Kohtuasi C‑70/10

Scarlet Extended SA

versus

Société belge des auteurs, compositeurs et éditeurs SCRL (SABAM)

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d'appel de Bruxelles)

Infoühiskond – Autoriõigus – Internet – Võrdõigusvõrgu tarkvara – Internetiühenduse pakkujad – Elektroonilise side filtreerimissüsteemi rakendamine autoriõigusi rikkuva failivahetuse takistamiseks – Edastatava teabe üldise jälgimiskohustuse puudumine

Kohtuotsuse kokkuvõte

Õigusaktide ühtlustamine – Infoühiskond – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Isikuandmete kaitse elektroonilise side sektoris – Internetiühenduse pakkujale tehtud kohtu ettekirjutus rakendada autoriõigust rikkumise ärahoidmiseks ennetavalt oma kulul ajalise piiranguta filtreerimissüsteemi, mis filtreerib kõigi tema klientide kogu elektroonilise side – Lubamatus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 8 ja 11; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31, artikli 15 lõige 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2001/29 ja 2002/58 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48, artikli 3 lõige 1)

Direktiivi 2000/31 infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul, direktiivi 2001/29 autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas, direktiivi 2004/48 intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta, direktiivi 95/46 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 2002/58, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, koosmõjus ja tõlgendatuna kohaldatavatest põhiõigustest tulenevatest nõuetest lähtudes tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus internetiteenuse pakkuja suhtes tehtud kohtu ettekirjutus rakendada filtreerimissüsteemi,

– mis filtreerib kogu tema teenuse raames ja eelkõige võrdõigusvõrgu tarkvara abil toimuva elektroonilise side;

– mida kohaldatakse vahet tegemata kõigile tema klientidele;

– mis on ennetav;

– mida rakendatakse ainult tema kulul, ja

– mis ei ole ajaliselt piiratud,

mis on selleks, et blokeerida autoriõigust rikkuvate failide edastamine, võimeline tuvastama selle teenusepakkuja võrgus selliste failide vahetuse, mis sisaldavad muusika-, kinematograafilisi või audiovisuaalteoseid, mille intellektuaalomandi õigusi ettekirjutuse nõude esitaja väidab omavat.

Nimelt kohustab asjaomasele internetiühenduse pakkujale adresseeritud selline ettekirjutus seda teenusepakkujat aktiivselt jälgima kõigi klientide kogu teavet, et ära hoida igasugune tulevikus toimuda võiv intellektuaalomandi õiguste rikkumine, kehtestades tema suhtes seega üldise jälgimiskohustuse, mis on direktiivi 2000/31 artikli 15 lõike 1 alusel keelatud. Lisaks tähendaks selline ettekirjutus asjaomase internetiühenduse pakkuja ettevõtlusvabaduse ilmselget rikkumist, sest see kohustaks teda ainult enda kulul rakendama keeruka, kuluka ja püsiva infotehnoloogilise süsteemi, mis on muu hulgas vastuolus tingimustega, mis on sätestatud direktiivi 2004/48 artikli 3 lõikes 1, mille kohaselt ei tohi intellektuaalomandi õiguste tagamise meetmed olla asjatult keerulised või kulukad. Seega ei ole selline ettekirjutus vastavuses nõudega tagada õiglane tasakaal ühelt poolt autoriõiguse omajatele kuuluvate intellektuaalomandi õiguste kaitse ja teiselt poolt internetiühenduse pakkuja taolise ettevõtja ettevõtlusvabaduse kaitse vahel. Lisaks ei piirdu sellise ettekirjutuse mõju internetiteenuse pakkujaga, sest filtreerimissüsteem võib rikkuda tema klientide põhiõigusi, nimelt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 8 ja 11 kaitstud õigust isikuandmete kaitsele ning teabe saamise ja levitamise õigust. Esiteks tähendab kohtu ettekirjutus seda, et kogu edastatavat sisu tuleb analüüsida süstemaatiliselt ning koguda ja identifitseerida tuleb selles võrgus toimuva õigusvastase sisu edastuse allikaks olevate kasutajate IP-aadressid, mis on kaitstud isikuandmed, sest nende identifitseerimine võimaldab selliste kasutajate täpse tuvastamise. Teiseks on oht, et kohtu ettekirjutus rikub teabevabadust, kuna on tõenäoline, et see süsteem ei erista piisaval määral õigusvastast sisu õiguspärasest, mistõttu süsteemi rakendamine võib tingida õiguspärase sisuga side blokeerimise.

(vt punktid 40, 48–52 ja resolutsioon)