EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (kolmas koda)
11. september 2008(*)
Avalik teenistus – Ametnikud – Avalik konkurss – Reservnimekirja kandmata jätmine – Kirjaliku ja suulise katse hindamine
Kohtuasjas F‑127/07,
mille ese on EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi,
Juana Maria Coto Moreno, Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnik, elukoht Gaborone (Botswana), esindajad: advokaadid K. Lemmens ja C. Doutrelepont,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: B. Eggers ja M. Velardo,
kostja,
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja esimees P. Mahoney, kohtunikud H. Kanninen ja S. Gervasoni (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik R. Schiano,
arvestades kirjalikus menetluses ja 11. juuni 2008. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 30. oktoobril 2007 faksiga saadetud hagiavalduses (originaal esitati sama aasta 6. novembril) palub J. M. Coto Moreno sisuliselt kohtul tühistada 12. veebruari 2007. aasta otsus, millega konkursi EPSO/AD/28/05 komisjon keeldus tema nime kandmisest reservnimekirja, sedastada, et pädevad asutused peavad kandma tema nime sellesse reservnimekirja, ning mõista Euroopa Ühenduste Komisjonilt välja hüvitis talle väidetavalt tekitatud kutsealase, rahalise ja mittevaralise kahju eest.
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
2 Hageja nimetati 16. septembril 2004 B*3‑kategooria ametnikuks ja määrati komisjoni Botswanas asuvasse delegatsiooni.
3 Seejärel esitas hageja oma kandidatuuri konkursile EPSO/AD/28/05, mille eesmärk oli moodustada 100 konkursi edukalt läbinust reservnimekiri AD5‑kategooria administraatorite töölevõtmiseks rahaliste vahendite haldamise valdkonnas.
4 Nagu ilmneb konkursiteadaandest EPSO/AD/28/05, mis avaldati 20. juuli 2005. aasta Euroopa Liidu Teatajas (ELT C 178 A, lk 3, edaspidi „konkursiteadaanne”), koosnes see konkurss kolmest etapist.
5 Konkurss algas esiteks valikvastustega küsimustest koosneva kolme eelvalikutestiga kandidaadi valitud teises keeles. Kandidaadid, kes said iga testi eest nõutava miinimumarvu punkte ja tulid 300 parema hulka, pääsesid kirjalikule katsele.
6 Teine etapp, kirjalik katse kandidaadi põhikeeles puudutas tema enda vabalt valitud teemat, mis oli seotud konkursi valdkonnaga ja selle katse eesmärk oli hinnata kandidaadi teadmisi, tema mõistmis‑, analüüsi‑ ja sünteesivõimet ning kirjutamisoskust. Katse eest võidi anda 0–50 punkti, kusjuures nõutav miinimum oli 25 punkti. Kandidaadid, kes said kirjaliku katse eest nõutava miinimumarvu punkte ja tulid 150 parema hulka, kutsuti suulisele katsele.
7 Kolmas etapp, suuline katse, mis toimus jällegi kandidaadi põhikeeles, pidi võimaldama konkursikomisjonil hinnata kandidaadi sobivust konkursiga täidetavate ametikohtade ametikohustuste täitmiseks. Kontrolliti konkursi valdkonnaga seonduvaid konkreetseid teadmisi ning Euroopa Liidu, selle institutsioonide ja poliitikate tundmist. Kontrolliti ka teise keele oskust ning võimet kohaneda tööga Euroopa Liidu avalikus teenistuses mitmekultuurilises keskkonnas. Katse eest võidi anda 0–50 punkti, kusjuures nõutav miinimum oli 25 punkti.
8 Eelvalikutestid ja kirjalik katse toimusid 31. märtsil 2006. Hageja läbis need edukalt ja kutsuti suulisele katsele, mis leidis aset 10. jaanuaril 2007 Brüsselis.
9 Euroopa Ühenduste Personalivaliku Amet (edaspidi „EPSO”) teatas 12. veebruari 2007. aasta kirjaga hagejale, et konkursikomisjon ei kandnud tema nime reservnimekirja, sest tema tulemus ei olnud 100 parima tulemuse hulgas (edaspidi „vaidlusalune otsus”). Samal ajal kui viimane sobivaks tunnistatud kandidaat sai 56,1 punkti, sai hageja kokku 54 punkti, st kirjaliku katse eest 25/50 ja suulise katse eest 29/50.
10 EPSO-le 22. veebruaril 2007 saadetud e-kirjas avaldas hageja imestust suulise katse eest saadud hinde üle, esitas oma märkused selle katse kohta ning taotles viimaks, et konkursikomisjon tema kirjaliku ja suulise katse läbi vaataks.
11 Konkursikomisjoni esimees vastas 22. märtsi 2007. aasta kirjaga hagejale, et olles kirjaliku ja suulise katse uuesti läbi vaadanud, jättis konkursikomisjon hageja tulemuse muutmata, ning saatis talle tema kirjaliku katse töö ja selle töö hindamislehe, mille oli koostanud konkursikomisjon.
12 Hageja töö kohta konkursikomisjoni poolt koostatud hindamislehelt ilmneb, et viimane leidis, et hageja vastus esimesele küsimusele on teadmiste osas „piisav, kuid ei ole küllalt üksikasjalik” ning analüüsi‑ ja sünteesivõime ja kirjutamisoskuse osas „hea”. Mis puudutab vastust küsimusele nr 3, mille hageja valis küsimuste nr 2, nr 3 ja nr 4 hulgast, siis konkursikomisjon leidis, et selles „puuduvad mõned mõisted”, hinnates vastuse siiski teadmiste seisukohast „piisavaks” ning analüüsi- ja sünteesivõime ja kirjutamisoskuse seisukohast „heaks”.
13 29. märtsil 2007 saatis hageja EPSO-le uue kirja, milles ta väitis, et vastus suulist katset puudutavate märkuste kohta ei olnud piisav, ning leidis, et konkursikomisjoni kommentaarid on väga lühikesed. Ta palus endale ka teatada, missugusele punktisummale kommentaarid „piisav” ja „hea” vastavad. Lõpuks vaidlustas hageja hinnangu oma vastusele, mille ta oli kirjalikul katsel andnud küsimusele nr 3.
14 Konkursikomisjoni esimees vastas hagejale uuesti 2. mai 2007. aasta kirjaga. Ta põhjendas eelkõige hinnangut, mille komisjon oli hageja tööle andnud. Ta märkis, et selle katse hindamise neljal kriteeriumil ei olnud kõigil samasugune kaal: teadmisi katse valdkonnast peeti tähtsamaks kui mõistmis‑ ja analüüsivõimet ning väljendusoskust. Konkursikomisjoni esimees väitis, et esimeses küsimuses kompenseeris puudujäägid essee sisu osas hea analüüs, süntees ja kirjutamisoskus, tänu millele sai hageja hinde 25/50.
15 Mis puudutab hinnangut hageja vastusele, mille ta andis küsimusele nr 3, siis konkursikomisjoni esimees esitas 2. mai 2007. aasta kirjas järgmised selgitused:
„Kuna palusite esitada rohkem üksikasju eelkõige vastuse kohta küsimusele nr 3, siis konkursikomisjon arvab, et Teie vastusel oli mitmeid puudusi. Kõigepealt ei olnud valikukriteeriume selgitatud ega põhjendatud. Missugused olid väljapakutud ülempiiride eesmärgid? Miks peaks käive olema kümme korda suurem kui turuväärtus? Miks peaks 50% käibest olema saadud hanke valdkonnas? Miks peaks 50% personalist tegutsema hanke valdkonnas? Jne.
Mis puudutab lepingu sõlmimise kriteeriume, siis ei olnud nimetatud seadmete taset ja kvaliteeti. Mainitud ei olnud näiteks niisuguseid kriteeriume nagu amortisatsiooninorm ning ostuhinna ja hoolduskulu suhe. Personali ja äriühingu kogemuse kriteeriumid on ilmselgelt valiku-, mitte lepingu sõlmimise kriteeriumid; niisugust lihtsat, kuid keskse tähtsusega tegurit nagu tarnekuupäev ei olnud samuti nimetatud.
Lisaks ei olnud loetletud lepingutingimused (näiteks eelrahastamistagatis) niisuguse lepingu puhul kõik asjakohased, samal ajal puudusid mõned teised võimalikud tingimused, mis on asjakohased, näiteks tingimused, mis käsitlevad sanktsioone hilinemise või mittetöötamise korral, lepingulist vastutust vigadega põhjustatud kahjude eest, kohustust sõlmida ametikindlustusleping. Mainitud ei olnud ka sätteid, mille kohaselt ametialaste käitumisreeglite rikkumise korral leping tühistatakse.” (Vabatõlge.)
(„As you specifically requested more detail as regards your answer to question 3, the opinion of the Board is that your answer contained many weaknesses. First, the selection criteria were not explained or justified. What were the purposes of the proposed ceilings? Why would the turnover have to be 10 times the value of the market? Why did 50% of the turnover have to come from the tender domain? Why would 50% of the personnel have to be dedicated to the tender domain ? etc.
As regards the award criteria there was no mention of performance and quality of the equipment. Criteria such as the rate of becoming obsolete and the purchase cost versus maintenance, for example, were not mentioned. The criteria on the experience of the personnel and the company are clearly selection criteria and not award criteria; the simple but crucial date of delivery was also not mentioned.
Further the contractual clauses given were not always pertinent (e.g. Pre-financing guarantee) for such a market, but other more important possible clauses were missing such as a clause for the sanctions in case of delay or non-function, the contractual responsibility for damages resulting from faults, the obligation to subscribe a professional insurance. Clauses for cancelling the contract in case of professional misconduct were also not mentioned.”)
16 Hageja esitas 3. mail 2007 vaidlusaluse otsuse peale kaebuse. Ametisse nimetav asutus jättis sama aasta 31. juuli otsusega selle kaebuse rahuldamata.
Poolte nõuded
17 Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– tühistada vaidlusalune otsus;
– mõista komisjonilt välja hüvitis summas 25 000 eurot talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju eest;
– mõista komisjonilt välja hüvitis summas 8000 eurot, mis vastab tema advokaatide tasudele;
– sedastada esimese võimalusena, et pädevad asutused peavad kandma tema nime reservnimekirja, või teise võimalusena juhul, kui seda ei tehta, maksma talle hüvitist summas 384 000 eurot talle väidetavalt tekitatud varalise kahju eest;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
18 Komisjon palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Tühistamisnõuded
19 Hageja põhjendab oma tühistamisnõudeid nelja väitega:
– esimese väite kohaselt tegi konkursikomisjon kirjaliku ja suulise katse vastuseid hinnates ilmse vea;
– teise väite kohaselt rikkus konkursikomisjon konkursiteadaannet, võrdsuse põhimõtet ja „mõistlikkuse põhimõtet”;
– kolmanda väite kohaselt rikuti põhjendamiskohustust;
– neljanda väite kohaselt tehti ilmne hindamisviga, mis on seotud sellega, et kirjaliku katse eest antud punktisumma ja konkursikomisjoni sõnalised hinnangud ei olnud omavahel vastavuses.
Esimene ja neljas väide, et konkursikomisjon tegi ilmseid hindamisvigu
Poolte argumendid
– Esimene väide, et kirjalikul ja suulisel katsel antud hageja vastuste hindamisel tegi konkursikomisjon ilmse vea
20 Hageja väidab esiteks, et konkursikomisjon tegi ilmse hindamisvea, kui väitis, et tema vastusel kirjaliku katse küsimusele nr 3 on „mitmeid puudusi”. Esiteks ei saa hagejale ette heita, et ta ei selgitanud ega põhjendanud valikukriteeriume, mis käsitlevad pakkumise teinud ettevõtjate majanduslikku ja tehnilist võimsust, sest kandidaatidel paluti määratelda valikukriteeriumid, aga mitte oma valikut põhjendada. Hageja esitatud valikukriteeriumid on muide nii enesestmõistetavad, et nende väljatoomise põhjendamine või õigustamine oleks olnud tarbetu. Teiseks on hageja esitatud valikukriteeriumid nii asjakohased kui ka praktikas laialdaselt kasutatavad, sest need on toodud komisjoni „Välistegevuse raames lepingute sõlmimise korda käsitlevas praktilises juhendis”. Kuna hageja tõi välja selles komisjoni juhendis esitatud kriteeriumid, ei võinud konkursikomisjon asuda seisukohale, et tema vastusel on „mitmeid puudusi”.
21 Teiseks tegi konkursikomisjon ilmse hindamisvea ka leides, et hageja eksis, kui mainis lepingu sõlmimise kriteeriumidena personali ja ettevõtja kogemust lepingu sõlmimise kriteeriumidega, samas kui tegelikult olid need valikukriteeriumid. Komisjoni „Välistegevuse raames lepingute sõlmimise korda käsitlevas praktilises juhendis” nimetatakse teenuste hankelepingute sõlmimise kriteeriumide hulgas väljapakutud ekspertide curriculum vitae’t. Seega eiras konkursikomisjon eeskirju, mis komisjon on ise endale kehtestanud, ning rikkus niisiis põhimõtet patere legem quam ipse fecisti.
22 Kolmandaks väitis konkursikomisjon valesti, et hageja väljapakutud lepingutingimused toodete ja teenuste kvaliteedi tagamiseks ning finantsriskide piiramiseks ei olnud alati asjakohased. Eelrahastamistagatis, mida konkursikomisjon oma 2. mai 2007. aasta kirjas näitena mainib, on vastupidi mitte ainult asjakohane, vaid Euroopa Arengufondi (EAF) lepingutes isegi kohustuslik.
23 Mis puudutab lõpuks suulisel katsel esitatud küsimust, kuidas saab vähendada valuutakursside muutustest tingitud rahaliste kahjude riski lepingu puhul, mille sõlmivad erinevatest riikidest pooled, kellel on erinevad valuutad, siis hageja andis sellele EAF-i praktikaga kooskõlas oleva vastuse: hind tasutakse mõlemat valuutat kasutades ja lepingus nähakse ette sätted, mis võimaldavad hinda muuta. Konkursikomisjon on seega valesti leidnud, et see vastus on ebapiisav.
24 Komisjon meenutab, et Avaliku Teenistuse Kohus saab konkursikomisjoni hinnangute üle teostada ainult piiratud kontrolli.
25 Kirjaliku katse osas arvab komisjon, et asjaolu, et hageja viitab oma hagiavalduses mitu korda „Koostöötalituse EuropAid juhendile”, tõendamaks tema vastuste põhjendatust, näitab, et ta sai asjast valesti aru. See juhend käsitleb EAF-i sõlmitavaid teenuste hankelepinguid, samal ajal kui kirjaliku katse küsimuste sõnastuses ei mainitud EAF-i ja selles peeti silmas tarnete hankelepinguid.
– Neljas väide, et kirjaliku katse eest antud punktisumma ja konkursikomisjoni sõnalised hinnangud ei olnud omavahel vastavuses
26 Hageja väidab, et konkursikomisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta muutis hinnangu tema kirjalikule katsele punktisummaks. Kuna konkursikomisjon leidis, et tema vastused on „piisavad teadmiste osas” ja „head”, mõistmis‑, analüüsi‑ ja sünteesivõime ning kirjutamisoskuse osas, millest need vastused ka tunnistust annavad, eksis konkursikomisjon ilmselgelt, kui ta andis hagejale punktisumma 25/50, st minimaalse arvu punkte, millega pääses suulisele katsele.
27 Andes hagejale punktisumma 25/50, eiras konkursikomisjon ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Nimelt kohtles konkursikomisjon hagejat nagu ükskõik missugust kandidaati, kes sai kaks korda oma teadmiste eest hinnangu „piisav” ning oma mõistmis‑, analüüsi‑ ja sünteesivõime ning kirjutamisoskuse eest samuti hinnangu „piisav”. Hageja arvab, et tema punktisumma oleks pidanud peegeldama seda, et ta sai kõikide kriteeriumide eest, mis ei kuulu teadmiste hulka, hinnangu „hea”.
28 Igal juhul ei ole kirjaliku katse eest saadud punktisumma proportsionaalne hinnanguga, mis on toodud hindamislehel.
29 Komisjon väidab vastu, et punktisumma 25/50 ja kommentaaride vahel ei ole mingit mittevastavust. Nagu konkursikomisjoni esimees 2. mai 2007. aasta kirjas selgitas, oli konkursi valdkonda puudutavatel teadmistel kandidaatide hindamisel suurem kaal. Eeldusel, et punktisumma ei ole kommentaaridega vastavuses, on see mittevastavus täiesti tühine ega ole mingil juhul ilmne.
Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
30 Hageja tugineb kahele ilmsele hindamisveale, millest esimene on seotud konkursikomisjoni hinnanguga kandidaatide töödele ja teine puudutab kirjaliku katse eest antud punktisumma vastavust konkursikomisjoni sõnalistele hinnangutele.
31 Kõigepealt tuleb meenutada selle kontrolli ulatust, mida Avaliku Teenistuse Kohus teostab otsuse üle, millega konkursikomisjon keeldub kandmast kandidaati reservnimekirja.
32 Kui tema poole pöördutakse niisuguse otsuse õiguspärasuse küsimuses, kontrollib Avaliku Teenistuse Kohus, kas on järgitud kohaldatavaid õigusnorme, st norme ja eelkõige menetlusnorme, mis on kehtestatud personalieeskirjade ja konkursiteadaandega, ning neid, mis reguleerivad konkursikomisjoni tööd, eriti selle komisjoni kohustust olla erapooletu ja pidada kinni kandidaatide võrdsest kohtlemisest (Esimese Astme Kohtu 5. märtsi 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑24/01: Staelen vs. parlament, EKL AT 2003, lk I‑A‑79 ja II‑423, punktid 47–52; 25. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑72/01: Pyres vs. komisjon, EKL AT 2003, lk I‑A‑169 ja II‑861, punktid 32–42, ja 10. novembri 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑165/03: Vonier vs. komisjon, EKL AT 2004, lk I‑A‑343 ja II‑1575, punkt 39) ning mitte kuritarvitada võimu (Euroopa Kohtu 9. oktoobri 1974. aasta otsus liidetud kohtuasjades 112/73, 144/73 ja 145/73: Campogrande jt vs. komisjon, EKL 1974, lk 957, punktid 34–53, ja Esimese Astme Kohtu 11. veebruari 1999. aasta otsus kohtuasjas T‑200/97: Jiménez vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL AT 1999, lk I‑A‑19 ja II‑73, punktid 43–57). Mõnel juhul, mil konkursikomisjonil ei ole kaalutlusõigust, võib see kontroll puudutada nende asjaolude õigsust, millest konkursikomisjon otsuse tegemisel lähtus (Esimese Astme Kohtu 12. märtsi 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑100/04: Giannini vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 277 ja 278).
33 Seevastu hinnangud, mis konkursikomisjon kandidaatide teadmisi ja võimeid hinnates annab, ei kuulu Avaliku Teenistuse Kohtu poolt kontrollimisele (eespool viidatud kohtuotsus Campogrande jt vs. komisjon, punkt 53, ja Esimese Astme Kohtu 26. jaanuari 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑267/03: Roccato vs. komisjon, EKL AT 2005, lk I‑A‑1 ja II‑1, punkt 42).
34 Nii on ka punktisumma ja konkursikomisjoni sõnaliste hinnangute omavahelise vastavusega. See vastavus, mis tagab kandidaatide võrdse kohtlemise, on üks konkursikomisjoni tööle kehtestatud reeglitest, mille järgimist peab kohus eespool viidatud kohtupraktika kohaselt kontrollima. Lisaks võib Avaliku Teenistuse Kohus punktisumma ja konkursikomisjoni sõnaliste hinnangute omavahelist vastavust kontrollida sõltumatult konkursikomisjoni poolt kandidaatide töödele antud hinnangu kontrollimisest, mida Avaliku Teenistuse Kohus keeldub tegemast, tingimusel et vastavuse kontroll piirdub ilmse mittevastavuse puudumise kontrollimisega. Seepärast analüüsis Avaliku Teenistuse Kohus 13. detsembri 2007. aasta otsuses kohtuasjas F‑73/06: Van Neyghem vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 87) seda, kas töö hindamislehele märgitud sõnalist hinnangut arvestades ei ole konkursikomisjon teinud sellele tööle punkte andes ilmset hindamisviga.
35 Käesoleva kohtuotsuse punktis 33 viidatud kohtupraktikast tuleneb esiteks, et hageja ei saa Avaliku Teenistuse Kohtus tõhusalt tugineda ilmsele veale, mille konkursikomisjon kandidaatide töid hinnates tema arvates tegi, ning esimese väite saab seetõttu ainult tagasi lükata.
36 Teiseks tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktist 34, et Avaliku Teenistuse Kohus peab seevastu kontrollima, kas konkursikomisjon ei andnud hagejale punktisummat, mis ei ole ilmselgelt vastavuses tema töö hindamislehele kantud sõnaliste hinnangutega.
37 Hageja väidab sisuliselt, et konkursikomisjon tegi ilmse hindamisvea, andes talle kirjaliku katse eest 25/50, st kõige madalama punktisumma, millega pääses suulisele katsele, kuigi komisjon leidis, et tema vastused kirjaliku katse mõlemale küsimusele on „piisavad” teadmiste osas ja „head” analüüsi‑ ja sünteesivõime ning kirjutamisoskuse osas.
38 Tuleb meenutada, et konkursi raames hinnatakse kandidaatide töid suhteliselt ja miski ei takista suulisele katsele lubamast eelkõige ainult neid kandidaate, kelle tase leiti olevat hea. Seega ei ole hagejal alust järeldada punktisummast, mis ta kirjaliku katse eest sai (25/50) ja mis oli täpselt piisav suulisele katsele pääsemiseks, et konkursikomisjon ei pidanud tema tööd rahuldavaks. Neil tingimustel ei näita asjaolu, et hageja sai minimaalse punktisumma, millega pääses suulisele katsele, samal ajal kui tema kirjalikud vastused kokku leiti olevat enam kui piisavad, ilmset mittevastavust punktisumma ja sõnalise hinnangu vahel. Niisiis ei saa asjaomase isiku tööle antud punktisumma ja konkursikomisjoni poolt sellele tööle antud sõnaliste hinnangute võrdlusest käesoleval juhul järeldada ilmset hindamisviga.
39 Seega tuleb hagiavalduses esitatud neljas väide tagasi lükata.
Teine väide, et rikuti konkursiteadaannet, võrdsuse põhimõtet ja „mõistlikkuse põhimõtet”
Poolte argumendid
40 Kuigi konkursiteadaandes nähti ette, et kirjaliku katse eesmärk on teha kindlaks „kandidaadi teadmised, tema mõistmis‑, analüüsi‑ ja sünteesivõime ning kirjutamisoskus”, hindas konkursikomisjon hageja sõnul ainult hageja teadmisi. Igal juhul peeti teadmiste kriteeriumi teistest tähtsamaks.
41 Kuna konkursiteadaande järgimine tagab kandidaatide võrdse kohtlemise, ei tagatud enam võrdset kohtlemist, sest konkursiteadaannet ei järgitud.
42 Punktisumma, mille hageja kirjalikul katsel sai ja mis oli täpselt piisav, et pääseda suulisele katsele, peegeldab ainult hinnangut „piisav”, mille konkursikomisjon andis hageja teadmistele, ja mitte tema tööle antud positiivset hinnangut, mis puudutab analüüsi‑ ja sünteesivõimet ning kirjutamisoskust. Punktisumma ja sõnaliste hinnangute mittevastavus näitab seega, et teadmiste kriteeriumile omistati liiga palju tähtsust või seda peeti lausa ainsaks kriteeriumiks. Niisiis eiras konkursikomisjon „mõistlikkuse põhimõtet”.
43 Komisjon märgib, et kirjalikku katset hinnati kõikidest ettenähtud kriteeriumidest lähtudes ning ta arvab, et kuna tegemist oli konkursiga, mis korraldati selliste ametnike töölevõtmiseks, kes on pädevad just rahaliste vahendite haldamise valdkonnas, oli mõistlik omistada suuremat tähtsust kandidaatide teadmistele selles vallas.
Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
44 Selleks et põhjendada oma väidet, mille kohaselt rikuti konkursiteadaannet, võrdse kohtlemise põhimõtet ja „mõistlikkuse põhimõtet”, esitab hageja kaks argumenti.
45 Esiteks väidab ta, et konkursikomisjon võttis arvesse üksnes kandidaatide teadmisi konkursi valdkonnas, st rahaliste vahendite haldamises ja mitte teisi konkursiteadaandes nimetatud kirjaliku katse hindamise kriteeriumeid. Selle väite kummutavad selgelt sõnalised hinnangud, mis konkursikomisjon on hageja töö hindamislehele märkinud. Nimelt puudutavad hinnangud korraga hageja teadmisi, mis leiti olevat „piisavad”, ning tema analüüsi‑ ja sünteesivõimet ning kirjutamisoskust, mis hinnati „heaks”.
46 Teiseks arvab hageja – minnes seejuures vastuollu eelmise argumendiga –, et konkursikomisjon omistas konkursiteadaandes loetletud valikukriteeriumide hulgast õigusvastaselt suurema kaalu konkursi valdkonda puudutavate teadmiste kriteeriumile. Seda, et konkursikomisjon pidas nimetatud kriteeriumi tõepoolest kõige tähtsamaks, ei ole vaidlustatud.
47 Sellegipoolest ei ole konkursikomisjonipoolne kriteeriumide hierarhiasse seadmine iseenesest konkursiteadaandega vastuolus, sest viimases ei ole märgitud, et loetletud kriteeriumid oleksid kõik kandidaatide hindamisel võrdselt tähtsad.
48 Lisaks ei ole kriteeriumide hierarhiasse seadmine iseenesest vastuolus kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõttega. Hageja ei ole muide väitnud, et konkursikomisjon kohaldas neid kriteeriume teiste kandidaatide suhtes teistmoodi.
49 Lõpuks tugineb hageja eranditult – tema sõnul ilmselgele – mittevastavusele oma kirjaliku katse eest saadud punktisumma ja konkursikomisjoni poolt tema tööle antud sõnaliste hinnangute vahel ning väidab, et konkursikomisjon omistas ilmselgelt ebaproportsionaalselt suurt tähtsust teadmiste kriteeriumile. Nagu aga on märgitud käesoleva otsuse punktis 38, ei ole hageja kirjaliku katse eest saadud punktisumma ja konkursikomisjoni sõnaliste hinnangute vahel võimalik vastupidi hageja väitele täheldada mingit mittevastavust.
50 Esitatud põhjendustest tuleneb, et teine väide tuleb tagasi lükata.
Kolmas väide, et rikuti põhjendamiskohustust
Poolte argumendid
51 Hageja sõnul kinnitas konkursikomisjoni esimees oma 2. mai 2007. aasta kirjas, et hageja vastusel kirjaliku katse küsimusele nr 3 on „mitmeid puudusi”, samal ajal kui hindamislehel märkis konkursikomisjon, et selles vastuses puuduvad mõned mõisted, kuid see on piisav. Võttes arvesse neid vastuolusid, ei saa konkursikomisjoni hinnangut pidada põhjendatuks.
52 Üheski oma vastuses kirjadele, mille hageja oli talle saatnud, ei põhjendanud konkursikomisjon seda, mille poolest ei olnud hageja suuline vastus valuutakursi muutustest tingitud finantsriske käsitlevale küsimusele rahuldav. Konkursikomisjon eiras seega oma põhjendamiskohustust.
53 Komisjon väidab, nagu sedastas Euroopa Kohus oma 4. juuli 1996. aasta otsuses kohtuasjas C‑254/95 P: parlament vs. Innamorati (EKL 1996, lk I‑3423, punkt 31), et erinevate katsete eest saadud punktisummade teatamine kujutab endast konkursikomisjoni otsuste piisavat põhjendamist. Institutsioon järeldab sellest, et põhjenduse puudumine ei saa rajaneda pärast punktisumma andmist koostatud kahe dokumendi väidetaval mittevastavusel. Pealegi sai hageja kõik vajalikud selgitused läbivaatamise ja kohtueelse menetluse etappides. Komisjon märgib, et hagejale edastati mitte ainult tema töö, vaid ka selle hindamisleht.
54 Mis puudutab hagejale suulise katse ajal esitatud küsimust, kuidas kaitsta ennast valuutakursi muutustest tingitud finantsriski vastu, siis konkursikomisjon selgitas juba hagejale, et tema vastus ei olnud täiesti vale, kuid esines vastuseid, mis olid tema vastusest asjakohasemad ja paremini põhjendatud.
Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
55 Konkursikomisjoni otsuse põhjendamise kohustus tuleb esiteks kokku sobitada tema töö salajas hoidmisega. Kohustuse tõttu hoida seda saladust ei saa avaldada konkursikomisjoni üksikliikmete hoiakuid ega ka paljastada ühtki asjaolu, mis on seotud kandidaate puudutavate isiklike või võrdlevate hinnangutega (eespool viidatud kohtuotsus parlament vs. Innamorati, punkt 24).
56 Teisalt on vaja, et põhjendamiskohustus ei raskendaks lubamatult konkursikomisjoni toiminguid ja personalijuhtimise tööd (Euroopa Kohtu 28. veebruari 1980. aasta otsus kohtuasjas 89/79: Bonu vs. nõukogu, EKL 1980, lk 553, punkt 6, ja vastupidine Euroopa Kohtu 28. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑17/07 P: Neirinck vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 58). Seepärast kujutabki rohke osavõtuga konkursil erinevate katsete eest saadud punktisummade teatamine endast konkursikomisjoni otsuste piisavat põhjendamist (eespool viidatud kohtuotsus parlament vs. Innamorati, punkt 31).
57 Käesoleval juhul pääses eelvalikukatsete järel konkursi kirjalikule katsele 300 kandidaati ning lõpuks koostati reservnimekiri, kus oli 100 kandidaati. Konkurss, millel hageja osales, oli seega rohke osavõtuga konkurss. Nagu on meenutatud eelmises punktis, kujutab erinevate katsete eest saadud punktisummade teatamine selles olukorras endast konkursikomisjonipoolset oma otsuste piisavat põhjendamist iga kandidaadi osas. On selge, et hagejale teatati tema punktisummad. Lisaks esitati hagejale igatahes ka muud teavet, mis võimaldas tal veel täpsemalt teada saada, miks ta ei olnud konkursil edukas, näiteks tema kirjaliku katse töö, selle töö hindamisleht ja selgitav kiri, mis kandis 2. mai 2007. aasta kuupäeva ning mille saatis talle konkursikomisjoni esimees. Sellest järeldub, et kolmanda väitega, mille kohaselt vaidlusalust otsust ei põhjendatud, ei saa nõustuda.
58 Järelikult tuleb selle otsuse tühistamise nõuded jätta rahuldamata.
Kahju hüvitamise nõuded
59 Hageja palub hüvitada talle vaidlustatud otsusega väidetavalt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju. Selle otsuse vastu suunatud nõuete rahuldamata jätmine toob seega kaasa hagiavalduses esitatud kahju hüvitamise nõuete rahuldamata jätmise.
60 Kõikidest esitatud põhjendustest tuleneb, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Kohtukulud
61 Kodukorra artikli 122 kohaselt kohaldatakse selle II jaotise 8. peatükki, mis käsitleb kohtukulusid, ainult nende kohtuasjade suhtes, mis algatati Avaliku Teenistuse Kohtus alates nimetatud kodukorra jõustumisest, mis toimus 1. novembril 2007. Kohtuasjade suhtes, mis olid selles kohtus pooleli enne seda kuupäeva, kohaldatakse edasi mutatis mutandis Esimese Astme Kohtu kodukorra vastavaid sätteid.
62 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama kodukorra artikli 88 alusel kannavad institutsioonid ühenduste ja nende teenistujate vahelistes vaidlustes oma kohtukulud siiski ise. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja mõista komisjonilt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (kolmas koda)
otsustab:
1. Jätta J. M. Coto Moreno hagi rahuldamata.
2. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.
Mahoney | Kanninen | Gervasoni |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 11. septembril 2008 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |
Käesoleva kohtuotsuse ning selles viidatud ja kohtulahendite kogumikus veel avaldamata ühenduste kohtute otsuste tekstid on kättesaadavad Euroopa Kohtu Interneti-leheküljel aadressil www.curia.europa.eu