Suulise tõlke direktoraat

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja ja kodukordadega on kehtestatud range keelekasutuse kord, mille aluseks on menetluskeele põhimõte.

Põhimõtteliselt valib hageja menetluskeele Euroopa Liidu 24 ametliku keele* hulgast. Et tagada kõikide kodanike võrdne juurdepääs õigusemõistmisele, on hädavajalik, et liidu kohtumenetluses oleks pooltel võimalik end väljendada oma keeles. Seepärast kasutatakse avalikel kohtuistungitel sünkroontõlget.

Euroopa Kohtu ja Üldkohtu avalikel kohtuistungitel tagab sünkroontõlke suulise tõlke direktoraat, kus töötab ligikaudu 70 alalist tõlki. Direktoraat kasutab vastavalt vajadustele ka kogenud vabakutselisi tõlke.

Tõlkemeeskonnad moodustatakse menetluskeele valikut, kohtuistungil esindatud liikmesriikide keeli ning kohtukoosseisu ja võimalike külaliste gruppide tõlkevajadusi arvestades. Kasutatavate keelte arv võib erinevate kohtuistungite puhul varieeruda. Suulise tõlgi ülesannet ei saa võrdsustada jurist-lingvisti omaga. Suuline tõlkimine ei seisne eelnevalt kirjutatud teksti sõnasõnalises tõlkimises, vaid suuliselt väljendatud sõnumi täpses edasiandmises kõneleja keelest erinevas keeles. Tõlk töötab seega reaalajas ja tihedas seoses kõneleja ja kõne adressaadiga.