Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte di Appello di Roma (Itaalia) 3. mail 2012 - Martini SpA versus Ministero delle Attività Produttive

(kohtuasi C-211/12)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte di Appello di Roma

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Martini SpA

Vastustaja: Ministero delle Attività Produttive

Eelotsuse küsimused

1    Kas Euroopa Komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1291/2000 (EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1; ELT eriväljaanne 3/29, lk 145) artiklit 35 tuleb tõlgendada nii, et seal sätestatud sanktsiooni − mis seisneb selles, et jäetakse tervenisti tagastamata tagatis, mille on andnud ühenduse ettevõtjad, kes on saanud impordi-/ekspordilitsentsi või -sertifikaadi seoses tootega, mida reguleerib teraviljaturu ühine korraldus − peamine eesmärk on hoida ära olukorda, kus need ettevõtjad jätaksid täitmata oma peamise kohustuse (nagu vastavas litsentsis või sertifikaadis viidatud teravilja tegelik importimine või eksportimine), mida neil tuleb täita, pidades silmas tehingut, mille jaoks nad litsentsi või sertifikaadi said ning tagatise andsid?

2.    Kas määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 35 lõike 4 sätteid tuleb selles osas, kus nad sätestavad impordilitsentsi või -sertifikaadi väljaandmisel antud tagatise vabastamise tingimused ja eeskirjad, tõlgendada nii, et sekundaarse kohustuse täitmatajätmisel, mis seisneb konkreetsel juhul impordi nõuetekohase toimumise tõendi hilinenud esitamises (ning sellest tulenevas tagatise vabastamise taotluse hilinenud esitamises), tuleb kohaldatava sanktsiooni summa määrata kindlaks, olenemata konkreetse tagatise summast, mis tuleks asjaomase imporditehinguga seotud peamise kohustuse täitmatajätmisel tervenisti tagastamata jätta, kuna konkreetsel juhul tuleb see summa kindlaks määrata hoopis lähtuvalt normaalsest tagatise summast, mida kohaldatakse üldiselt sama laadi toodete impordi suhtes, mis on toimunud asjassepuutuval perioodil?

3.    Kas Euroopa Komisjoni kõnealuse määruse nr 1291/2000 artikli 35 lõike 4 punkti c seda osa, kus on sätestatud, et "[...] kui antud toote kohta on olemas erinevaid tagatismäärasid sisaldavad litsentsid või sertifikaadid, kasutatakse kaotatava summa arvutamiseks impordi [...] suhtes kohaldatavat madalaimat määra", tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui ühenduse ettevõtja on teravilja nõuetekohaselt importinud, kuid ei ole kinni pidanud tähtajast, mis on ette nähtud tõendite esitamiseks selle kohta, et import Euroopa Ühendusse toimus, tuleb kohaldada sanktsiooni, mille summa arvutatakse lähtuvalt väikseimast selle toote importimise perioodil kehtinud tagatisest, olenemata konkreetsetest tollimaksuga seotud tingimustest (nagu väidab Martini), või üksnes nende konkreetsete tollimaksutingimuste esinemise korral (nagu väidab Itaalia riik)?

____________

¹ - EÜT L 152, lk 1; ELT eriväljaanne 3/29, lk 145.