Üldkirjeldus

Eessõna

Koosseis

Pädevus

Menetlus

Euroopa Kohus Euroopa Liidu õiguskorras

Eessõna

Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 omandas Euroopa Liit juriidilise isiku staatuse ja võttis üle varem Euroopa Ühendusele kuulunud pädevused. Ühenduse õigusest sai seega liidu õigus, mille hulka kuuluvad ka kõik enne Lissaboni lepingu jõustumist kehtinud Euroopa Liidu lepingu alusel vastu võetud varasemad sätted. Järgnevas ülevaates kasutatakse Euroopa Kohtu Lissaboni lepingu jõustumisest varasemale kohtupraktikale viitamisel siiski mõistet „ühenduse õigus".

Euroopa Liidu kõrval jääb alles Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom). Kuna Euroopa Kohtu Euratomiga seotud pädevus ühtib üldiselt Euroopa Liidu raames teostatava pädevusega - ning selleks et muuta ülevaade loetavamaks - hõlmavad viited liidu õigusele ka Euratomi õigust.

 

Koosseis

vignette-cjce   Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja 11 kohtujuristist. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat, võimalusega seda pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid.


Euroopa Kohtu kohtunikud valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi ja asepresidendi, kelle ametiaega võib pikendada. President juhatab Euroopa Kohtu tööd ning on eesistuja kõige suuremates kohtukoosseisudes, kohtuistungitel ja kohtu nõupidamistel. Asepresident abistab presidenti tema ülesannete täitmisel ning asendab teda, kui viimasel pole võimalik kohal viibida.

Kohtujuristid abistavad Euroopa Kohut tema töös. Nende ülesanne on anda kõigis neile määratud kohtuasjades täiesti erapooletult ja sõltumatult põhjendatud juriidilisi arvamusi, mida nimetatakse „ettepanekuteks".

Kohtusekretär on institutsiooni peasekretär ja ta juhib kohtu osakondade tööd Euroopa Kohtu presidendi alluvuses.

Euroopa Kohus vaatab asju läbi kas täiskogus, suurkojas (15 kohtunikku) või kolmest või viiest kohtunikust koosnevates kodades.

Täiskogu tuleb kokku kindlate juhtumite puhul, mis on ära toodud Euroopa Kohtu põhikirjas (eelkõige siis, kui tal tuleb välja kuulutada ombudsmani erruminek ning Euroopa Komisjoni liikme ametist tagandamine seoses sellega, et ta ei ole oma ametiülesandeid täitnud), ja kui kohus leiab, et kohtuasi on eriti tähtis.

Euroopa Kohus tuleb kokku suurkojana, kui menetluse pooleks olev liikmesriik või institutsioon seda taotleb, samuti eriti oluliste ja keerukate kohtuasjade puhul.

Muud kohtuasjad vaadatakse läbi viiest või kolmest kohtunikust koosnevates kodades. Viiest kohtunikust koosnevate kodade presidendid valitakse kolmeks ning kolmest kohtunikust koosnevate kodade presidendid üheks aastaks.

 

Pädevus

Oma ülesande täitmiseks on Euroopa Kohtul täpselt määratletud pädevus, mida ta kasutab eelotsusetaotluste ja eri liiki hagide menetluse raames.

Erinevad menetlusliigid

  • Eelotsusetaotlused

Euroopa Kohus teeb koostööd liikmesriikide kõigi kohtutega, kes on liidu õiguse alal esimese astme kohtuks. Tagamaks liidu õigusaktide tõhusat ja ühtset kohaldamist ja vältimaks erinevusi tõlgendamisel, võivad ja vahel ka peavad liikmesriikide kohtud pöörduma Euroopa Kohtu poole, et paluda liidu õiguse tõlgenduse täpsustamist, et nad saaksid näiteks kontrollida oma siseriiklike õigusnormide vastavust liidu õigusnormidele. Eelotsusetaotlusega võidakse samuti kontrollida liidu õigusakti kehtivust.
Euroopa Kohus ei anna mitte lihtsalt oma arvamust, vaid teeb põhjendatud kohtuotsuse või -määruse. Adressaadiks olev liikmesriigi kohus on kohtuvaidluses otsust tehes antud tõlgendusega seotud. Euroopa Kohtu tehtud otsus on ühtlasi siduv ka teistele liikmesriikide kohtutele, kes lahendavad samasugust probleemi.
Ellotsusemenetluse raames võib iga Euroopa kodanik taotleda teda puudutavate liidu õiguse sätete täpsustamist. Kuigi sellise taotluse võib esitada üksnes liikmesriigi kohus, võivad kõik selles kohtus esinevad pooled, liikmesriigid ja liidu institutsioonid osaleda Euroopa Kohtus toimuvas menetluses. Nii põhinevad mitmed olulised liidu õiguse põhimõtted eelotsuse küsimustel, mille on mõnikord esitanud liikmesriikide esimese astme kohtud.

  • Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi

See hagi võimaldab Euroopa Kohtul kontrollida, kas liikmesriik on täitnud liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Euroopa Kohtusse pöördumisele eelneb komisjoni läbiviidav eelmenetlus, mis seisneb selles, et asjassepuutuvale liikmesriigile antakse võimalus vastata talle esitatud vastuväidetele. Kui liikmesriik pärast seda menetlust oma kohustusi ei täida, esitatakse hagi liidu õiguse rikkumise kohta Euroopa Kohtule.
Selle hagi võib esitada kas komisjon - kes praktikas ongi kõige sagedamini hageja - või teine liikmesriik. Kui Euroopa Kohus veendub kohustuse rikkumises, peab liikmesriik selle rikkumise viivitamatult lõpetama. Kui Euroopa Kohus leiab komisjoni poolt esitatud uue hagi põhjal, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele komisjoni taotlusel määrata põhisumma ja/või trahvi. Euroopa Kohus võib asjassepuutuvale liikmesriigile määrata komisjoni ettepanekul direktiivi ülevõtmise meetmetest teatamata jätmise korral rahalise karistuse juba liikmesriigi kohustuse rikkumist tuvastava esimese kohtuotsuse puhul.

  •  Tühistamishagi 

Selle hagiga taotleb hageja liidu institutsiooni õigusakti (määrus, direktiiv, otsus) tühistamist. Euroopa Kohus tegeleb hagidega, mis on esitatud liikmesriigi poolt Euroopa Parlamendi ja/või nõukogu vastu (v.a viimase õigusaktid, mis puudutavad riigiabi, dumpingut ja rakenduspädevust) või liidu ühe institutsiooni poolt teise institutsiooni vastu. Üldkohtu pädevusse kuuluvad esimese kohtuastmena kõik ülejäänud sama liiki hagid ja eriti füüsiliste või juriidiliste isikute esitatud hagid.

  • Tegevusetushagi

See hagi võimaldab kontrollida liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevusetuse seaduslikkust. Sellise hagi saab siiski esitada alles pärast seda, kui institutsiooni on kutsutud üles toimingut tegema. Kui tegevusetuse õigusvastasus on tuvastatud, peab asjassepuutuv institutsioon tegevusetuse lõpetama, võttes selleks ettenähtud meetmeid. Tegevusetushagi menetlemise pädevus on Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel jaotatud samade kriteeriumide alusel kui tühistamishagi puhul.

  • Apellatsioonkaebus

Euroopa Kohtusse võib esitada apellatsioonkaebusi Üldkohtu otsuste ja määruste peale õigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu. Kui apellatsioonkaebus on vastuvõetav ja põhjendatud, tühistab Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse. Kui kohtuasja menetlusstaadium lubab, võib Euroopa Kohus ise teha asjas lõplik kohtuotsus. Vastupidisel juhul suunab ta asja tagasi otsustamiseks Üldkohtule, kelle jaoks apellatsioonmenetluses tehtud Euroopa Kohtu otsus on siduv.

 

Menetlus

Olenemata kohtuasja laadist, koosneb menetlus alati kirjalikust ja vajaduse korral suulisest osast, mis on avalik. Vahet tuleb siiski teha esiteks eelotsusemenetlusel ja teiseks muudel menetlustel (hagimenetlus ja apellatsioonimenetlus).

Kohtu poole pöördumine ja kirjalik menetlus

  • Eelotsusemenetluses

Liikmesriigi kohus esitab Euroopa Kohtule liidu õigusnormi tõlgendamist või kehtivust puudutavad küsimused üldiselt liikmesriigi menetlusnormide kohaselt tehtud kohtuotsuse või -määruse vormis. Kui Euroopa Kohtu tõlketeenistus on tõlkinud eelotsusetaotluse kõikidesse liidu keeltesse, teavitab kohtusekretär lisaks kõikidele kohtuasja menetluspooltele ka kõiki liikmesriike ja institutsioone. Kohtusekretär avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise menetluses osalevate poolte ning esitatud eelotsuse küsimuse põhisisu kohta. Pooltel, liikmesriikidel ja liidu institutsioonidel on kaks kuud aega Euroopa Kohtule oma kirjalike märkuste esitamiseks.

  • Hagimenetluses ja apellatsioonimenetluses

Euroopa Kohtusse pöördutakse kohtukantseleile adresseeritud hagiavaldusega või apellatsioonkaebusega. Kohtusekretär avaldab nende kohta teadaande Euroopa Liidu Teatajas, täpsustades hageja või apellandi väited ja nõuded. Hagiavaldus või apellatsioonkaebus toimetatakse kätte teistele pooltele, kellel on kaks kuud aega kostja vastuse või apellatsioonkaebuse vastuse esitamiseks. Hagejal või apellandil on õigus esitada repliik ning kostjal või vastustajal vasturepliik. Nimetatud dokumentide esitamise tähtaegadest tuleb kinni pidada.

Mõlema menetlusliigi puhul määravad vastavalt president ja peakohtujurist ettekandja-kohtuniku ning kohtujuristi, kelle ülesanne on kohtuasja menetluse käigu jälgimine.

Ettevalmistavad meetmed

Kõikide kohtumenetluste puhul võivad pooled pärast kirjaliku menetluse lõppemist kolme nädala jooksul osutada, kas ja miks nad taotlevad kohtuistungi korraldamist suuliste seisukohtade ärakuulamiseks. Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal ja pärast kohtujuristi ärakuulamist otsustab Euroopa Kohus, kas kohtuasjas on vaja menetlustoiminguid, missuguses koosseisus kohtuasja menetletakse ja kas on vaja korraldada kohtuistung suuliste seisukohtade ärakuulamiseks; nimetatud istungi kuupäeva määrab kindlaks president.

Avalik kohtuistung ja kohtujuristi ettepanek

Juhul kui otsustatakse korraldada kohtuistung suuliste seisukohtade ärakuulamiseks, arutatakse kohtuasja avalikul kohtuistungil vastavas kohtukoosseisus ja kohtujuristi osavõtul. Kohtunikud ja kohtujurist võivad esitada pooltele asjakohaseid küsimusi. Mõni nädal hiljem peetaval avalikul kohtuistungil esitab kohtujurist oma ettepaneku Euroopa Kohtule. Ta analüüsib põhjalikult eelkõige asja õiguslikke aspekte ning esitab täiesti sõltumatult kohtule oma arvamuse. Sellega lõpeb suuline menetlus. Kui leitakse, et kohtuasi ei tõstata ühtegi uut õigusküsimust, võib Euroopa Kohus pärast kohtujuristi ärakuulamist otsustada, et otsus tehakse kohtujuristi ettepanekuta.

Kohtuotsused

Kohtunike nõupidamine toimub ettekandja-kohtuniku poolt koostatud kohtuotsuse projekti alusel. Iga kohtukoosseisu kuuluv kohtunik võib teha muudatusettepanekuid. Euroopa Kohtu otsused tehakse kohtunike häälteenamusega ja eriarvamusi ei esitata. Kohtuotsusele kirjutavad alla üksnes need kohtunikud, kes on osalenud nõupidamisel, mille käigus kohtuotsus vastu võetakse, ilma et see piiraks kohaldamast reeglit, et kui nõupidamisel osalevaid kohtunikke on paarisarv, siis kohtuotsusele ei kirjuta alla kohtukoosseisu kõige noorem kohtunik. Kohtuotsused kuulutatakse välja avalikul kohtuistungil. Kohtuotsuste väljakuulutamise päevast ja kohtujuristi ettepaneku ettelugemise päevast on vastavad dokumendid kättesaadavad veebilehel CURIA. Enamikul juhtudel avaldatakse dokumendid lõplikult Kohtulahendite kogumikus.

Erimenetlused

  • Lihtsustatud menetlus

Kui Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimus on identne küsimusega, mille kohta Euroopa Kohus on juba otsuse teinud, või kui ei ole põhjendatud kahtlust, kuidas küsimusele vastata, või kui vastuse kõnealusele küsimusele võib selgelt tuletada olemasolevast kohtupraktikast, võib Euroopa Kohus pärast kohtujuristi ärakuulamist teha otsuse põhistatud määrusega, milles viidatakse vajaduse korral kohtu eelnevale otsusele selles küsimuses või asjakohasele kohtupraktikale.

  • Kiirendatud menetlus

Kiirendatud menetlus võimaldab Euroopa Kohtul kiiresti otsustada eriti kiireloomuliste kohtuasjade puhul, lühendades maksimaalselt tähtaegu ja käsiteledes neid kohtuasju absoluutse prioriteedina. Ühe poole esitatud taotluse põhjal otsustab Euroopa Kohtu president ettekandja-kohtuniku ettepanekul ning pärast teiste poolte ärakuulamist, kas eriline kiireloomulisus kiirendatud menetluse kasutamiseks on põhjendatud või mitte. Selline menetlus on ette nähtud ka eelotsusemenetluse korral. Sellisel juhul esitab taotluse selleks Euroopa Kohtu poole pöörduv liikmesriigi kohus, kes peab oma taotluses selgitama eelotsuse küsimusele vastamise erilist kiireloomulisust põhjendavaid asjaolusid.

  • Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus

Selle menetluse eesmärk on institutsiooni õigusakti - mille peale on esitatud ka hagi - kohaldamise peatamine või mis tahes muude ajutiste meetmete kohaldamine, et ära hoida olulise ja korvamatu kahju tekkimist ühele pooltest.

Menetluskulud

Menetlus Euroopa Kohtus on tasuta. Seevastu ei hüvita Euroopa Kohus selliste pooli kohustuslikult esindavate advokaatide esindajatasusid, kes on pädevad esinema mõne liikmesriigi kohtus. Kui üks pool ei ole aga täielikult või osaliselt võimeline kandma kohtuasja menetlemisega seotud kulusid, võib ta ilma advokaadipoolse esindamiseta esitada taotluse tasuta õigusabi saamiseks. Sellele taotlusele tuleb lisada kõik vajalikud tõendusmaterjalid, mis kinnitavad tasuta õigusabi saamise vajadust.

Keeltekasutuse kord

Hagimenetluse korral on keel, milles esitati hagiavaldus (üks 24-st Euroopa Liidu ametlikust keelest), üldjuhul kohtumenetluse keeleks, see tähendab keeleks, milles menetlus kulgeb. Apellatsioonimenetluses on kohtumenetluse keeleks edasi kaevatava Üldkohtu kohtuotsuse või –määruse keel. Eelotsuste puhul on kohtumenetluse keel selle liikmesriigi ametlik keel, kes Euroopa Kohtu poole pöördus. Kohtuistungil toimuvate arutelude sünkroontõlge toimub vastavalt vajadusele erinevatesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. Kohtunikud peavad nõu tõlkide juuresolekuta ühes ühises keeles, mis on traditsiooni kohaselt prantsuse keel.

Kohtumenetluse skeem

Menetlus Euroopa Kohtus

Hagid ja apellatsioonkaebused

 

Eelotsusetaotlused

Kirjalik menetlus

Hagiavaldus
Kohtusekretäri teade kostjale hagiavalduse esitamisest
Teatis hagiavalduse kohta Euroopa Liidu Teatajas (C seeria)
[Ajutised meetmed]
[Menetlusse astumine]
Kostja vastus / vastus apellatsioonkaebusele
[Vastuvõetavuse vastuväide]
[Repliik ja vasturepliik]

[Õigusabi taotlus]
Ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi määramine

Liikmesriigi kohtu lahend eelotsusetaotluse esitamise kohta
Tõlkimine muudesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse
Teatis eelotsusetaotluse kohta Euroopa Liidu Teatajas
(C seeria)
Poolte, liikmesriikide, liidu institutsioonide, EMP riikide ja EFTA järelevalveameti teavitamine
Poolte, liikmesriikide ja liidu institutsioonide kirjalikud seisukohad

Ettekandja-kohtuniku koostatud esialgne ettekanne
Kohtunike ja kohtujuristide üldkoosolek
Kohtuasja kohtukoosseisu määramine
[Menetlustoimingud]

Suuline menetlus

[Kohtujuristi ettepanek]

Kohtunike nõupidamine

KOHTUOTSUS

Fakultatiivsed menetlusetapid on toodud nurksulgudes.
Rasvases kirjas märgitud dokumendid on avalikud.
 

Euroopa Kohus Euroopa Liidu õiguskorras

Euroopa ülesehitamise eesmärgil sõlmisid riigid (tänaseks 27 riiki) lepingud, mille alusel asutati Euroopa ühendused ja hiljem Euroopa Liit koos kindlates valdkondades õigusnorme kehtestavate institutsioonidega.

Euroopa Liidu Kohus on liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse kohtuorgan. Euroopa Liidu Kohus koosneb kahest kohtust: Euroopa Kohtust ja Üldkohtust; tema peamine ülesanne on hinnata liidu õigusaktide seaduslikkust ja tagada liidu õiguse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine.

Euroopa Kohus on oma kohtupraktikaga pannud liikmesriikide asutustele ja kohtutele kohustuse nende pädevuse piires täielikult kohaldada liidu õigust ning kaitsta sellega kodanikele antud õigusi (liidu õiguse vahetu kohaldamine), jättes rakendamata kõik liidu õigusega vastuolus olevad liikmesriigi sätted, olenemata sellest, kas need on liidu õigusnormist varasemad või hilisemad (liidu õiguse ülimuslikkus liikmesriigi õiguse ees).

Euroopa Kohus järgib ka põhimõtet - mille alusel liikmesriigid vastutavad liidu õiguse rikkumise eest -, mis seisneb ühest küljest isikutele liidu õigusnormidega antud õiguste kaitse tugevdamises ning teisest küljest nende õigusnormide võimalikult kiires ellurakendamises liikmesriikide poolt. Liikmesriikide poolt toime pandud rikkumised võivad kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse, mis võib mõnel juhul oluliselt mõjutada nende riigieelarvet. Lisaks võib liikmesriikide kohustuste rikkumise asja anda Euroopa Kohtusse ning juhul, kui rikkumist tuvastavat kohtuotsust ei täideta, võib määrata trahvi ja/või põhisumma tasumise. Kui liikmesriik ei teavita direktiivi ülevõtmise meetmetest komisjoni, siis võib Euroopa Kohus komisjoni taotlusel määrata liikmesriigile rahalise karistuse juba liikmesriigi kohustuste rikkumist tuvastava esimese kohtuotsuse puhul.

Euroopa Kohtul on koostöös liikmesriikide kohtutega õigus ühiselt hinnata liidu õigust. Kõik liikmesriikide kohtud, kes menetlevad liidu õigusega seotud kaebust, võivad ning mõnikord peavad esitama Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse. Euroopa Kohus peab siis tõlgendama vastavat liidu õigusnormi või kontrollima selle seaduslikkust.

Kohtupraktika areng toob välja Euroopa Kohtu panuse õigusruumi loomisel, mis seisneb Euroopa kodanikele liidu õigusaktide alusel antud õiguste kaitses nende igapäevaelu erinevates aspektides.

Kohtupraktikaga kehtestatud aluspõhimõtted

Euroopa Kohus esitas kohtupraktikas (mis algas 1963. aastal kohtuotsusega Van Gend & Loos) põhimõtte, mille kohaselt on liidu õigusel vahetu õigusmõju liikmesriikides; see võimaldab Euroopa Liidu kodanikel tugineda liikmesriikide kohtutes vahetult liidu õigusnormidele.

Saksamaalt Madalmaadesse kaupu importiv veoettevõtja Van Gend & Loos pidi maksma tollimakse, mis tema arvates oli vastuolus EMÜ asutamislepinguga, milles keelatakse liikmesriikidel kehtestada tollimakse nendevahelistes kaubandussuhetes. Hagis esitati küsimus liikmesriigi õiguse ja EMÜ asutamislepingu sätete vahelise vastuolu kohta. Madalmaade kohtu esitatud küsimusele vastas Euroopa Kohus, kinnitades vahetu õigusmõju doktriini ja andes seega veoettevõtjale liidu õiguse kohaselt tema õiguste kaitse otsese garantii liikmesriigi kohtus.

1964. aasta kohtuotsuses Costa kehtestati põhimõte, mille kohaselt on liidu õigus siseriikliku õiguse suhtes ülimuslik. Selles kohtuasjas küsis Itaalia kohus Euroopa Kohtult, kas Itaalia elektrienergia tootmise ja levitamise sektori riigistamist käsitlev seadus oli kooskõlas teatavate EMÜ asutamislepingu sätetega. Euroopa Kohus lõi liidu õiguse ülimuslikkuse doktriini, tuginedes liidu õiguskorra eripärale, kuna seda tuleb kõigis liikmesriikides ühetaoliselt kohaldada.

1991. aasta kohtuotsuses Francovich jt arendas Euroopa Kohus välja ühe teise põhimõiste: liikmesriigi vastutus kahju eest, mille liikmesriik on füüsilistele või juriidilistele isikutele tekitanud liidu õiguse rikkumise tõttu. Alates 1991. aastast on Euroopa kodanikel seega võimalus esitada liidu õigusnormi rikkuva liikmesriigi vastu kahju hüvitamise hagi.

Kaks Itaalia kodanikku, kellele pankrotistunud tööandjad võlgnesid töötasu, pöördusid kohtusse viitega Itaalia riigi tegevusetusele: Itaalia ei olnud üle võtnud liidu õigusnorme töötajate kaitsest tööandja maksejõuetuse korral. Vastuseks Itaalia kohtu küsimusele märkis Euroopa Kohus, et nimetatud direktiivi eesmärk oli anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi, mis neilt oli ära võetud niisuguse liikmesriigi tegevusetuse tõttu, kes ei olnud direktiivi üle võtnud, ja lõi seega võimaluse kahju hüvitamise hagi riigi enda vastu esitada.

Euroopa Kohus Euroopa Liidu kodaniku elus

Euroopa Kohtu tuhandetel kohtuotsustel, millest enamik on tehtud eelotsuseasjades, on olulised tagajärjed Euroopa Liidu kodaniku igapäevaelus. Siin viidatakse näitlikult mõnele neist kõige olulisemates liidu õiguse valdkondades.

  • Kaupade vaba liikumine

Alates 1979. aasta kohtuotsusest Cassis de Dijon, mis käsitleb kaupade vaba liikumise põhimõtet, võivad ettevõtjad importida oma riiki kõiki mõnest teisest liidu liikmesriigist pärinevaid tooteid - tingimusel, et toode on teises riigis seaduslikult toodetud ja turustatud ja et tarbimisriigis ei takista selle importimist ükski ülekaalukas põhjus, nt rahvatervise või keskkonna kaitse.

  • Isikute vaba liikumine

Isikute vaba liikumise valdkonnas on tehtud hulgaliselt kohtuotsuseid.
Kohtuotsuses Kraus (1993) kinnitas Euroopa Kohus, et sellist olukorda, kus ühenduse kodanik, kellel on teises liikmesriigis omandatud kolmanda astme ülikoolidiplom, mis võimaldab tal tegeleda mingi kutsealaga või majandustegevusega, reguleerib ühenduse õigus, sh ka selle isiku suhteid tema päritoluriigiga. Seega, kuigi liikmesriik võib siduda selle diplomi kasutamise oma territooriumil haldusorgani nõusolekuga, võib sellise nõusolekumenetluse ainus eesmärk olla diplomi saamise õiguspärasuse kontrollimine.
Selle valdkonna kohtuotsuste hulgas on tuntuim kohtuotsus Bosman (1995), milles Euroopa Kohus tegi vastuseks Belgia kohtu küsimusele otsuse jalgpalliföderatsiooni reeglistiku kooskõla kohta töötajate vaba liikumise põhimõttega. Ta märkis, et professionaalsel tasemel sport on majandustegevus, mille harrastamist ei saa piirata mängijate üleminekut reguleerivate või teiste liikmesriikide kodanikest mängijate arvu piiravate reeglitega. Hilisemate kohtuotsustega laiendati seda kaalutlust ka kolmandatest riikidest pärit sportlastele, kellel on Euroopa ühendustega assotsiatsiooni- (kohtuotsus Deutscher Handballbund, 2003) või partnerlusleping (kohtuotsus Simutenkov, 2005).

  • Teenuste vaba osutamine

1989. aasta kohtuotsus teenuste vaba osutamise teemal puudutas Briti turisti, keda Pariisi metroos rünnati ja raskelt vigastati. Vastuseks Prantsuse kohtu küsimusele otsustas Euroopa Kohus, et turistina oli ta väljaspool oma koduriiki teenuste saaja ja talle kehtis ühenduse õigusest tulenev kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõte. Seetõttu oli tal õigus samale hüvitisele, mida oleks saanud nõuda Prantsuse kodanik (kohtuotsus Cowan).
Vastuseks Luksemburgi kohtute küsimustele kinnitas Euroopa Kohus, et siseriiklikud õigusnormid, millega kindlustatule keeldutakse hambaravikulude hüvitamisest põhjusel, et need kulutused tehti teises liikmesriigis, kujutavad teenuste vaba osutamise põhimõtte põhjendamatut piiramist (kohtuotsus Kohll, 1998) ja et keeldumine hüvitada välismaal prillide ostmisega seotud kulud on kaupade vaba liikumise põhimõtte põhjendamatu piiramine (kohtuotsus Decker, 1998).

  • Võrdne kohtlemine ja sotsiaalõigused

Stjuardess esitas hagi oma tööandja vastu, kuna teda diskrimineeriti töötasu osas, võrreldes sama tööd tegevate meessoost kolleegidega. Vastuseks Belgia kohtu küsimusele otsustas Euroopa Kohus 1976. aastal, et asutamislepingu sätetel, millega kehtestati sama tööd tegevate nais- ja meessoost töötajate vahel töötasu võrdsus, on vahetu õigusmõju (kohtuotsus Defrenne).
Meeste ja naiste vahelise võrdse kohtlemise alaste normide tõlgendamisel on Euroopa Kohus aidanud kaasa naiste kaitsele emadusega seotud töölepingu ülesütlemise eest. Rasedusega seotud raskuste tõttu ei saanud naine enam töötada ja ta tööleping lõpetati. 1998. aastal tunnistas Euroopa Kohus sellise töölepingu ülesütlemise liidu õigusega vastuolus olevaks. Keelatud kaudset soolist diskrimineerimist kujutab endast olukord, kui naine vallandatakse raseduse ajal, kuna ta on rasedusega seonduvate haiguste tõttu puudunud (kohtuotsus Brown).
Töötajate tööohutuse ja töötervishoiu kaitse tagamiseks on vaja, et neile antaks iga-aastast palgalist puhkust. Briti ametiühing BECTU vaidlustas 1999. aastal Briti õigusnormid, millega võeti lühikestusega töölepingutega töötajatelt see õigus ära põhjusel, et see ei olnud kooskõlas ühenduse direktiiviga tööaja korralduse kohta. Euroopa Kohus leidis (kohtuotsus BECTU, 2001), et õigus iga-aastasele palgalisele puhkusele on ühenduse õigusega otse töötajatele antud sotsiaalõigus, mida üheltki töötajalt ei saa ära võtta.

  • Põhiõigused

Leides, et põhiõiguste kaitse on lahutamatu osa tema poolt kaitstavatest õiguse üldpõhimõtetest, on Euroopa Kohus arvestatavalt kaasa aidanud nende õiguste kaitsestandardite tõstmisele. Sellega seoses lähtub Euroopa Kohus liikmesriikide ühistest riigiõiguslikest tavadest ja rahvusvahelistest inimõiguste kaitse dokumentidest, eelkõige Euroopa inimõiguste konventsioonist, mille sünnile on liikmesriigid kaasa aidanud või millega nad on liitunud. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest võib Euroopa Kohus kohaldada ja tõlgendada 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, millele Lissaboni lepinguga antakse aluslepingutega samaväärne õigusjõud.
Pärast korduvaid terrorirünnakuid politsei vastu lubati Põhja-Iirimaal politseil relva kanda. Avaliku julgeoleku põhjustel ei lubatud (pädeva ministri tõendi alusel, mida ei saanud kohtutes vaidlustada) aga politseis töötavatel naistel seda õigust kasutada. Seetõttu ei pakutud naistele enam ühtegi täisajaga töölepingut Põhja-Iiri politseis. Vastuseks Ühendkuningriigi kohtu küsimusele otsustas Euroopa Kohus, et igasuguse kohtuliku kontrolli välistamine siseriikliku ametiasutuse tõendi üle on vastuolus tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega, mis on antud igale isikule, kes leiab, et tema õigusi on soolise diskrimineerimise alusel rikutud (kohtuotsus Johnston, 1986).

  • Euroopa Liidu kodakondsus

Euroopa Liidu kodakondsuse kohta, mis Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on kõigil isikutel, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, kinnitas Euroopa Kohus, et see tähendab õigust elada teise liikmesriigi territooriumil. See õigus on ka alaealisel liikmesriigi kodanikul, kellel on ravikindlustus ja piisavad vahendid. Ta rõhutas, et ühenduse õigusega ei nõuta alaealiselt, et tal peavad endal olema vajalikud vahendid ja et keeldumine anda samal ajal tema kolmanda riigi kodanikust emale riigis elamise õigus võtab lapse riigis elamise õiguselt igasuguse kasuliku mõju (kohtuotsus Zhu ja Chen, 2004).
Samas kohtuotsuses täpsustas Euroopa Kohus, et isegi juhul, kui ühe liikmesriigi kodakondsuse omandamise eesmärk on tagada kolmanda riigi kodanikule ühenduse õiguse alusel riigis elamise õigus, ei või liikmesriik piirata teise liikmesriigi kodakondsuse andmise mõju.