9. juunil 2008 esitatud hagi - Acron ja Dorogobuzh versus nõukogu

(Kohtuasi T-235/08)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Acron OAO (Veliki Novgorod, Venemaa) ja Dorogobuzh OAO (Verhnedneprovski, Venemaa) (esindajad: advokaadid P. Vander Schueren ja B. Evtimov)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

Tühistada nõukogu 10. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 236/2008, millega lõpetatakse Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine, kuivõrd sellega määratakse dumpinguvastane tollimaks hagejate ja nendega seotud ettevõtjate suhtes vastavalt vaidlustatud määruse punktis 11 määratletule;

tuvastatud ühenduse õiguse rikkumiste raskust arvestades kohustada pädevaid asutusi lõpetama dumpinguvastase tollimaksu võtmine hagejatelt ja nendega seotud ettevõtjatelt, kuni ühenduse institutsioonid on võtnud Euroopa Kohtu otsuse järgimiseks vajalikud meetmed;

mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad, ammooniumnitraadi tootjad ja eksportijad Venemaal, paluvad EÜ artikli 230 alusel tühistada nõukogu määruse (EÜ) nr 236/2008¹ (edaspidi "vaidlustatud määrus").

Oma hagiavaldust põhjendavad hagejad üheainsa tühistamisalusega, mis jaguneb kaheks väiteks. Hagejad väidavad, et ühenduse institutsioonid määrasid normaalväärtuse hagejate suhtes valesti, mis viis selle kunstliku suurendamiseni; seetõttu järeldati ekslikult dumpingu olemasolu, millega rikuti algmääruse² artikleid 1 ja 2, pandi toime rida ilmseid hindamisvigu ja rikuti ühenduse õiguse aluspõhimõtteid. Hagejate sõnutsi oli nende rikkumiste otseseks tagajärjeks osalise vahepealse läbivaatamise ootamatu lõpetamine, ilma et hagejate suhtes oleks dumpinguvastast meedet muudetud.

Oma esimesest väitest lähtuvalt väidavad hagejad konkreetsemalt, et ühenduse institutsioonid on andnud asjaoludele väära õigusliku hinnangu ja rikkunud algmääruse artikli 2 lõikeid 3 ja 5, kui nad suurt osa hagejate tootmiskuludest ebausaldusväärsuse tõttu ei arvestanud ja/või kasutasid hagejate suhtes normaalväärtuse määramisel tegelikult mitteturumajanduse metoodikat.

Veel väidavad hagejad, et otsustades gaasikulusid korrigeerida, rikkus komisjon artikli 2 lõike 5 teist lauset ja/või tegi ilmse hindamisvea ega esitanud põhjendusi , kui ta korrigeeris gaasikulusid ühendusesisese gaasihinna alusel Saksamaal Waidhausis ega arvestanud korrigeeritud summast maha Venemaa gaasi suhtes kohaldatavat 30%-list Venemaa eksporditollimaksu.

Hagejad leiavad, et kui dumpingumäär oleks kindlaks tehtud õigesti, kooskõlas algmääruse ja ühenduse õiguse aluspõhimõtetega, oleksid ühenduse institutsioonid tuvastanud, et dumpingut ei olnud või see oli vähese tähtsusega, ning hagejate ja nendega seotud ettevõtjate suhtes oleksid dumpinguvastased meetmed tühistatud või oleks neid oluliselt muudetud.

____________

¹ - Nõukogu 10. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 236/2008, millega lõpetatakse Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine (ELT L 75, lk 1).

² - Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 56, lk 1; ELT eriväljaanne 11/10, lk 45).