Üldkohtu kohtustatistika

Vt üksikasjalikku statistikat Üldkohtu kohta PDF 

Märkused Üldkohtu 2022. aasta tegevuse statistika kohta

Üldkohtu kohtusekretär Emmanuel Coulon

 

Üldkohtu õigusemõistmisalast tegevust käsitlev statistika on oluline abivahend, mille abil saab juhtida kohtutegevust ja hinnata kohtulike valikute mõju ning mis kohtuvaidluste kaudu peegeldab Euroopa Liidu institutsioonide ja organite seadus- ja määrusandlikku ning otsustustegevust. Nende kohtukantselei esitatud arvandmete analüüs on osa kohustusest anda avalikkusele ülevaade Üldkohtu tehtud tööst ja kohtuvaidluste arengusuundadest. See on seega ülioluline.

2022. aastal jätkas Üldkohus kohtuasjade dünaamilise haldamise poliitikat ja võttis meetmeid, et jätkata menetlusi suurtes kohtuasjade rühmades, mis olid peatatud kuni pilootkohtuasjadeks valitud asjade lahendamiseni. Nagu selgelt nähtub kohtukantselei tegevust kajastavatest arvandmetest, tõid need muudatused kaasa kohtutegevuse intensiivistumise. Samal ajal puutus kohus pidevalt kokku Euroopa Liidu ja liikmesriikide majanduslike, ühiskondlike, keskkonnaalaste ja geopoliitiliste sündmustega. Kui 2021. aastale olid iseloomulikud tervishoiukriisiga seotud kohtuasjad (riigiabi, riigihangete, kaubanduspoliitika, rahvatervise, dokumentidega tutvumise ja avaliku teenistuse kohtuasjad), siis 2022. aasta üks tunnusjooni on kohtuvaidluste tekkimine seoses piiravate meetmetega, mis Euroopa Liit on võtnud Venemaa poolt Ukrainas alustatud konflikti tõttu.

Väga üldiselt väljendatuna võib tõdeda, et kuna sisse tuli 904 ja lõpetati 858 kohtuasja, siis puhtmatemaatiliselt kasvas pooleliolevate kohtuasjade arv 1474‑ni.

Pooleliolevate kohtuasjade mõiste alla kuuluvad sissetulnud kohtuasjad, mida Üldkohtu president ei ole veel määranud kohtukoosseisule, kohtuasjad, mille menetlus on pooleli, ja kohtuasjad, mis on kodukorra kohaselt peatatud.

 

Sissetulnud kohtuasjad: ülevaade peamistest valdkondadest

Sissetulnud kohtuasjade arv on suurem kui kahel varasemal aastal (2021. aastal 882 ja 2020. aastal 847), kuid jääb siiski alla varasematele aastatele (2019. aastal 939, 2017. aastal 917, 2016. aastal 974 ja 2014. aastal 912). Kuna Üldkohus on pädev lahendama esimese astmena hagisid, mille on esitanud liikmesriigid ning füüsilised ja juriidilised isikud, välja arvatud neid, mis kuuluvad Euroopa Kohtu pädevusse, sõltub tema tegevus suuresti Euroopa Liidu institutsioonide ja organite vastuvõetud õigusaktidest ning nende aktide õiguspärasuse vaidlustamisest.

Umbes neljakümnest valdkonnast, milles hagisid esitati, väärivad erilist tähelepanu Euroopa Liidu välistegevuse (piiravad meetmed) ja riikide suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade (riigiabi) valdkonnad.

Piiravate meetmetega seotud kohtuvaidlused, mille kohta saab täheldada, et need on otseselt seotud geopoliitiliste protsessidega, moodustasid 103 uue kohtuasjaga 11,4% kõigist 2022. aastal sisse tulnud kohtuasjadest (võrdluseks: 4,8% 2021. aastal ja 3% 2020. aastal). Alates 2022. aasta veebruarist on Euroopa Liit võtnud seoses Venemaa poolt Ukrainas alustatud konfliktiga rea piiravaid meetmeid füüsiliste isikute ja üksuste suhtes. Ajavahemikus 30. märtsist kuni 31. detsembrini esitati 75 hagi, et vaidlustada neid meetmeid kehtestavate ning mitutsada kodanikku ja üksust puudutavate arvukate aktide õiguspärasus. Nende kohtuasjade hulgas oli 8. märtsil 2022 Euroopa Liidu Nõukogu vastu esitatud hagi, mille esitas Prantsusmaal asutatud ja temaatiliste telekanalite väljaandmisega tegelev äriühing RT France, eesmärgiga tühistada ajutine sisu levitamise keeld. Selle kohtuasja (T‑125/22), milles Üldkohus pidi muu hulgas tegema otsuse kaitseõiguste austamise ning sõna- ja teabevabaduse väidetava rikkumise kohta, lahendas Üldkohtu suurkoda (mis koosneb 15 kohtunikust) neli kuud ja 19 päeva kestnud kiirendatud menetluses.

Riigiabi valdkonnas esitati koguni 68 kohtuasja (võrreldes 46 kohtuasjaga 2021. aastal ja 42 kohtuasjaga 2020. aastal), millest 50 algatajateks olid füüsilised ja juriidilised isikud, kes vaidlustavad komisjoni otsuse abikava kohta, mida Portugal kohaldas Madeira vabatsoonis.

Vastupidi kasvule nendes kahes valdkonnas on täheldatav uute hagide arvu vähenemine intellektuaalomandi (270 võrreldes 308 kohtuasjaga 2021. aastal ja 282 kohtuasjaga 2020. aastal) ja avaliku teenistuse (66 kohtuasja võrreldes 81 kohtuasjaga 2021. aastal ja 120 kohtuasjaga 2020. aastal) valdkonnas.

Lõpuks, kuigi pangandus- ja finantsvaldkonnas esitatud hagide arv ei kasvanud oluliselt, võib märkida, et selles valdkonnas esitatavate hagide arv kasvab igal aastal mõne hagi võrra. 2022. aastal registreeriti 49 uut hagi, millest 37 esitasid pangad ja finantseerimisasutused Ühtse Kriisilahendusnõukogu vastu, mille puhul on tegemist ELi asutusega, mis vastutab ühtse kriisilahendusfondi haldamise ning ühtses kriisilahenduskorras osalevates liikmesriikides asutatud pankade kriisilahenduse ettevalmistamise ja läbiviimise eest.

Ja rõhutamaks, et isikuandmete kaitse reguleerimine on ülimalt aktuaalne teema, tuleb juhtida tähelepanu Meta Platforms Irelandi poolt 2022. aastal Euroopa Andmekaitsenõukogu otsuse peale esitatud tühistamishagile (kohtuasi T‑682/22). Tegemist on teise kaebusega selle nõukogu otsuste peale, esimene oli 2021. aastal WhatsApp Irelandi esitatud kaebus (kohtuasi T‑709/21), mille Üldkohus jättis 2022. aastal vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2022: kohtunike ametist lahkumise ja uute kohtunike ametisse nimetamise aasta

858 lõpetatud kohtuasja tähendab, et Üldkohus lahendas vähem kohtuasju kui 2021. aastal (951). See 9,8% langus on suures osas konjunktuuriline. Üldkohtu koosseis muutus nimelt oluliselt esiteks seetõttu, et aasta jooksul astusid ametisse uued kohtunikud, ja teiseks seetõttu, et kohtunikke lahkus ja saabus iga kolme aastat tagant toimuva Üldkohtu koosseisu osalise uuendamise käigus. On selge, et need liikumised ei jätnud mõjutamata kohtu ja kantselei korraldust ja toimimist, mis väärib selgitamist.

2022. aasta jooksul astus ametisse mitu kohtunikku väljaspool iga kolme aasta tagant toimuvat uuendamist, asudes nende kohtunike asemele, kelle ametikoht kuulutati vabaks pärast nende ametisse nimetamist Euroopa Kohtusse 2021. aasta oktoobris (kohtunik D. Gratsias (Kreeka) nimetati kohtunikuks ja kohtujurist A. M. Collins (Iirimaa) nimetati kohtujuristiks), ning 2021. aastal surnud kohtuniku (kohtunik B. Berke (Ungari)) asemele. Nõnda andsid 13. jaanuaril 2022 ametivande kohtunik S. Kingston (Iirimaa) ja kohtunik I. Dimitrakopoulos (Kreeka) ning 6. juulil 2022 kohtunik T. Tóth (Ungari).

Kaks uut kohtunikku, kes nimetati ametisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrusele (EL, Euratom) 2015/2422, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT 2015, L 341, lk 14), astusid samuti ametisse 2022. aasta jaanuaris (kohtunik D. Kukovec (Sloveenia)) ja 2022. aasta juulis (kohtunik B. Ricziová (Slovakkia)), võimaldades seega Üldkohtul esimest korda pärast reformi, mille eesmärk oli anda Üldkohtule kaks kohtunikku liikmesriigi kohta, saavutada 54 kohtunikuga koosseisu.

Üldkohtu koosseisu osalise uuendamise käigus 2022. aasta septembris asusid ametisse kolm uut kohtunikku (kohtunik E. Tichy-Fisslberger (Austria), kohtunik W. Valasidis (Kreeka) ja kohtunik S. Verschuur (Madalmaad)).

Seega saabus Üldkohtusse 2022. aastal kaheksa uut kohtunikku.

Lisaks valisid kohtunikud, nagu iga kolme aasta tagant, kohe pärast osalist uuendamist Üldkohtu presidendi, asepresidendi ja kodade presidendid.

Need muudatused Üldkohtu koosseisus tingisid vajaduse võtta hulga sisemisi korralduslikke meetmeid. Nende meetmete hulgast võib esile tuua selle, et Üldkohus otsustas moodustada lisaks viiest kohtunikust koosnevale kaheksale kojale kaks kuuest kohtunikust koosnevat koda ja jääda kodade osalise spetsialiseerumise juurde, jättes muutmata reegli, mille kohaselt tegelevad neli koda avaliku teenistuse asjadega ja kuus koda intellektuaalomandi asjadega ning ülejäänud vaidlused jagatakse kõikide kodade vahel. Lisaks suurendati kolmeliikmeliste kohtukoosseisude arvu 68-le, millele lisanduvad kümme viieliikmelist koosseisu ning 15 kohtunikust koosnev suurkoda ja, vastupidi, ühe kohtunikuga kohtukoosseis. 54 kohtunikuga kohtu haldamine nõuab rangust ja täpsust.

Jaanuaris, juulis ja septembris toimunud järjestikuste ametisse astumistega kaasnevate meetmete rakendamiseks oli iga kord vaja, et Üldkohus võtaks vastu uued otsused (suurkoja koosseisu, kohtuasjade kodadele määramise kriteeriumide, kohtunikku, kellel esineb takistus, asendava kohtuniku määramise korra, kodade moodustamise ja kohtunike kodadesse määramise kohta), mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja on kättesaadavad Curia veebisaidil Üldkohtu rubriigis „Menetlus“.

Kantselei osales väga aktiivselt uute kohtunike vastuvõtmisel ning kohtu töökorralduse kujundamisel ja rakendamisel. Siinkohal tuleb rõhutada, et uute kohtunike ametisse astumine ja kohtunike uuesti kodadesse määramine toob kaasa suure hulga kohtuasjade jaotamise ja ümberjaotamise. Jaotamiste ja ümberjaotamiste korraldamine ja nendest teatamine, mis on kohtukantselei ülesanne, puudutas 938 kohtuasja.

Mõned põhinäitajad

Andmetest ilmneb, et

  • 82% kohtuasjadest lahendati kolmest kohtunikust koosnevates kodades (84% 2021. aastal ja 75% 2020. aastal) ja ligi 12% kohtuasjadest lahendati laiendatud viiest kohtunikust koosnevates kodades (9% 2021. aastal ja 15% 2020. aastal);
  • Üldkohus lahendas ühe kohtuasja suurkojas (kohtuasi RT France vs. nõukogu);
  • ühest kohtunikust koosnev koosseis lahendas kaks kohtuasja (2021. aastal kolm ja 2020. aastal ühe);
  • kõigi vaidluste ja valdkondade lõikes lõpetati 57% kohtuasjadest kohtuotsusega (2021. aastal 60% ja 2020. aastal 55%) ning 43% määrusega (2021. aastal 40% ja 2020. aastal 45%);
  • kohtuotsusega lõpetatud kohtuasjadest toimus kohtuistung 55% asjadest (2021. aastal 63% ja 2020. aastal 62%).

Suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatud kohtuistungite arv on üheühikulise erinevusega sama mis 2021. aastal (241 kohtuistungit võrreldes 240 istungiga 2021. aastal ja 227 istungiga 2020. aastal), 303 kohtuasjas, milles toimus suuline menetlus (2021. aastal korraldati suuline menetlus 290 kohtuasjas ja 2020. aastal 335 kohtuasjas) (see erinevus kohtuistungite ja kohtuasjade, milles toimus suuline menetlus, arvu vahel on seletatav sellega, et liidetud kohtuasjades korraldatakse ainult üks istung). Kohtuistung kohtuasjas Google ja Alphabet vs. komisjon (Google AdSense for Search) (kohtuasi T‑334/19), mis toimus 2.–4. mail 2022, nõudis sama moodi nagu ka paljud teised kohtuasjad kantselei poolt koordineeritud meetmete võtmist, et tagada selle sujuv kulgemine.

Videokonverentsi teel toimuvate kohtuistungite osakaal, mis absoluutarvudes ajavahemikul 2020–2021 peaaegu kahekordistus (38-lt 72-le), vähenes oluliselt: 4,6% kohtuistungitest (st 11 kohtuistungit 241‑st) viidi läbi seda meetodit kasutades võrreldes 30%-ga 2020. aastal (72 kohtuistungit 240‑st). See areng on loogiline. Tuleb meenutada, et videokonverentsi kasutamine, mis on võimalik alates 2020. aastast, sai toimuda tingimusel, et menetlusosalisel – kohtuasja poolel või menetlusse astujal – ei olnud võimalik COVID-19 pandeemiaga seotud tervisekriisi tõttu Luksemburgi tulla ja ta oli videokonverentsi kasutamisega nõus. Samuti sõltus see teatud tehniliste eeltingimuste täitmisest, et oleks tagatud kohtuistungi toimumine kooskõlas õiglase kohtumenetluse põhimõttega, ning selleks kontrolliti enne kohtuistungi algust turvalise ülekande kvaliteeti ja veenduti sünkroontõlke probleemide puudumises.

Pandeemia lõppemise tõttu ei olnud olukord 2022. aastal enam sama mis 2021. aastal.

Tulevikus on huvitav jälgida olukorra arengut pärast seda, kui jõustub Üldkohtu väljapakutud ja Euroopa Liidu Nõukogu heakskiidetud uus kodukorra säte. Kodukorra uues artiklis 107a sätestatud videokonverentsi kasutamise kord täpsustab eelkõige selle kasutamise õiguslikke tingimusi ja pädevust otsustada võimalike taotluste üle, sätestades samas, et tehnilised nõuded nähakse ette Üldkohtu kodukorra praktilistes rakendussätetes.

Kuivõrd kohtu jaoks on oluline viia ellu puuetega inimeste juurdepääsupoliitikat, väärib rõhutamist, et esimest korda institutsiooni ajaloos olid täidetud tingimused, mis võimaldasid kuulmispuudega isikul osaleda Üldkohtu istungil.

Keskmise menetlusajaga võib väga rahule jääda. See oli 16,2 kuud kohtuotsuse või ‑määrusega lõpetatud kohtuasjade puhul (võrreldes 17,3 kuuga 2021. aastal ja 15,4 kuuga 2020. aastal) ning 20,4 kuud, kui võtta arvesse ainult kohtuasju, mis lõpetati kohtuotsusega, ulatudes 13,4 kuu pikkusest keskmisest menetlusajast intellektuaalomandi asjade puhul 43,7 kuu pikkuse keskmise menetlusajani mahukate ja keeruliste konkurentsiõiguse asjade puhul (nende hulgas kohtuasjad Intel Corporation vs. komisjon (T‑286/09 RENV), Qualcomm vs. komisjon (Qualcomm – ainuõiguse maksed) (T‑235/18), Google ja Alphabet vs. komisjon (Google Android) (T‑604/18) ning kolmteist kohtuasja, mis puudutavad kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevust seoses lennulastiteenuste paljude hinnaelementidega).

Määrusega lõpetatud kohtuasjade puhul oli keskmine menetlusaeg 8,9 kuud, mis on lühem kui kunagi varem.

Nagu eespool mainitud, oli Üldkohtu menetluses 31. detsembri 2022. aasta seisuga pooleli 1474 kohtuasja (46 kohtuasja rohkem kui 31. detsembri 2021. aasta seisuga, kuid 23 kohtuasja vähem kui 2020. aasta lõpus). Nendest kohtuasjadest 6,5% ja 20,3% olid vastavalt avaliku teenistuse ja intellektuaalomandi kohtuasjad. Seega kuulusid ligi 27% menetluses olevatest kohtuasjadest valdkondadesse, milles Üldkohus on otsustanud kojad spetsialiseerida.

Ülalesitatud statistilised andmed ei võta arvesse ajutiste meetmete kohaldamise taotlusi, mis kuuluvad Üldkohtu presidendi (või kui tal esineb takistus, siis teda asendava asepresidendi) pädevusse, ega kiirendatud menetluse taotlusi, mis kuuluvad selle kohtukoosseisu pädevusse, kellele kohtuasi on määratud. Seega ei oleks käesolev ülevaade täielik, kui selles ei käsitletaks eraldi kiireloomulisi menetlusi, mille puhul peab kantselei viivitamatult reageerima nii esitatud dokumentide menetlemiseks kui ka presidendi või Üldkohtu tehtud otsuste täitmiseks.

Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus võimaldab taotleda Üldkohtu presidendilt (või kui tal esineb takistus, siis asepresidendilt) akti kohaldamise peatamist või muude ajutiste meetmete võtmist, mille eesmärk on kaitsta taotleja huve, kuni Üldkohus teeb asjas sisulise otsuse. Mõnedele ajutiste meetmete kohaldamise taotlustele lisandub ka taotlus lahendada kohtuasi äärmiselt kiiresti.

Kiirendatud menetlust saab kohaldada kohtuasja poole taotlusel või Üldkohtu omal algatusel. Kui tehakse otsus lahendada kohtuasi kiirendatud menetluses, kohaldatakse menetluse erinorme, mis võimaldavad Üldkohtul hagi kiiresti lahendada.

 

Ajutiste meetmete kohaldamise taotluste arv vähenes 2022. aastal 22% võrreldes 2021. aastaga (37 (millest 9 piiravate meetmete valdkonnas) võrreldes 45-ga), nagu ka lahendatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluste arv (37 võrreldes 45-ga).

Kiirendatud menetluse kohaldamise taotlusi oli 20 (võrreldes 38 taotlusega 2021. aastal ja 22 taotlusega 2020. aastal), millest kolmteist olid seotud kohtuasjadega, milles vaidlustati selliste piiravate meetmete õiguspärasus, mille Euroopa Liit on võtnud seoses Venemaa poolt Ukrainas alustatud konfliktiga. Nendest taotlustest rahuldati ainult üks, mis on seotud nõudega tühistada komisjoni otsus nõuda tagasi alusetult makstud summad. Üldkohus omalt poolt kasutas viiel korral kodukorra artiklis 151 sätestatud võimalust omal algatusel kohaldada kiirendatud menetlust (sh kohtuasjas RT France vs. nõukogu).

Ülevaade Üldkohtu kantselei tööst

Viimaks tuleb eraldi tähelepanu pöörata Üldkohtu kantselei väga intensiivsele tegevusele 2022. aastal. Lisaks kohtusekretäri ja tema kantselei osalemisele kohtu haldamises, kodukorda muudatuste tegemises ning käimasolevates kohtutegevuse ja institutsionaalsetes projektides on kõik selle 71 ametnikust ja töötajast koosneva teenistuse meeskonnad andnud oma panuse, et toetada kohut tema eesmärkide saavutamisel. Nõnda on kohtukantselei olnud tihedalt kaasatud kohtuasjade ettevaatavasse haldamisse, mida kohus on soovinud ja läbi viinud.

Esimest korda ületati mitu künnist:

  • kohtukantselei peetavasse registrisse kantud aktide arv ületas 60 000 piiri (neid oli 60 691 võrreldes 56 827‑ga 2021. aastal ja 51 399‑ga 2020. aastal). Üksikasjalikum analüüs näitab, et viimane kvartal oli eriti tihe, eelkõige kohtuasjade jaotamise ja ümberjaotamise tõttu, mis oli tingitud kodade koosseisude muutmisest 2022. aasta septembris, ning dokumentide esitamise ja kättetoimetamise tõttu kohtuasjade rühmadesse kuuluvates asjades (14% kõigist viimase kvartali jooksul registrisse tehtud kannetest on seotud rea kohtuasjadega, mis puudutavad Ühtset Kriisilahendusnõukogu);
  • advokaatide ja esindajate poolt kantseleile esitatud menetlusdokumentide arv ületas 10 000 piiri (neid oli 10 412 võrreldes 9728‑ga 2021. aastal ja 9572‑ga 2020. aastal);
  • kantselei koostatavate ja kohtunike kabinettidega menetluse käigus vahetatavate digitaalsete saatelehtede arv ületas 14 600 piiri (neid oli 14 631 võrreldes 14 314‑ga 2021. aastal ja 12 636‑ga 2020. aastal).

Kohtukantselei täitis oma ülesandeid 352 korral ka kodade nõupidamisel (koosolek, kus kohtunikud arutavad kohtuasju ja võtavad meetmeid nende menetlemiseks) (2021. aastal oli neid nõupidamisi 338 ja 2020. aastal 325) ning 241 kohtuistungil.

Viimaks, e-Curia rakendusest, mille kasutamine muudeti teatavate eranditega kohustuslikuks 1. detsembril 2018, oli kantseleile taaskord väga palju kasu. Kohtukantseleile esitatud dokumentidest saabus 2022. aastal digitaalselt 94%, mille kogumaht oli ligi miljon lehekülge (979 676 lehekülge). Alates 2018. aastast on Üldkohtu kantseleisse esitatud ja seal töödeldud kokku 4 588 664 lehekülge dokumente, mis annab aimu mõne kohtule lahendada antud kohtuasja mahust.

Need andmed ei kajasta kahte olulist 2022. aastal toimunud arengut. Esimese eesmärk oli tugevdada turvameetmeid, et tagada tundlike andmete kaitse kohtus ja institutsioonis. Teine, mis väljendab Üldkohtu katkematut moderniseerumispüüdu, on kvalifitseeritud e-allkirja kasutamine Üldkohtu otsuste, määruste ja kohtuistungite protokollide allkirjastamisel. Kohtukantselei on teinud kõik endast oleneva, et kohandada sisemisi menetlusi ja jõuda süsteemini, mis vastab vajalikele õiguslikele nõuetele ja võimaldab tulevikukindlat digitaalset arhiveerimist.

Euroopa Liidu Üldkohus ja selle kantselei on seega taas kord kohanenud tegeliku olukorraga, et võimalikult hästi vastata menetlusosaliste õigustatud ootustele. Kohtu menetlusnorme on pidevalt kohandatud, et võimaldada kohtuasjade tõhusat menetlemist, võttes arvesse uusi nõudeid ja uusi olusid. Lõpetuseks, varasematel aastatel võetud meetmete jätkuna jätkati jõupingutusi, et digiteerida kõik kohtumenetluse etapid alates dokumentide esitamisest e-Curia rakenduse kaudu kuni digitaalselt allkirjastatud otsuste kättetoimetamiseni samal viisil ja aidata sellega kaasa avaliku õigusemõistmise teenuse vajalikule ajakohastamisele.

 


Varasemate aastate kohtustatistikaga saab tutvuda samuti Curia koduleheküljel, rubriigis „Ajalugu".