Üldkohtu kohtustatistika - 2023

Vt üksikasjalikku statistikat Üldkohtu kohta  

Kommentaarid Üldkohtu 2023. aasta statistika kohta

Vittorio Di Bucci, Üldkohtu kohtusekretär

Esimest korda pärast ametisse astumist 5  juunil 2023 on mul au kommenteerida kohtutegevust käsitlevat aastastatistikat. Nagu minu eelkäija Emmanuel Coulon, usun ka mina, et see on oluline, et jälgida kohtuvaidluste arengut, hinnata Euroopa Liidu institutsioonide ja organite seadusandliku, regulatiivse ja otsustustegevuse teatud tagajärgi ning kohtu tehtud valikute mõju.

2023. aasta statistika õigeks tõlgendamiseks on vaja kõigepealt esile tuua 2023. aasta oktoobris saabunud 404 sisuliselt identse kohtuasja (T‑620/23–T‑1023/23) pakki: hagid, mis puudutavad Euroopa Parlamendi liikmete täiendava vabatahtliku pensioniskeemi muutmist ja mis kuuluvad institutsioonilise õiguse valdkonda (vt tagapool tabel 4). See hagide pakk on avaldanud tohutut mõju sissetulnud kohtuasjade arvule, mis esimest korda Üldkohtu tegevusajal ületas 1000 kohtuasja piiri, ulatudes 1271-ni. Kui neid kohtuasju, mis liideti, võetakse arvesse ühe kohtuasjana, on esitatud hagide arv 868 ja see oleks lähedane eelmiste aastate tasemele (2022. aastal 904, 2021. aastal 882 ja 2020. aastal 847).

I. Saabunud kohtuasjad: esimesed kohtuasjad, mis puudutavad digiturgude regulatsiooni, ja teatavad muutused muudes valdkondades

2023. aastal kerkisid esile uued, digiturgude ja -teenuste regulatsiooni käsitlevad kohtuvaidlused. See tuleneb sellest, et Euroopa Liit võttis vastu digiteenuste määruse (EL) 2022/2065 (inglise keeles Digital Services Act, DSA) ja digiturgude määruse (EL) 2022/1925 (inglise keeles Digital Markets Act, DMA). Esimene neist kujutab endast ulatuslikku digitaalsete vahendusteenuste ja digiplatvormide regulatsiooni, mida rakendavad nii riiklikud ametiasutused kui ka komisjon ning viimasel juhul võidakse esitada hagisid Üldkohtule (2023. aastal kaks hagi: T‑348/23, Zalando vs. komisjon, ja T‑367/23, Amazon Services Europe vs. komisjon). Teise määruse puhul on tegemist õigusnormidega, mis on konkreetselt suunatud suurtele digikontsernidele ja milles on kehtestatud neile kohustusi seoses nende määramisega „pääsuvalitsejaks“. Komisjoni ülesanne on liidu kohtu järelevalve all määrata need kontsernid ja kohaldada nende suhtes neid õigusnorme. Kolm hagejat on juba esitanud Üldkohtule neli hagi, milles vaidlustatakse pääsuvalitseja määramise menetluses tehtud otsused (kohtuasjad T‑1077/23, Bytedance vs. komisjon, T‑1078/23, Meta vs. komisjon, ning T‑1079/23 ja T‑1080/23, Apple vs. komisjon). Rakendatud on sisemisi korralduslikke meetmeid, et valmistada kohus ette nende uut tüüpi kohtuvaidluste lahendamiseks ning samuti nende hagide lahendamiseks, mis võivad puudutada teist seadusandlikku uuendust, nimelt välisriigi subsiidiumide määrust (EL) 2022/2560. Nende meetmetega seoses tuleb märkida, et Üldkohus otsustas muuta otsust kohtuasjade kodade vahel jaotamise kriteeriumide kohta (ELT 2023, C 286, lk 2).

Üldkohtu kohtuvaidluste traditsioonilistes valdkondades võib täheldada väikest kasvu avaliku teenistuse valdkonnas (82 kohtuasja võrreldes 66 kohtuasjaga 2022. aastal) ja intellektuaalomandi valdkonnas (310 kohtuasja võrreldes 270 kohtuasjaga 2022. aastal).

Üldkohtule andsid tegevust endiselt piiravate meetmetega seotud kohtuvaidlused, kuid vähemal määral kui 2022. aastal. 2023. aastal esitati 63 kohtuasja võrreldes 103 kohtuasjaga 2022. aastal. Selle valdkonna uued kohtuasjad on seotud valdavalt (63 kohtuasjast 41) piiravate meetmetega, mille Euroopa Liit võttis 2022. aastal füüsiliste isikute ja üksuste suhtes seoses Venemaa ja Ukraina vahelise konfliktiga. Paljudes pooleliolevates kohtuasjades, millest enamik puudutab piiravaid meetmeid, muutsid hagejad kodukorra artikli 86 alusel oma hagiavaldust, et vaidlustada neid puudutavate meetmete pikendamine või muutmine, selle asemel et esitada nende otsuste vaidlustamiseks uus hagi. Selle tehnika eelis on see, et mitme akti läbivaatamine koondub ühte ja samasse kohtuasja, kuid see muudab kohtuvaidlused keerulisemaks ja raskendab nende haldamist, eriti kui hagiavaldust muudetakse vahetult kohtuistungi eel või kohtuistungil. Üldkohus kavatseb selles osas oma kodukorda muuta, nähes ette, et hagiavalduse muutmine tuleb esitada lühikese aja jooksul pärast Üldkohtu suulise menetluse avamise otsuse kättetoimetamist. See võimaldaks säilitada teatava paindlikkuse liidu institutsioonide vastuvõetud õigusaktide pikendamist ja muutmist puudutavate vaidluste lahendamise menetluse osas, vähendades samas Üldkohtule praegu tekkivaid negatiivseid järelmeid.

Majandus- ja rahapoliitika valdkonna, sh pangandusõiguse kohtuasjade arv kasvab jätkuvalt igal aastal, ulatudes 2023. aastal 56 uue kohtuasjani. See arv lähiaastatel tõenäoliselt väheneb, sest enamik neist kohtuasjadest on seotud pankade aasta osamaksetega ühtsesse kriisilahendusfondi ja esialgne kaheksa-aastane osamaksete periood hakkab lõppema.

Riigiabi valdkonnas 2022. aastal asjaoludest tingitud kaebuste arvu suurenemist (68 uut kohtuasja) 2023. aastal ei toimunud. Tegevuse elavnemine selles valdkonnas oli seotud sellega, et 2022. aastal esitati palju hagisid, milles vaidlustati komisjoni otsus abikava kohta, mida Portugal rakendas Madeira vabatsoonis. See näitab, et Üldkohtu tegevus sõltub Euroopa Liidu institutsioonide ja organite vastu võetud õigusaktidest ning nende õigusaktide õiguspärasuse vaidlustamisest. Kümme uut kohtuasja, mis selles valdkonnas 2023. aastal registreeriti, on madalaim arv alates ajast, mil Üldkohtule anti 1993. aastal pädevus menetleda eraõiguslike isikute esitatud riigiabihagisid.

Lõpuks on konkurentsi valdkonna kohtuasjad aegade madalaimal tasemel: 2023. aastal saabus 13 uut kohtuasja.

II. Kohtu tegevust kajastavad arvud

Aasta jooksul 904 kohtuasja lõpetamisega saavutas Üldkohus viimaste aastate keskmisest parema tulemuse. Samuti õnnestus Üldkohtul vähendada menetluses olevate kohtuasjade arvu, sest lõpetatud kohtuasjade arv ületab uute kohtuasjade arvu 36 kohtuasja võrra, kui 404 sisuliselt identse kohtuasja pakki võtta arvesse ühe kohtuasjana. Selle põhjal on 1438 menetluses olevat kohtuasja 31. detsembril 2023 veidi parem võrreldes varasema aastaga, kus menetluses oli 1474 kohtuasja. See areng võib 2024. aastal tõusujoones minna, kui Üldkohus on võimeline lõpetama teatavad suured kohtuasjade rühmad. See näib kinnitavat, et Üldkohtul on võimalik edukalt üle võtta teatav eelotsuseasjade lahendamise pädevus, mille üleandmine on ette nähtud 2024. aasta sügiseks, ja seega kergendada Euroopa Kohtu töökoormust.

Olgu märgitud, et

• ligi 14% (13,61%) kohtuasjadest lahendas viiest kohtunikust koosnev laiendatud kohtukoosseis. See kinnitab juba 2022. aastal täheldatud kasvutrendi kohtuasjade laiendatud kohtukoosseisudele üleandmise osas (12%; 2023. aastal lahendati laiendatud kohtukoosseisus 123 kohtuasja võrreldes 100 kohtuasjaga 2022. aastal). Laienenud kohtukoosseisud teevad enamasti otsuseid, kuid välistatud ei ole kohtumääruste tegemine (2023. aastal kümme, 2022. aastal kaheksa);
• 79% kohtuasjadest lõpetasid kolmest kohtunikust koosnevad kohtukoosseisud võrreldes 82%‑ga 2022. aastal. Seda langust võib seletada eespool selgitatud kohtuasjade sagedasema üleandmisega laiendatud kohtukoosseisule;
• ühe kohtuasja lõpetas Üldkohtu suurkoda pärast seda, kui Euroopa Kohus oli kohtuasja apellatsioonimenetluses Üldkohtule tagasi saatnud (kohtuasi T‑65/18 RENV, Venezuela vs. nõukogu, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Venezuelas);
• üheksa kohtuasja lahendas ainukohtunik (kaheksa otsust, üks määrus) võrreldes kahe kohtuasjaga 2022. aastal ja kolme kohtuasjaga 2021. aastal;
• saabunud ajutiste meetmete kohaldamise taotluste arv suurenes veidi (2023. aastal 41 võrreldes 2022. aastal 37-ga), samuti suurenes lõpetatud ajutiste meetmete kohaldamise menetluste arv (2023. aastal 40 võrreldes 2022. aastal 37-ga);
• aastal lõpetatud kohtuasjadest lõpetati 59% kohtuotsuse ja 41% kohtumäärusega. 66% kohtuotsusega lõpetatud kohtuasja puhul toimus kohtuistung suuliste seisukohtade ärakuulamiseks.

Suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatud kohtuistungite arv suurenes märkimisväärselt (286 kohtuistungit võrreldes 241 kohtuistungiga 2022. aastal ja 240 kohtuistungiga 2021. aastal), kusjuures 419 kohtuasjas toimus suuline menetlus (303 kohtuasjas 2022. aastal ja 290 kohtuasjas 2021. aastal). 2023. aastal korraldati kümme ühist kohtuistungit, mis hõlmasid kokku 70 suulise menetlusega kohtuasja. Alates 1. aprillist 2023 on kodukorra artiklis 106a ette nähtud võimalus korraldada ühine kohtuistung suuliste seisukohtade ärakuulamiseks mitmes kohtuasjas, mis ei ole liidetud kohtuasjad. Üks neist hõlmas kokku 42 kohtuasja, milles korraldati suuline menetlus (kohtuasjade rühmas T‑700/13, Caixabank jt vs. komisjon, mis käsitles riigiabi, mida Hispaania andis teatavatele majandushuviühingutele ja nende investoritele maksustamiskorra näol, mida kohaldatakse teatud kapitalirendilepingutele laevade ostmiseks ja mida nimetatakse ka Hispaania maksu tasaarvelduse süsteemiks).

Vaatamata sellele, et 1. aprillil 2023 jõustusid uued eeskirjad videokonverentsi kasutamise kohta, ei peetud aasta jooksul ühtegi videokonverentsiga kohtuistungit. Kuigi see võimalus oli esialgu ette nähtud juhuks, kui poolel ei olnud COVID-19 pandeemiast tingitud tervisekriisi tõttu võimalik Üldkohtusse kohale tulla, on kodukorra artiklis 107a nüüd ette nähtud, et pool võib seda taotleda julgeoleku või muu mõjuva põhjuse tõttu (näiteks streik lennundussektoris), mis takistab esindajal kohtuistungil füüsiliselt osaleda. See areng on seletatav pandeemia lõppemisega.

Menetluste keskmine kestus on veidi pikenenud. Aastal 2023 oli see 18,2 kuud kohtuotsuse või -määrusega lõpetatud kohtuasjade puhul (võrreldes 16,2 kuuga 2022. aastal ja 17,3 kuuga 2021. aastal) ning 21 kuud (võrreldes 20,4 kuuga 2022. aastal ja 20,3 kuuga 2021. aastal), kui arvesse võtta ainult kohtuotsusega lõpetatud kohtuasju. Sellega seoses tuleb märkida, et viimase kategooria menetluste keskmine kestus kõigub keskmiselt 37,1 kuust konkurentsiõiguse kohtuasjade puhul kuni 34,1 kuuni riigiabi asjade puhul ja 13,7 kuuni intellektuaalomandi asjade puhul. Menetluse kestuse pikenemine oli tingitud mitme keerulise kohtuasja või kohtuasjade rühma lõpetamisest, eelkõige riigiabi ja konkurentsi valdkonnas.

Üldkohtus 31. detsembri 2023. aasta seisuga menetluses olnud 1841 kohtuasjast (brutoarv, mis hõlmab 404 identset hagi) 29% puudutab institutsioonilist õigust (nagu eespool märgitud, moodustavad 404 eespool nimetatud kohtuasja ühe osa selle valdkonna 543 kohtuasjast, mis olid menetluses 31. detsembri 2023. aasta seisuga), 13% puudutab majandus- ja rahapoliitikat ning 9,5% riigiabi. Valdkondades, milles toimub Üldkohtu sisemine spetsialiseerumine, moodustavad menetluses olevatest kohtuasjadest intellektuaalomandi kohtuasjad 18% ja avaliku teenistuse kohtuasjad 6%, mis on eelmise aastaga võrreldes stabiilne osakaal. Seoses kohtukoosseisudega võib täheldada, et suurkojale on üle antud rohkem kohtuasju: 2023. aasta lõpus oli selle kohtukoosseisu menetluses kuus kohtuasja, mis kuuluvad kahte rühma, millest üks puudutab taaste- ja vastupidavusrahastut ning teine piiravaid meetmeid.

III. 2023. aasta peamised sündmused ja väljavaated

2023. aastal jätkas Üldkohus kohtuasjade ennetava haldamise poliitikat ning võttis uusi meetmeid väga suurte kohtuasjade ja suurte kohtuasjade rühmade käsitlemiseks kohe pärast nende registreerimist. Nende meetmete tulemusel peaks olema ka lihtsam jätkata teatavate kohtuasjade rühmade lahendamist, mille menetlemine oli peatatud kuni pilootkohtuasjadena määratletud kohtuasjade apellatsioonimenetluses läbivaatamise lõppemiseni. Taotletavad eesmärgid on menetluste ratsionaliseerimine ja kiirendamine kõige keerulisemates kohtuasjades. Need kohtuasjad määratakse kodadele ja ettekandja-kohtunikele erikriteeriumide alusel ja nende suhtes kohaldatakse soovituslikku ajakava, mis vaadatakse läbi sõltuvalt menetluse edenemisest, ning nende puhul on võimalik kasutada rohkem ressursse ja neid võidakse kohtuotsuste ülelugemise üksuses ja tõlketeenistustes käsitleda eelisjärjekorras.

Ettevalmistustööd eelotsusetaotluste lahendamise pädevuse osaliseks üleminekuks on aasta jooksul kiirenenud ning need jätkuvad 2024. aastal. Nende hulka kuuluvad Euroopa Liidu Kohtu põhikirja ja menetlusnormide (kodukord, praktilised rakendussätted ja teisesed õigusaktid) kohandamine. 7. detsembril 2023 saavutati poliitiline kokkulepe põhikirja reformi kohta, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on vahepeal kinnitanud. Üldkohus koostas oma kodukorra muudatuste eelnõu, mis saadetakse pärast Euroopa Kohtu nõusolekut 2024. aasta alguses nõukogule heakskiidu saamiseks. Ettevalmistamisel on ka muud tekstid, mis kuuluvad suuresti Üldkohtu ainupädevusse. Lisaks menetlusnormide muutmisele on vaja teha märkimisväärset tööd tööstruktuuride, -meetodite ja -voogude või IT-vahendite kohandamiseks ning koolitada töötajaid, et Üldkohus ja Üldkohtu kantselei saaksid tulla edukalt toime esimeste eelotsusetaotluste saabumisega, mis peaks toimuma 2024. aasta viimases kvartalis.

Üldkohtu tegevuse keskmes on ka õigusemõistmise kui avaliku teenuse moderniseerimine, mis aitab kaasa Euroopa kohtusüsteemi tõhususele. Meetmetele, mis on varasematel aastatel võetud kogu kohtumenetluse digitaliseerimiseks – menetlusdokumentide põhimõtteliselt kohustuslikust esitamisest e-Curia rakenduse kaudu kuni kohtuotsuste elektroonilise allkirjastamiseni –, lisanduvad tööd, mida institutsioon on teinud integreeritud kohtuasjade menetlemise süsteemi (système intégré de gestion des affaires (SIGA)) loomiseks, ja tööd, mis võimaldavad Üldkohtul hallata eelotsuseasjade saabumist 2024. aastal.

IV. Üldkohtu kantselei tegevus: ülevaade jätkuvalt intensiivsest tegevusest

Erilist tähelepanu väärib Üldkohtu kantselei jätkuvalt intensiivne tegevus.

Aasta jooksul ületati mitu künnist ja püstitati mitu rekordit:

• detsembril 2023. aastal esitatud kohtuasja T‑1148/23, PAN Europe vs. komisjon, registreerimisega ületati 20 000 Üldkohtule selle loomisest alates esitatud kohtuasja künnis;
• ületati aasta jooksul saabunud kohtuasjade 1000 asja (1271 kohtuasja) künnis. Eespool mainitud 404 identse kohtuasja esitamine ei suurendanud oluliselt kohtukoosseisude töökoormust, kuid avaldas märkimisväärset mõju kantselei tegevusele, kes need kohtuasjad registreeris, kätte toimetas, avaldas nende kohta teated Euroopa Liidu Teatajas ja valmistas ette nende liitmise;
• rekordarv registrisse kantud menetlusdokumente (62 020);
• rekordarv kohtukantseleile esitatud seisukohti (5264 muud seisukohta peale hagide);
• kõige madalam hagiavalduste puuduste kõrvaldamise määr (22,9% võrreldes 31,96%‑ga 2022. aastal ja 41,2%‑ga 2021. aastal). See on tulemus, millele ei aidanud kaasa mitte ainult 404 kohtuasja paki arvesse võtmine, vaid ka teatavate formaalsuste vähendamine kodukorra muutmise raames ning meelespea ja hagiavalduste näidiste avaldamine Curia veebisaidil;
• aasta jooksul esitati e-Curia rakenduse kaudu 1 762 453 lehekülge.

Kohtukantselei abistas Üldkohtu kohtunikke 334 koja nõupidamisel (2022. aastal 352 ja 2021. aastal 338) ja suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatud 286 kohtuistungil.

Lisaks esitati 94% dokumentidest elektrooniliselt e-Curia rakenduse kaudu, mille kasutamine muudeti mõne erandiga kohustuslikuks 1. detsembril 2018. Aastal 2023 esitati neid dokumente peaaegu kaks miljonit lehekülge (1 762 453 lehekülge). E‑Curia rakenduse kasutamine eelotsusemenetluses ei saa olema kohustuslik, kuid seda soovitatakse tungivalt tänu eelistele, mida see pakub liikmesriikide kohtutele, huvitatud isikutele ja Üldkohtule.

Vaata ka:

Üldkohtu kohtustatistika - 2022 

Varasemate aastate kohtustatistikaga saab tutvuda samuti Curia koduleheküljel, rubriigis „Ajalugu".