Kohtuasi T‑473/12

(avaldamine väljavõtetena)

Aer Lingus Ltd

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Iiri lennureisijatasu – Madalam lennureisijatasu lendude puhul Dublini lennujaamast kuni 300 km kaugusel asuvasse sihtlennujaama – Otsus, millega abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobimatuks ja nähakse ette kohustus see tagasi nõuda – Eelis – Valikulisus – Abisaajate tuvastamine – Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikkel 14 – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (üheksas koda), 5. veebruar 2015

1.      Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Eelnenud olukorra taastamine – Tagasinõutava summa arvutamine– Komisjoni kohustus määrata kindlaks summa, mis vastab abist tegelikult saadud eelisele – Ulatus – Eelis, mis tuleneb kaudse maksu kohaldamisest riikliku madalama määraga, mis nõutakse sisse lennuliinide käitajatelt – Arvutusmeetod – Komisjoni kohustus teha kindlaks abi saajad – Ulatus

(ELTL artikkel 108; nõukogu määrus nr 659/1999, artikkel 14)

2.      Riigiabi – Mõiste – Hindamine ELTL artikli 107 lõike 1 alusel – Varasema praktika arvestamine – Välistamine

(ELTL artikli 107 lõige 1)

1.      Ükski liidu õiguse säte ei nõua, et komisjon teeks ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi tagastamist määrates kindlaks tagastatava abi täpse suuruse. Piisab sellest, kui komisjoni otsus sisaldab andmeid, mis võimaldavad otsuse adressaadil iseseisvalt ja liigsete raskusteta see summa määratleda. Kui komisjon otsustab, et kindel summa tuleb tagasi nõuda, peab ta sellegipoolest vastavalt ELTL artiklist 108 tulenevale kohustusele uurida asja hoolsalt ja erapooletult kindlaks määrama – nii täpselt kui juhtumi asjaolud seda võimaldavad –, kui suur on ettevõtjale antud abi tegelik väärtus. Abi andmisele eelnenud olukorra taastamisel on komisjon ühelt poolt kohustatud tagama, et abist saadud tegelik kasu oleks kõrvaldatud ning määrama, et nõutaks tagasi kogu abi. Ta ei tohi kaastundest abi saaja vastu määrata, et tagasi nõutaks summa, mis on väiksem kui viimase poolt saadud abi väärtus. Teisalt ei või komisjon, selleks et väljendada oma rahulolematust ebaseaduslikkuse raskusastme suhtes, määrata, et nõutaks tagasi saadud abi väärtusest suurem summa.

Seega, mis puutub lennureisijatasusse, mis nõutakse see sisse otse lennuliinide käitajatelt madalama maksumääraga kui siselendude puhul, siis olukorras, kus lennureisijatasu pidi üle kantama reisijatele ja kus ka madalama tasumäära kasutamisest tuleneva majandusliku eelise võis reisijatele üle kanda, ei võinud komisjon selle alusel eeldada, et eelis, mida lennuettevõtjad ise tegelikult said ja summa, mis neile alles jäi, oli igal üksikjuhul võrdne madalama maksumäära ja hariliku maksumäära vahega. Nimelt ei seisne niisugusel juhul eelis, mille lennuettevõtjad tegelikult said, tingimata kahe maksumäära vahes, vaid võimaluses pakkuda oma klientidele soodsamaid hindu ja suurendada sellest tulenevalt oma käivet. Seega tuleb komisjonil selliste lennuettevõtjate puhul, kes maksid vähendatud lennureisijatasu, tegema kindlaks, millises ulatuses need ettevõtjad kandsid tegelikult oma reisijatele üle majandusliku eelise, mille nad lennureisijatasu madalama määra kohaldamisest said, et tal oleks olnud võimalik teha täpselt kindlaks, kui suur on eelis, mille need ettevõtjad tegelikult said. Kui ilmneb, et neid summasid ei ole abi tagasinõudmise otsuses võimalik täpselt kindlaks määrata, tuleb komisjonil usaldada see ülesanne siseriiklikele ametiasutustele, andes neile vajalikud juhised.

Igal juhul ei võimaldaks see, kui lennuettevõtjatelt nõutaks tagasi madalama maksumäära ja hariliku maksumäära vahe, tagada niisuguse olukorra taastamist, mis oleks valitsenud siis, kui asjaomaseid tehinguid oleks sooritatud kõnealuse abi andmiseta, kuna lennuettevõtjatel ei ole võimalik saada klientidelt tagantjärgi seda summat sisse nõuda, mis neil oleks tulnud sisse nõuda. Niisiis ei ole vaja selleks, et kõrvaldada abist saadud konkurentsieelisega põhjustatud konkurentsi moonutamine, et lennuettevõtjatelt nõutaks see summa tagasi. Vastupidi, selle summa sissenõudmine võib tekitada täiendavaid konkurentsimoonutusi, kuna see võib viia selleni, et lennuettevõtjatelt nõutakse abi tagasi suuremas ulatuses kui eelis, mille nad tegelikkuses said.

Asjaolu, et lennureisijatasu tasuma kohustatud lennuettevõtjate kliendid ei ole ettevõtjad liidu õiguse tähenduses, mistõttu ei saa neilt abi tagasi nõuda, ei muuda komisjoni kohustust teha täpselt kindlaks, kes on abisaajad, st ettevõtjad, kes abist tegelikult kasu on saanud ja piirduda abi tagasinõudmise kindlaksmääramisel majanduslike eelistega, tulenesid tegelikult abi abisaaja käsutusse andmisest.

(vt punktid 84–86, 97–99, 105, 115 ja 122)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 117 ja 118)