14. veebruaril 2006 esitatud hagi - Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hellenic Ventures ja teised viis kostjat
(Kohtuasi T-44/06)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: Maria Patakia ja Spyridon Chatzigiannis)
Kostja: Hellenic Ventures S.A., Kostantinos Katsigiannis, Panagiotis Chronopoulos, Minas Patsouris, Nikolaos Poulakos ja Robert Ceurvost
Hageja nõuded
mõista esiteks esimeselt kostjalt ja teiseks solidaarselt temaga teistelt viielt kostjalt välja ettemakse kogusumma, mille esimene kostja sai Euroopa Ühenduselt kas siis summas 70 000 eküüd, praegusel hetkel eurot, millele lisanduvad 12. veebruarini 2006 k.a lepingu kohaselt kogunenud intressid summas 103 423,54 eküüd, praegusel hetkel eurot, või siis kogusumma 171 939,18 eküüd, praegusel hetkel eurot, millele lisandub intress arvutatuna 1,5% lepingu põhisummast kuus ehk 34,52 eküüd, praegusel hetkel eurot iga hilinenud päeva kohta, mis koguneb 1. jaanuarist 2006 kuni võla täieliku maksmise päevani kostjate poolt;
mõista kõik komisjoni kohtukulud, sh tema advokaatide teenustasud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Euroopa Ühendus, keda esindab Euroopa Komisjon, sõlmis "Ideerahastu loomise ja arendamise pilootprojekti" (seed capital)
1 raames esimese kostjaga, kelle aktsionärid, nõukogu või juhatuse liikmed on teised kostjad, lepingu "Seed Fund 601".
Selle lepingu järgi kohustus komisjon maksma esimesele kostjale tagasimakstava ettemaksena finantsabi kõige enam suuruses 350 000 eküüd. See ettemakse pidi katma kuni 50% esimese kostja ideerahastu asutamise tegevuskuludest Kreekas. Nimetatud kohustuse täitmiseks tegi komisjon esmase aastase ettemakse summas 70 000 eküüd.
16. juuni 1994. aasta dokumendis teatas komisjon kostjale lepingust taganemisest ning palus tal tagastada summa 70 000 eküüd ning sellele lisandunud intressid. 19. septembri 1994. aasta kirjaga andis komisjon teada, et see otsus tulenes kostja keeldumisest lubada komisjoni finantskontrolli talituse audiitoritel viia läbi põhjalik kontroll, mis on lepingu artikli 8.1 rikkumine. Komisjon hindas, et selline kontroll oli möödapääsmatu, arvestades komisjoni ametniku tähelepanekuid kohapeal, kes avaldas sügavat kahtlust osas, kas investeeringud, mida esimene kostja oli rahastanud, vastasid lepingu tingimustele.
Kuigi esimest kostjat on mitmeid kordi selleks kohustatud, ei ole ta nõutavat summat tagastanud.
Oma hagis nõuab komisjon eelnimetatud võla ning sellele lisanduvate intresside tasumist.
____________1 - EÜT C 306, 1.12.1988, lk 12.