule kaitsele

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 3. oktoober 2013

1.        Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtus esitatud väidete ja argumentide pelk kordamine – Vastuvõetamatus – Selle vaidlustamine, kuidas Üldkohus on ühenduse õigust tõlgendanud või kohaldanud – Vastuvõetavus

(ELTL artikli 256 lõike 1 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; kohtu kodukord, artikli 168, lõike 1 punkt d)

2.        Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Meetodid – Grammatiline, süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine – Tuginemine sätte ettevalmistavatele materjalidele – Lubatavus

3.        Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Mõiste „üldkohaldatav akt” ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses – Kõik üldaktid peale seadusandlike aktide

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

4.        Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Määrus nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta – Hagejate isikliku puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus

(ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1007/2009)

5.        Tühistamishagi – Füüsilised ja juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Kumulatiivsed tingimused – Hagi vastuvõetamatus vaid ühe tingimuse täitmata jätmisel

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

6.        Apellatsioonkaebus – Väited – Ebapiisav või vastuoluline põhjendus – Põhjendamiskohustuse ulatus – Üldkohtu viide tuletatud põhjendusele – Lubatavus – Tingimused

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

7.        Põhiõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Liidu õigusaktide seaduslikkuse kontroll – Üksikasjalikud eeskirjad – Selle õiguse kaitse liidu või liikmesriigi kohtute poolt vastavalt vaidlustatud akti õiguslikule olemusele – Võimalus kontrollida kehtivust tühistamishagi või eelotsusetaotluse kaudu

(ELL artikli 19 lõige 1; ELTL artikli 263 neljas lõik ja ELTL artiklid 267 ning 277; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47 ja artikli 52 lõige 7)

1.        ELTL artikli 256 lõike 1 teisest lõigust, Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 168 lõike 1 punktist d tuleneb, et apellatsioonkaebuses tuleb täpselt näidata selle kohtuotsuse kritiseeritavad osad, mille tühistamist nõutakse, samuti seda nõuet konkreetselt toetavad õiguslikud argumendid. Nendest sätetest tulenevale põhjendamiskohustusele ei vasta apellatsioonkaebus, mis piirdub Üldkohtus esitatud väidete ja argumentide, sealhulgas otseselt selle kohtu poolt tagasi lükatud asjaoludel põhinevate väidete ja argumentide kordamisega või sõnasõnalise ülevõtmisega.

Kui apellant vaidlustab liidu õiguse tõlgendamise või kohaldamise Üldkohtu poolt, võivad esimeses kohtuastmes käsitletud õiguslikud küsimused siiski apellatsioonimenetluses uuesti arutusele tulla. Kui apellant ei saaks oma apellatsioonkaebust Üldkohtus juba esitatud väidete ja argumentidega põhjendada, kaotaks apellatsioonimenetlus osaliselt oma mõtte.

(vt punktid 46 ja 47)

2.        Vt otsuse tekst.

(vt punkt 50)

3.        ELTL artikli 263 esimene lõik nimetab neid akte, mille peale on võimalik esitada tühistamishagi liidu kohtule, nimelt esiteks seadusandlikke akte, ja teiseks muid siduvaid õigusakte, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele ja mis võivad olla nii üksik- kui üldaktid.

Füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguse osas hagi esitada peavad ELTL artikli 263 neljanda lõigu kaks esimest lauseosa silmas kõiki liidu akte, mis tekitavad siduvaid õiguslikke tagajärgi. Nendes sätetes sisalduv akti mõiste hõlmab seega nii seadusandlikke kui ka muid üldakte ning üksikakte.

Lissaboni lepinguga lisati ELTL artikli 263 neljandasse lõiku kolmas lauseosa, mis lihtsustas füüsiliste ja juriidiliste isikute esitatud tühistamishagide vastuvõetavuse tingimusi. Nimelt, ilma et see sätte osa seaks füüsiliste ja juriidiliste isikute esitatud tühistamishagide vastuvõetavuse tingimuseks isikliku puutumuse, mis on ette nähtud selle sätte teises lauseosas, annab ta selle õiguskaitsevahendi selliste üldkohaldatavate aktide suhtes, mis ei sisalda rakendusmeetmeid ja mis puudutavad hagejat otseselt.

Mõiste „üldkohaldatav akt” kohta tuleneb ELTL artikli 263 neljanda lõigu kolmandast lauseosast, et võrreldes ELTL artikli 263 neljanda lõigu esimeses ja teises osas kasutatud mõistega „akt” on sellel piiratum ulatus määratlemaks muud liiki meetmeid, mille tühistamist võivad füüsilised ja juriidilised isikud taotleda. Esimesena nimetatud mõiste ei saa puudutada kõiki üldakte, vaid see käib selliste aktide ühe piiratuma kategooria kohta. Vastupidine tõlgendus muudaks sisutühjaks ELTL artikli 263 neljanda lõigu teises ja kolmandas lauseosas tehtud eristuse aktide ja üldkohaldatavate aktide vahel.

Ka nähtub Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu artikli III-365 lõiget 4 ettevalmistavatest materjalidest, et ehkki EÜ artikli 230 neljanda lõigu muutmise eesmärgiks oli laiendada füüsiliste ja juriidiliste isikute tühistamishagide vastuvõetavuse tingimusi, ei muudetud samas EÜ artikli 230 neljandas lõigus ette nähtud ja seadusandlike aktide suhtes kehtivaid vastuvõetavuse tingimusi. Seega võimaldab selle sätte muutmise eelnõus kasutatud mõiste „üldkohaldatav akt” määratleda nende aktide kategooria, mille suhtes võib nüüdsest esitada tühistamishagi leebematel tingimustel kui seni, samas aga säilitades nõnda kitsa lähenemise seoses eraõiguslike isikute õigusega esitada hagi seadusandlike aktide peale, mille puhul kehtib „otsese ja isikliku” puutumuse tingimus.

Sellises olukorras oli füüsilistele ja juriidilistele isikutele EÜ artikli 230 neljandas lõigus ette nähtud hagi esitamise õiguse muutmise eesmärgiks võimaldada esitada nendel isikutel leebematel tingimustel tühistamishagi üldaktide peale, välja arvatud aga seadusandlike aktide peale.

(vt punktid 52 ja 54–60)

4.        Aktiga, mille tühistamist on taotletud, isikliku puutumuse tingimuse sisu – ELTL artikli 263 neljanda lõigu järgi – ei ole Lissaboni lepinguga muudetud. Vastavalt sellele on füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul täidetud nende isikliku puutumuse kriteerium vaid juhul, kui vaidlustatud akt mõjutab neid mingi neile omase tunnuse või neid iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis neid kõigist teistest isikutest eristab ning seega individualiseerib neid sarnaselt otsuse adressaadiga. Sellises olukorras on määruses nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta kehtestatud hülgetoodete turustamise keeld sõnastatud üldiselt kõikide selle määruse kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtjate suhtes.

(vt punktid 71–73)

5.        Füüsiline või juriidiline isik võib esitada ELTL artikli 263 neljanda lõigu kohaselt hagi sellise akti tühistamiseks, mille adressaadiks ta ei ole või mille puhul ei ole tegemist üldkohaldatava aktiga, vaid siis, kui see puudutab teda mitte ainult otseselt, vaid ka isiklikult. Kuna aktiga, mille tühistamist on taotletud, otsese ja isikliku puutumuse tingimused on seega kumulatiivsed, tähendab see, et kui üks tingimustest ei ole hageja puhul täidetud, ei ole tema poolt selle akti tühistamiseks esitatud hagi vastuvõetav.

(vt punktid 75 ja 76)

6.        Üldkohus ei pea esitama ammendavat ning üksikasjalikku ülevaadet menetluse poolte kõikidest arutluskäikudest. Üldkohtu põhjendus võib olla tuletatav, tingimusel et see võimaldab huvitatud isikul teada põhjusi, miks kõnealused meetmed on võetud, ning et see annab pädevale kohtule piisavalt andmeid kontrolli teostamiseks.

Asjaolu, et Üldkohus ei nimeta sõnaselgelt sätteid, millele tuginesid apellandid, ega käsitle nende argumente üksikasjalikult, ei saa kujutada endast põhjendamiskohustuse rikkumist. Sama kehtib juhul, kui Üldkohus leiab, et ELTL artikli 263 neljandat lõiku grammatiliselt, ajalooliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades ei saa kõrvale jätta määruse peale hagi esitamise tingimusi, mis on selles sättes otsesõnu ette nähtud. Nimelt, kui Üldkohus langetab liidu õiguse tunnustatud tõlgendusmeetodite alusel klassikaliselt tõlgendades otsuse ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud mõiste „üldkohaldatav akt” ulatuse osas, ei mõjuta see aga asjaolu, et see mõiste on üks hagi vastuvõetavuse ELTL artikli 263 neljandas lõigus otsesõnu ette nähtud tingimusi, millele peab vastama füüsiliste ja juriidiliste isikute tühistamishagi, ega muuda seeläbi Üldkohtu põhjendusi vastuolulisteks.

(vt punktid 82–84)

7.        EL lepingu artikli 19 lõikest 1 tulenevalt tagavad liidu õiguskorra säilitamise kohtuliku kontrolli Euroopa Kohus ja liikmesriikide kohtud. Lisaks on liit õigusel rajanev liit, mille raames kontrollitakse selle institutsioonide aktide kooskõla eeskätt aluslepingutega, õiguse üldpõhimõtetega ja põhiõigustega.

Selleks kehtestab EL toimimise leping esiteks artiklitega 263 ja 277 ning teiseks artikliga 267 õiguskaitsevahendite ja menetluste täieliku süsteemi, milles liidu institutsioonide õigusaktide seaduslikkuse kontroll on usaldatud liidu kohtule. Seega on füüsilised ja juriidilised isikud, kes ei saa tulenevalt ELTL artikli 263 neljandas lõigus nimetatud vastuvõetavuse tingimustest vaidlustada otse liidu üldakte, kaitstud nende vastu sellega, et neid akte nende isikute suhtes ei kohaldata. Kui selliste aktide rakendamine kuulub liidu institutsioonide pädevusse, võivad need isikud esitada ELTL artikli 263 neljandas lõigus toodud tingimustel nende rakendusaktide peale hagi otse Euroopa Kohtule ning nad võivad hagi põhjendamisel tugineda ELTL artikli 277 kohaselt asjaomase üldakti ebaseaduslikkusele. Kui nende õigusaktide kohaldamine kuulub liikmesriikide pädevusse, võivad nad tugineda asjaomase liidu akti kehtetusele siseriiklikus kohtus ning paluda viimasel pöörduda Euroopa Kohtu poole eelotsuse küsimustega.

Järelikult on kehtivuse hindamiseks esitatud eelotsusetaotlus samamoodi nagu tühistamishagi liidu aktide seaduslikkuse kontrolli vahend.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 tagatud kaitse osas ei ole selle sätte eesmärgiks muuta aluslepingutes ette nähtud kohtuliku kontrolli süsteemi ja eelkõige otse Euroopa Liidu kohtule esitatavate hagide vastuvõetavusega seotud norme. Seega tuleb ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud vastuvõetavuse tingimusi tõlgendada koostoimes põhiõigusega tõhusale kohtulikule kaitsele, ilma et seejuures jäetaks kõrvale selles aluslepingus otsesõnu ette nähtud tingimused. Mis puudutab siseriikliku kohtu rolli, siis siseriiklik kohus täidab koostöös Euroopa Kohtuga ülesannet, mis neile mõlemale on antud, et tagada õiguse järgimine liidu aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel. Seega tuleb liikmesriikidel kehtestada õiguskaitsevahendite ja menetluste süsteem, mis võimaldab tagada põhiõiguse tõhusale kohtulikule kaitsele; seda kohustust on kinnitatud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus.

Mis puudutab liikmesriikidel kehtestada tulevaid õiguskaitsevahendeid, siis kuigi EL toimimise leping on aluseks teatud liiki hagidele, mida füüsilised ja juriidilised isikud saavad vajadusel otse liidu kohtule esitada, ei olnud EL toimimise lepingu ega ELL artikli 19 eesmärk kehtestada liikmesriigi kohtutes liidu õiguse tagamiseks muid õiguskaitsevahendeid kui need, mis on juba sätestatud siseriiklikus õiguses. Teisiti oleks see üksnes juhul, kui vastava liikmesriigi õiguskorra ülesehitusest nähtub, et ei ole ühtegi õiguskaitsevahendit, mis võimaldaks kas või täiendava taotluse põhjal tagada õigussubjektidele liidu õigusest tulenevad õigused, või kui õigussubjektide ainuke võimalus kohtusse pöördumiseks oleks õigusrikkumise toimepanek.

Ka ei nõua harta artiklis 47 tagatud kaitse, et õigussubjekt saaks esitada liidu kohtule otse ja ilma igasuguste tingimusteta tühistamishagi liidu seadusandlike aktide peale. Nimetatud põhiõigus ja ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik ei nõua nimelt, et õigussubjekt võiks esitada nende aktide peale hagi esmajoones siseriiklikule kohtule.

(vt punktid 90–93, 95, 97–101 ja 103–106)