ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)
29. aprill 2015(*)
Konkurents – Metakrülaatide turg – Trahvid – Emaettevõtjate ja nende tütarettevõtja solidaarvastutus rikkumise eest, mille pani toime kõnealune tütarettevõtja – Trahvi viivitamatu ja terves ulatuses tasumine tütarettevõtja poolt – Tütarettevõtja trahvisumma vähendamine peale Üldkohtu otsuse tegemist – Komisjoni kirjad, milles nõutakse, et emaettevõtjad tasuksid tütarettevõtjale komisjoni poolt hüvitatud summa koos viivitusintressiga – Tühistamishagi – Vaidlustatav akt – Vastuvõetavus – Viivitusintress
Kohtuasjas T‑470/11,
Total SA, asukoht Courbevoie (Prantsusmaa),
Elf Aquitaine SA, asukoht Courbevoie,
esindajad: advokaadid A. Noël-Baron ja É. Morgan de Rivery, hiljem advokaadid É. Morgan de Rivery ja E. Lagathu,
hagejad,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: B. Mongin ja V. Bottka,
kostja,
mille ese on nõue tühistada komisjoni 24. juuni ja 8. juuli 2011. aasta kirjad BUDG/DGA/C4/BM/s746396 ning BUDG/DGA/C4/BM/s812886 või teise võimalusena vähendada nõutud summasid või kolmanda võimalusena tühistada Elf Aquitane’ilt nõutav viivis summas 31 312 114,58 eurot, mille eest Total on solidaarselt vastutav 19 191 296,03 euro ulatuses,
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees M. Prek, kohtunikud I. Labucka (ettekandja) ja V. Kreuschitz,
kohtusekretär: ametnik S. Bukšek Tomac,
arvestades kirjalikus menetluses ja 3. oktoobri 2014. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Hagi ese
1 Hagi ese on nõue tühistada komisjoni 24. juuni 2011. aasta kiri BUDG/DGA/C4/BM/s746396 (edaspidi „24. juuni 2011. aasta kiri”) ja 8. juuli 2011. aasta kiri BUDG/DGA/C4/BM/s812886 (edaspidi „8. juuli 2011. aasta kiri” ning koos „vaidlustatud kirjad”).
Vaidluse taust
2 Euroopa Ühenduste Komisjon tunnistas 31. mai 2006. aasta otsusega K(2006) 2098 (lõplik) EÜ artiklis 81 ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (juhtum COMP/F/38.645 – metakrülaadid) (edaspidi „metakrülaatide otsus”) Arkema SA ja tema tütarettevõtjad Altuglas International SA ja Altumax Europe SAS‑i (edaspidi koos „Arkema”) solidaarselt vastutavaks 219 131 250 euro suuruse trahvisumma eest, kuna nad osalesid kartellis (edaspidi „esialgne trahv”).
3 Hagejad Total SA ja Elf Aquitaine SA, kes olid metakrülaatide otsuses viidatud rikkumise ajal Arkema emaettevõtjad, tunnistati solidaarselt vastutavaks esialgse trahvi tasumise eest vastavalt 181 350 000 euro ja 140 400 000 euro ulatuses.
4 7. septembril 2006 tasus Arkema kogu esialgse trahvi ja esitas seejärel, nagu ka hagejad, paralleelselt ning sõltumatult metakrülaatide otsuse peale hagi (edaspidi „metakrülaatide kohtumenetlus”).
Metakrülaatide kohtumenetluse Üldkohtus
5 Hagejad ja Arkema esitasid vastavalt 4. ja 10. augustil 2006 metakrülaatide otsuse peale tühistamishagi.
6 Hagejad nõudsid kohtuasjas T‑206/06 peamise võimalusena metakrülaatide otsuse tühistamist.
7 Selle kohtuasja raames nõudsid hagejad samuti, teise võimalusena, et vähendataks Arkemale ja neile endile solidaarselt määratud esialgse trahvi summat.
8 24. juulil 2008 saatis komisjon Arkemale kirja palvega kinnitada, et 7. septembri 2006. aasta makse oli teostatud „kõikide solidaarvõlgnike nimel”, täpsustades samas esiteks, et „sellise kinnituse puudumisel ja juhul, kui [metakrülaatide] otsus tühistatakse ettevõtja suhtes, kelle nimel makse oli teostatud”, komisjon „hüvitab 219 131 250 euro suuruse summa koos intressiga” ning teiseks, et „kui Euroopa Kohus kinnitab trahvi terves ulatuses või osaliselt ükskõik millise teise solidaarvõlgniku suhtes”, siis komisjon „nõuab temalt kogu ülejäänud summa koos viivisega määras 6,09%”.
9 25. septembri 2008. aasta kirjaga teavitas Arkema komisjoni, et ta tasus 219 131 250 euro suuruse summa „solidaarvõlgnikuna ja et alates sellest maksest on komisjoni kõik nõuded nii Arkema kui ka kõikide solidaarvõlgnike suhtes täielikult täidetud”. Selles osas märkis Arkema, et „ta ei saa lubada komisjonil mitte mingit summat kinni pidada, isegi eeldusel, et tema hagi ühenduse kohtus osutub edukaks”.
10 24. novembril 2008 saatis komisjon hagejatele kirja, teavitades neid eelkõige Arkema 25. septembri 2008. aasta kirjast ja asjaolust, et Arkema oli keeldunud esitamast ühise makse kinnitust, mida komisjon oli palunud.
11 Hagejate hagi jäeti rahuldamata 7. juuni 2011. aasta kohtuotsusega Total ja Elf Aquitaine vs. komisjon (T‑206/06, edaspidi „kohtuotsus Total ja Elf Aquitaine”, EU:T:2011:250).
12 Seevastu hagi, mille Arkema oli esitanud eraldi metakrülaatide otsuse peale, rahuldati osaliselt 7. juuni 2011. aasta kohtuotsusega Arkema France jt vs. komisjon (T‑217/06, EKL, edaspidi „kohtuotsus Arkema”, EU:T:2011:251) ning Arkemale määratud trahvisummaks kinnitati 113 343 750 eurot.
13 Eespool punktis 12 viidatud kohtuotsuses Arkema (EU:T:2011:251) leidis Üldkohus, et oma täieliku pädevuse alusel tuleb vähendada trahvi suurendamist, mida metakrülaatide otsuses hoiataval eesmärgil Arkema suhtes kohaldati, selleks et võtta arvesse asjaolu, et trahvi määramise päeval hagejad teda enam ei kontrollinud (eespool punktis 12 viidatud kohtuotsus Arkema, EU:T:2011:251, punktid 338 ja 339).
14 Kuna eespool punktis 12 viidatud kohtuotsuse Arkema (EU:T:2011:251) peale apellatsioonkaebust ei esitatud, on see kohtuotsus jõustunud.
15 Komisjon hüvitas Arkemale 5. juuli 2011. aasta seisuga summa 119 247 033,72 eurot (105 787 500 eurot põhisummana ja 13 459 533,72 eurot intressidena).
Vaidlustatud kirjad
24. juuni 2011. aasta kiri
16 24. juuni 2011. aasta kirjas andis komisjon hagejatele teada, et „kohtuotsuse [Arkema] täitmiseks hüvitab [ta] Arkemale summa, mis vastab Üldkohtu poolt otsustatud trahvi vähendamisele”.
17 Samas 24. juuni 2011. aasta kirjas palus komisjon hagejatel samuti „[p]aralleelselt ja eeldusel, et kohtuotsuse [Totali ja Elf Aquitaine’i] peale esitatakse Euroopa Kohtule apellatsioonkaebus, tasuda ülejäänud summa koos viivitusintressiga määraga 6,09% alates 8. septembrist 2006”, st 68 006 250 eurot, mille eest Total oli „solidaarselt” vastutav summas 27 056 250 eurot, mille lisandus viivitusintress, ehk kogusummas 88 135 466,52 eurot.
18 Komisjonile 29. juunil 2011 saadetud kirjas väitsid hagejad sisuliselt, et alates 7. septembrist 2006 olid komisjoni „kõik nõuded täidetud”, ja esitasid komisjonile erinevaid küsimusi, saamaks selgitusi 24. juuni 2011. aasta kirja mitme punkti kohta.
8. juuli 2011. aasta kiri
19 8. juuli 2011. aasta kirjas vastas komisjon eelkõige, et „vastupidi [hagejate arusaamale] ei loobu [ta] ülejäänud summade väljanõudmisest, kui [hagejad] loobuvad apellatsioonkaebuse esitamisest Euroopa Kohtusse”, täpsustades samas, et „[hagejate] vastutus ei kustu kohtuotsuses [Arkema] täpsustatud ja Arkema poolt tasutud summade kinnipidamisega”.
20 Samas 8. juuli 2011. aasta kirjas tunnistas komisjon enda eksimust seoses summaga, mida ta kavatses nõuda, ja täpsustas, et summa, mida Elf Aquitaine pidi tasuma vastavalt metakrülaatide otsusele ja samuti eespool punktis 11 viidatud kohtuotsusele Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250) ning eespool punktis 12 viidatud kohtuotsusele Arkema (EU:T:2011:251), oli 137 099 614,58 eurot, mille hulgas viivitusintress 31 312 114,58 eurot (edaspidi „viivis”) ja millest Total vastutas solidaarselt summas 84 028 796,03 eurot.
21 Komisjon täpsustas 8. juuli 2011. aasta kirjas samuti, et kui hagejad esitavad eespool punktis 11 viidatud kohtuotsuse Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250) peale apellatsioonkaebuse, võivad nad trahvi tasumise asemel pigem esitada pangagarantii.
22 18. juulil 2011 tasusid hagejad komisjonile 8. juuli 2011. aasta kirjas nõutud summa ehk 137 099 614,58 eurot.
Metakrülaatide kohtumenetlus apellatsiooniastmes Euroopa Kohtus
23 10. augustil 2011 esitasid hagejad eespool punktis 11 viidatud kohtuotsuse Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250) peale apellatsioonkaebuse.
24 Apellatsioonkaebuses palusid hagejad Euroopa Kohtul:
– „esimese võimalusena tühistada [kohtuotsus Total ja Elf Aquitaine], rahuldada esimeses astmes Üldkohtus esitatud nõuded ja sellest tulenevalt tühistada [metakrülaatide otsus];
– teise võimalusena muuta […] Elf Aquitaine’ile ja Totalile solidaarselt määratud trahve […] ning vähendada solidaarseid trahve Elf Aquitaine’i puhul 75 562 500 euroni ja Totali puhul 58 500 000 euroni;
– kolmanda võimalusena muuta […] Elf Aquitaine’ile ja Totalile solidaarselt määratud trahve [Euroopa Kohtu poolt kohaseks peetavas ulatuses];
– neljanda võimalusena vabastada Elf Aquitaine ja Total selle viivise maksmisest, mis võis joosta alates [metakrülaatide otsusest] kuni [kohtuotsuse Arkema kuulutamise] kuupäevani.
– […]”
25 Kuna Euroopa Kohus lükkas hagejate kõik nõuded tagasi, jättis ta 7. veebruari 2012. aasta kohtumäärusega Total ja Elf Aquitaine vs. komisjon (C‑421/11 P, edaspidi „Euroopa Kohtu määrus”, EU:C:2012:60) apellatsioonkaebuse rahuldamata.
26 Teise võimalusena esitatud nõuete osas, millega taotleti eespool punktis 11 viidatud kohtuotsuse Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250) osalist tühistamist, otsustas Euroopa Kohus järgmist:
„78 [Apellantide] argumendid tuleb ilmselgelt põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, kuna need ei kõiguta Üldkohtu [...] järeldust, mille kohaselt asjaolu, et Arkema lahkus [apellantide] kontsernist pärast rikkumise ajavahemikku, kuid enne [metakrülaatide] otsuse vastuvõtmist, ei saa mõjutada kordaja kohaldamist seoses teiste selle kontserni äriühingutega, kelle hulgas eelkõige apellandid on. Üldkohus jõudis sellele järeldusele asjaolu tõttu, et Arkema, kelle käive oli 2005. aastal ligikaudu 5,7 miljardit eurot, ülevõtmine ei saanud kaasa tuua seda, et võis väheneda [apellantide] kontserni käive, mida komisjon kordaja 3 kindlaksmääramisel arvesse võttis ja mis moodustas samal aastal ligikaudu 143 miljardit eurot, selliselt et kõnealune kordaja oleks muutunud apellantide suhtes põhjendamatuks.
[…]
81 […] tuleb tõdeda, et apellantide väited, mis puudutavad „trahvi jaotamatu laadi” rikkumist ja vajadust laiendada nende kasuks lahendust, mida Üldkohus kasutas [kohtuotsuses Arkema], tulenevad nii materiaal- kui ka menetlusõiguse väärast mõistmisest apellantide poolt.
82 Nimelt esiteks, kuna hoiatamise kordaja eesmärk on just tagada, et karistus ei muutuks asjaomase ettevõtja suurust ja finantssuutlikkust arvestades tähtsusetuks, on selge, et pärast Arkema ülevõtmist oli see eesmärk endiselt kehtiv nii apellantide kui ka Arkema suhtes. Kuna aga viimati nimetatu oli oluliselt väiksem kui apellandid ja ta ei kuulunud [metakrülaatide] otsuse vastuvõtmise hetkel enam kontserni koosseisu, ei saanud viimase suurust arvesse võtta, et määrata kindlaks Arkemale määratud trahvi arvutamisel kohaldatav hoiatamise kordaja. See Arkema ja apellantide objektiivne erinevus õigustas igal juhul erineva kordaja kohaldamist viimaste suhtes.
83 Teiseks ei esine käesoleval juhul ühtegi põhjust, mis õigustaks kohtuotsuse [Arkema] seadusjõu ulatuse laiendamist apellantidele. Nimelt on apellantide ja Arkema suhtes kohaldatav kordaja erinev. Pelk asjaolu, et need äriühingud pidid maksma trahvi, mille eest nad vastutavad [solidaarselt], ei saa õigustada kohtuotsuse seadusjõu laiendamist. Selles osas piisab, kui märkida, nagu ka komisjon 8. juuli 2011. aasta kirjas […] selgitas, et Arkemale määratud trahvi vähendamine kohtuotsuse [Arkema kohaselt] jättis muutmata apellantidele määratud trahvi summa […]”.
27 Kolmanda võimalusena esitatud nõuete osas, millega taotleti trahvisumma vähendamist, leidis Euroopa Kohus järgmist:
„86 […] on oluline meenutada, et Üldkohtule juba esitati taotlus vähendada apellantidele määratud trahvi summat ja et kohus otsustas pärast nende argumentide analüüsimist ja enda täielikku pädevust teostades, et need ei õigusta sellist vähendamist.
Euroopa Kohus ei saa aga apellatsioonimenetluses õigluse põhjendusel asendada enda hinnanguga seda hinnangut, mille Üldkohus oma täielikku pädevust teostades ettevõtjatele liidu õiguse eeskirjade rikkumise eest määratud trahvisummade kohta on andnud […]”.
28 Neljanda võimalusena esitatud nõuete osas, millega taotleti vabastamist intresside tasumisest, leidis Euroopa Kohus nii:
„89 See taotlus tuleb ilmse vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata osas, milles see on suunatud mitte […] kohtuotsuse [Total ja Elf Aquitaine] vastu, vaid komisjoni [8. juuli 2011. aasta] kirja vastu, mille peale on apellandid muuhulgas esitanud hagi Üldkohtusse, mille kantseleis on see registreeritud numbriga T‑470/11.”
Menetlus ja poolte nõuded
29 Hagejad esitasid hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 1. septembril 2011.
30 Komisjon esitas Üldkohtu kodukorra artikli 114 alusel vastuvõetamatuse vastuväite, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 17. novembril 2011.
31 Hagejad esitasid 3. jaanuaril 2012 selle vastuväite kohta oma märkused.
32 30. märtsil 2012 paluti pooltel menetlust korraldavate meetmete raames esitada oma märkused eespool punktis 25 viidatud Euroopa Kohtu määruse (EU:C:2012:60) mõju kohta üldiselt ja konkreetselt seoses esialgse trahvi tasumata jäänud summa väljanõutavusega hagejatelt esiteks osas, mis puudutab põhisummat ja teiseks viivist.
33 Pooled esitasid oma märkused ettenähtud tähtajal.
34 21. juuni 2012. aasta kohtumäärusega otsustati liita vastuvõetamatuse vastuväide põhikohtuasjaga.
35 19. septembril 2012 esitas komisjon Üldkohtu kantseleisse kostja vastuse.
36 28. septembri 2012. aasta kirjaga tegi Üldkohtu kantselei komisjoni kostja vastuse hagejatele teatavaks ja andis pooltele teada, et Üldkohtu hinnangul ei ole toimiku sisu arvestades teine kirjalike seisukohtade esitamise ring enne suulise menetluse algatamist vajalik, välja arvatud juhul, kui pooled esitavad vastupidise põhjendatud taotluse.
37 4. oktoobril 2012 esitasid hagejad Üldkohtu kantseleisse taotluse, paludes kodukorra artikli 47 lõike 1 lausel Üldkohtult luba esitada repliik.
38 Kohus rahuldas kõnealuse taotluse 12. oktoobril 2012.
39 Hagejad esitasid repliigi 23. oktoobril 2012.
40 20. detsembril 2012 esitas komisjon vasturepliigi.
41 Üldkohtu kolmanda koja esimees, olles pooled ära kuulanud, otsustas 19. juuni 2013. aasta määrusega kodukorra artikli 77 punkti d alusel menetluse peatada kuni Euroopa Kohtu otsuse kuulutamiseni kohtuasjas C‑231/11 P.
42 Kuna Üldkohtu kodade koosseisu muudeti ja ettekandja‑kohtunik nimetati neljandasse kotta, määrati käesolev kohtuasi lahendamiseks neljandale kojale.
43 10. aprillil 2014 kuulutas Euroopa Kohus kohtuotsuse komisjon vs. Siemens Österreich jt ja Siemens Transmission & Distribution jt vs. komisjon (C‑231/11 P – C‑233/11 P, EKL, edaspidi „kohtuotsus Siemens”, EU:C:2014:256).
44 Samal päeval kuulutas Euroopa Kohus kohtuotsuse Areva jt vs. komisjon (C‑247/11 P ja C‑253/11 P, EKL, edaspidi „kohtuotsus Areva”, EU:C:2014:257).
45 Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Üldkohus algatada suulise menetluse ja palus pooltel menetlust korraldavate meetmete alusel esitada oma märkused eespool punktis 43 viidatud kohtuotsuse Siemens (EU:C:2014:256) ja eespool punktis 44 viidatud kohtuotsuse Areva (EU:C:2014:257) mõju kohta käesolevas kohtuasjas.
46 Pooled esitasid oma märkused eespool punktis 43 viidatud kohtuotsuse Siemens (EU:C:2014:256) ja eespool punktis 44 viidatud kohtuotsuse Areva (EU:C:2014:257) mõju kohta käesolevas kohtuasjas ettenähtud tähtajal.
47 Poolte suulised seisukohad ja vastused Üldkohtu suuliselt esitatud küsimustele kuulati ära 3. oktoobri 2014. aasta kohtuistungil.
48 Hagejad paluvad Üldkohtul:
– tunnistada hagi vastuvõetavaks;
– sisuliselt ja esimese võimalusena tühistada vaidlustatud kirjad;
– sisuliselt ja teise võimalusena vähendada komisjoni 8. juuli 2011. aasta kirjas nõutud summat või vähemalt tühistada Elf Aquitaine’ilt nõutud viivis summas 31 312 114,58 eurot, millest Total vastutab solidaarselt 19 191 296,03 euro ulatuses;
– mõista kohtukulud igal juhul välja komisjonilt.
49 Komisjon palub Üldkohtul:
– esimese võimalusena jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;
– teise võimalusena jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud igal juhul välja hagejatelt.
Õiguslik käsitlus
50 Hagejad paluvad oma hagis esimese võimalusena tühistada vaidlustatud kirjad, teise võimalusena vähendada neis kirjades nõutud summasid ja kolmanda võimalusena tühistada neis kirjades nõutud intressid.
51 Komisjon väidab, et hagi on vastuvõetamatu.
Vastuvõetavus
Poolte argumendid
– Komisjoni argumendid
52 Komisjon väidab, et hagi on vastuvõetamatu, sest esiteks on see suunatud vaidlustamatutele aktidele ja teiseks oli see esitatud siis, kui Euroopa Kohtus oli menetlemisel hagejate apellatsioonkaebus eespool punktis 11 viidatud kohtuotsuse Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250) peale. Igal juhul on see hagi tulemusetu.
53 Esiteks väidab komisjon, et vaidlustatud aktid ei tekita siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve selgelt puudutaval viisil, mistõttu ei kujuta need endast otsuseid, mille peale saab esitada ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi.
54 Hagejatel lasuv tasumiskohustus tuleneb üksnes metakrülaatide otsusest, nagu Üldkohus seda eespool punktis 11 viidatud kohtuotsuses Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250) on tõlgendanud, ning eespool punktis 12 viidatud kohtuotsus Arkema (EU:T:2011:251) ei saa omada mõju summa suhtes, mida hagejad tasuma peavad.
55 Vaidlustatud kirjad on lihtsalt metakrülaatide otsuse alusel esitatud nõuded tasuda tasumata jäänud summa ja need ei tekita muid õiguslikke tagajärgi kui need, mis tulenevad kõnealusest otsusest. Need kirjad on lihtsalt rakendusmeetmed ja need ei kinnita lõplikult komisjoni seisukohta, mistõttu ei puuduta need hagejate huve. Need on metakrülaatide otsusest lahutamatud ja need valmistavad ette selle otsuse rakendamist.
56 Lisaks nende laadile kinnitab nende kirjade sisu, et need ei tekita siduvaid õiguslikke tagajärgi, kuna 24. juuni 2011. aasta kiri on tingimata esialgne, samas kui 8. juuli 2011. aasta kiri teeb hagejatele ettepaneku esitada apellatsioonkaebuse korral pangagarantii, mille tõttu on need kirjad komisjoni hinnangul vastupidised sundtäitmise meetmetele.
57 Teiseks väidab komisjon, et hagejad vaidlevad vastu tasumisele kuuluvale summale, mis tuleneb metakrülaatide otsusest, nagu seda on tõlgendanud Üldkohus eespool punktis 11 viidatud kohtuotsuses Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250), mistõttu pidid nad selles osas esitama apellatsioonkaebuse eespool punktis 11 viidatud kohtuotsuses Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250) peale, mida nad ka tegid. Komisjon märgib aga, et oma apellatsioonkaebuses väitsid hagejad, et neid ei saa „kohustada tasuma mingit tasumata jäänud summat, võttes arvesse kohtuotsuse Arkema seadusjõu igal juhul laienemist apellantidele”.
58 Seega on komisjon seisukohal, et kui Üldkohus leiab, et hagejad peavad käesolevas kohtuasjas oma hagiga silmas metakrülaatide otsust või eespool punktis 11 viidatud kohtuotsust Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250), tuleb tõdeda, et hagi on menetluses oleva kohtuasja tõttu vastuvõetamatu.
59 Kolmandaks leiab komisjon, et igal juhul on hagi tulemusetu, kuna vaidlustatud kirjade kaudu puudutab see akte, mis on vaidlustatavad eraldiseisvalt, st metakrülaatide otsus ja eespool punktis 11 viidatud kohtuotsus Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250), mille tagajärgi vaidlustatud kirjade võimalik tühistamine ei muuda. Samuti puudub hagejatel igasugune huvi nende kirjade tühistamiseks ja tegelikult soovivad nad saavutada vaid trahvisumma ülevaatamist.
60 Neljandaks, vastuseks Üldkohtu küsimusele eespool punktis 25 viidatud Euroopa Kohtu määruse (EU:C:2012:60) mõju kohta käesolevas kohtuasjas väitis komisjon, et käesoleva hagiga soovitakse vaidlustada metakrülaatide otsuses kindlaks määratud trahvi summat, kuigi seda summat ei saa enam vaidlustada, kuna kõnealuse otsuse edasikaebamise võimalused ammendusid pärast eespool punktis 25 viidatud Euroopa Kohtu määruse (EU:C:2012:60) tegemist, mistõttu hagejatel puudub vaidlustatud kirjade suhtes, mis kujutavad endast nüüdseks jõustunud otsuse pelki rakendusmeetmeid, igasugune põhjendatud huvi.
61 Mis puudutab hagi vastuvõetavust osas, milles see on suunatud intresside vastu, siis leiab komisjon, et eespool punktis 25 viidatud Euroopa Kohtu määruse (EU:C:2012:60) punkt 89, mis on välja toodud eespool punktis 28, ei sea kahtluse alla vastuvõetamatuse põhjendatust, kuna nõude see osa on peamisest nõudest lahutamatu.
62 Igal juhul esitati etteheide viivise liiga kõrge taseme kohta alles vastuvõetamatuse vastuväite kohta märkuste esitamise staadiumis, mitte aga hagiavalduses ning seetõttu on see etteheide vastuvõetamatu.
– Hagejate argumendid
63 Märkustes komisjoni poolt esitatud vastuvõetamatuse vastuväite kohta väidavad hagejad, et vaidlustatud kirjad „lisanduvad” metakrülaatide otsusele, nagu seda on tõlgendatud eespool punktis 12 viidatud kohtuotsuses Arkema (EU:T:2011:251) ja eespool punktis 11 viidatud kohtuotsuses Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250), ning et igal juhul kehtestavad need „liiga kõrged” intressid.
64 Esiteks lähevad vaidlustatud kirjad metakrülaatide otsusest kaugemale, määrates hagejatele eraldiseisva trahvi, olgugi et kõnealuses otsuses mõisteti hagejad Arkema rikkumise eest süüdi solidaarselt ja et Arkema tasus 7. septembril 2006 kogu trahvi, mistõttu ei saa komisjon solidaarse vastutuse alusel hagejatelt mingite maksete tegemist nõuda.
65 Eespool punktis 12 viidatud kohtuotsuse Arkema (EU:T:2011:251) ning eespool punktis 11 viidatud kohtuotsuse Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250) järel oleks pidanud komisjon mitte üksnes hüvitama Arkemale enamsaadu, vaid ka tagama, et passiivse solidaarsuse raames ei oleks hagejate vastutus ületanud nende tütarettevõtjate oma.
66 Vaidlustatud kirjadega, mis pikendasid suhtlust Arkemaga, soovis komisjon passiivse vastutuse piiridest tahtlikult kõrvale hoida ja suurendada hagejate trahvisummat, mis tuleneb metakrülaatide otsusest ja eespool punktis 12 viidatud kohtuotsusest Arkema (EU:T:2011:251). Nõudes hagejatelt trahvi jäägi tasumist pärast eespool punktis 12 viidatud kohtuotsust Arkema (EU:T:2011:251), kustutab komisjon selle kohtuotsuse tagajärjed trahvisumma suhtes, võimaldades tal saavutada suurema trahvisumma kui see, mis määrati metakrülaatide otsuses, võttes arvesse nõutud intresse.
67 Teiseks, mis puudutab komisjoni poolt nõutud viivist, siis viitavad hagejad õigusliku aluse puudumisele ja igasuguse süü puudumisele, kuna Arkema 2008. aastal ja nemad 2011. aastal maksmisega ei hilinenud.
68 Kolmandaks, esmalt ei ole hagejad nõus komisjoni vastuväitega, mis puudutab poolelioleva kohtuasja samaaegset menetlemist, kuna käesolevas kohtuasjas esitatud hagi ei puuduta eespool punktis 11 viidatud kohtuotsust Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250), vaid vaidlustatud kirju, mis „lisanduvad” metakrülaatide otsusele, ja samal põhjusel on seda põhjendatud erinevate väidetega.
69 Teisalt ei ole hagejad nõus ka komisjoni argumendiga, et hagi on tulemusetu, tuginedes asjaolule, et vaidlustatud kirjad „lisanduvad” metakrülaatide otsusele nii osas, mis puudutab põhisummana nõutud summat, mis muudab solidaarse trahvi eraldiseisvaks trahviks, kui ka osas, mis puudutab viivist. Vaidlustatud kirjade kohaselt peaksid hagejad ja Arkema tasuma oluliselt suurema trahvisumma kui see, mis määrati metakrülaatide otsuses.
70 Neljandaks, oma vastuses Üldkohtu küsimusele eespool punktis 25 viidatud Euroopa Kohtu määruse (EU:C:2012:60) mõju kohta käesolevas kohtuasjas väidavad hagejad, et Üldkohus peab kontrollima erineva trahvi määramise seaduslikkust vaidlustatud kirjade valguses, mida eespool punktis 25 viidatud Euroopa Kohtu määruse (EU:C:2012:60) resolutsioon kuidagi ei mõjuta.
71 Samas vastuses ja seoses hagi vastuvõetavusega osas, milles see on suunatud viivise vastu, leiavad hagejad, et nõutud viivis on liiga kõrge ja karistavat laadi.
Üldkohtu hinnang
72 Oma vastuväites vaidlustab komisjon hagi vastuvõetavuse.
73 Selles osas tuleb ennekõike meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on aktid, mille suhtes saab esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 tähenduses, ainult siduvaid õiguslikke tagajärgi tekitavad meetmed, mis puudutavad hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis (vt analoogia alusel kohtuotsus, 11.11.1981, IBM vs. komisjon, 60/81, EKL, EU:C:1981:264, punkt 9, ning kohtuotsus, 6.12.2007, komisjon vs. Ferriere Nord, C‑516/06 P, EKL, EU:C:2007:763, punkt 27).
74 Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb samuti, et tegemaks kindlaks, kas meetme peale, mille tühistamist taotletakse, saab esitada tühistamishagi, tuleb vaadelda selle meetme sisu, kuna vormil, milles meede on võetud, ei ole selles suhtes põhimõtteliselt tähtsust (eespool punktis 73 viidatud kohtuotsus IBM vs. komisjon, EU:C:1981:264, punkt 9; kohtuotsus, 17.7.2008, Athinaïki Techniki vs. komisjon, C‑521/06 P, EKL, EU:C:2008:422, punktid 42 ja 43; kohtuotsus, 17.4.2008, Cestas vs. komisjon, T‑260/04, EKL, EU:T:2008:115, punkt 68).
75 Seega tuleb käesolevas asjas selgeks teha, kas vaidlustatud kirjadega võttis komisjon vastu siduvaid õiguslikke tagajärgi tekitava akti, mis puudutas hagejate huve, tuues kaasa selge muutuse nende õiguslikus seisundis ELTL artikli 263 tähenduses.
76 Komisjoni hinnangul ei ole see nii, sest sisuliselt on vaidlustatud akt metakrülaatide otsuse lihtne ja esialgne rakendusmeede, mis võeti pärast eespool punktis 12 viidatud kohtuotsust Arkema (EU:T:2011:251), samas kui hagejad viitavad kõnealusele otsusele või eespool punktis 11 viidatud kohtuotsusele Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250), et saavutada nende trahvisumma vähendamist.
77 Hagejad väidavad vastupidist, leides sisuliselt, et vaidlustatud akt on uus element, mis ei tulene metakrülaatide otsusest, ehk et nad on kohustatud tasuma ühe osa trahvist, mis määrati neile solidaarselt Arkemaga, koos lisanduva viivisega ja summas, mis on suurem kui kõnealuses otsuses määratud summa ja summa, mille Arkema lõpuks tasus, sõltumata asjaolust, et Arkema tasus trahvi kohe ja täielikult ning sõltumata eespool punktis 12 viidatud kohtuotsusest Arkema (EU:T:2011:251), millega trahvisummat vähendati.
78 Selles osas tuleb esiteks lükata tagasi komisjoni argumendid, mille kohaselt olevat eespool punktis 25 viidatud Euroopa Kohtu määrus (EU:C:2012:60) muutnud metakrülaatide otsuse hagejate suhtes lõplikuks, mistõttu ei olevat neil enam käesolevas asjas põhjendatud huvi.
79 On tõsi, et apellatsioonkaebusega, mis päädis kõnealuse kohtumäärusega, ammendasid hagejad oma kaebeõiguse metakrülaatide otsuse suhtes.
80 Siiski esiteks ei vaidlusta hagejad käesolevas kohtuasjas esitatud hagis mitte kõnealuse otsuse, vaid vaidlustatud kirjade seaduslikkust, ja teiseks võttis Euroopa Kohus eespool punktis 25 viidatud Euroopa Kohtu määruses (EU:C:2012:60) seisukoha vaid eespool punktis 11 viidatud kohtuotsuse Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250), mitte aga käesolevas asjas vaidlustatud kirjade seaduslikkuse suhtes (vt selle kohta eespool punktis 25 viidatud Euroopa Kohtu määrus, EU:C:2012:60, punktid 88 ja 89).
81 Teiseks tuleb samuti tagasi lükata komisjoni argumendid selle kohta, et vaidlustatud kirjad olid vaid esialgset ja ettevalmistavat laadi.
82 Teadupärast tuleneb kohtupraktikast, et mitmeastmelises ja eelkõige asutusesiseses menetluses tehtud toimingutest või otsustest on põhimõtteliselt vaidlustatavad üksnes need meetmed, mis kinnitavad institutsiooni lõpliku seisukoha vastavas menetluses, välja arvatud vahemeetmed, mis valmistavad ette lõplikku otsust (eespool punktis 73 viidatud kohtuotsus IBM vs. komisjon, EU:C:1981:264, punkt 10; kohtuotsus, 22.6.2000, Madalmaad vs. komisjon, C‑147/96, EKL, EU:C:2000:335, punkt 26, ja eespool punktis 74 viidatud kohtuotsus Athinaïki Techniki vs. komisjon, EU:C:2008:422, punktid 42 ja 43).
83 Käesolevas asjas tuleb siiski tõdeda, et 24. juuni 2011. aasta kiri, mida muudeti 8. juuli 2011. aasta kirjaga, kinnitas lõplikult komisjoni seisukohta, kuna vaidlustatud kirju oli võimalik sundtäita ja kuna võimalik täitmisega viivitamine toonuks hagejatele kaasa viivise kogunemise, mistõttu kõnealused kirjad tekitasid hagejatele siduvaid õiguslikke tagajärgi.
84 Lisaks tuleb tõdeda, et vaidlustatud kirjadele ei järgnenud teist komisjoni akti pärast eespool punktis 25 viidatud Euroopa Kohtu määrust (EU:C:2012:60).
85 Komisjoni 8. juuli 2011. aasta kirjas hagejatele pakutud võimalus esitada apellatsioonkaebuse korral pangagarantii ei muuda seda hinnangut, välja arvatud juhul, kui järeldada, et kui sellist võimalust pakutakse Euroopa Liidu õiguse rikkumist tuvastava ja trahvi määrava komisjoni otsuse adressaatidele, on sellised otsused esialgset ja ettevalmistavat laadi ning seetõttu ELTL artikli 263 kohaselt vaidlustamatud.
86 Samal põhjendusel ei muuda asjaolu, et hagejad esitavad eespool punktis 11 viidatud kohtuotsuse Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250) peale apellatsioonkaebuse, ka vaidlustatud kirjade täidetavust, kuna kõnealune apellatsioonkaebus oleks esitatud eespool punktis 11 viidatud kohtuotsuse Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250) peale, mitte aga vaidlustatud kirjade peale.
87 Pealegi on selge, et vaidlustatud kirjad koostati pärast metakrülaatide otsust, mistõttu need saavad üksnes suurivaevu kujutada endast kõnealuse otsuse vastuvõtmist ettevalmistavat akti.
88 Vaidlustatud kirjade siduvad kohustuslikud tagajärjed üksi siiski käesolevas kohtuasjas esitatud hagi vastuvõetavust ei põhjenda.
89 Kolmandaks tulebki kontrollida, kas vaidlustatud kirjad puudutasid hagejate huve, tuues kaasa selge muutuse nende õiguslikus seisundis ELTL artikli 263 tähenduses.
90 Selleks tuleb kontrollida, kas vaidlustatud kirjad puudutasid hagejate huve, tuues kaasa selge muutuse nende õiguslikus seisundis, nagu tulenes metakrülaatide otsusest.
91 Selle osas on teada, et metakrülaatide otsuses määras komisjon Arkemale trahvi summas 219 350 000 eurot, millest 140 400 000 eurot solidaarselt Totaliga ja 181 350 000 eurot solidaarselt Elf Aquitaine’iga, niipea kui oli tuvastatud nende vastutus toimepandud rikkumises.
92 Samuti on teada, et pärast metakrülaatide otsust tasus Arkema talle ja hagejatele solidaarselt määratud trahvi kohe ja täielikult.
93 Vaidlustatud kirjades komisjoni poolt hagejatelt nõutud põhisumma osas piirdus komisjon siiski metakrülaatide otsuse täitmisega hagejate suhtes pärast eespool punktis 12 viidatud kohtuotsust Arkema (EU:T:2011:251) ja eespool punktis 11 viidatud kohtuotsust Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250).
94 Nimelt ja nagu Euroopa Kohus on märkinud, ei muutnud Arkemale määratud trahvisumma vähendamine eespool punktis 12 viidatud Arkema kohtuotsuses (EU:T:2011:251) hagejatele metakrülaatide otsuses määratud trahvisummat (eespool punktis 25 viidatud Euroopa Kohtu määrus, EU:C:2012:60, punkt 83).
95 Seega vähemalt osas, mis puudutab vaidlustatud kirjades hagejatelt nõutud põhisummat, ei puudutanud need kirjad hagejate huve, mis tõi kaasa selge muutuse nende õiguslikus seisundis ELTL artikli 263 tähenduses pärast metakrülaatide otsust.
96 Järelikult tuleb jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata nõude osas tühistada vaidlustatud kirjad hagejatelt nõutud põhisumma suhtes.
97 See hinnang ei too aga kaasa hagi vastuvõetamatust terves ulatuses, kuna hagejad on taotlenud ka vaidlustatud kirjade tühistamist seetõttu, et komisjon nõudis nendes viivise tasumist.
98 Selles osas on tarvilik rõhutada, et vastupidi komisjoni väidetule ei tulene metakrülaatide otsusest, eespool punktis 11 viidatud kohtuotsusest Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250) ega ka eespool punktis 12 viidatud kohtuotsusest Arkema (EU:T:2011:251) mingisugust viivise tasumise kohustust, kuna Arkema oli esialgse trahvi terves ulatuses kohe peale kõnealust otsust ära maksnud.
99 Järelikult pärast metakrülaatide otsust, mida muudeti eespool punktis 12 viidatud kohtuotsusega Arkema (EU:T:2011:251), ja eespool punktis 11 viidatud kohtuotsust Total ja Elf Aquitaine (EU:T:2011:250) ei olnud hagejad kohustatud mingit viivist tasuma, mistõttu vaidlustatud akt muutis nende õiguslikku seisundit, suurendades summat, mida hagejad olid metakrülaatide otsuse kohaselt kohustatud tasuma.
100 Komisjoni argument, mis tugineb eespool punktis 25 viidatud Euroopa Kohtu määrusele (EU:C:2012:60), seda hinnangut ei muuda, kuna Euroopa Kohus lükkas selles kohtumääruses tagasi hagejate poolt apellatsioonkaebuses esitatud viivisest vabastamise taotluse „ilmse vastuvõetamatuse tõttu […] osas, milles see [oli] suunatud mitte […] kohtuotsuse [Total ja Elf Aquitaine] vastu, vaid komisjoni kirja vastu, mille peale on […] muuhulgas esita[t]ud hagi [käesolevas kohtuasjas]” (eespool punktis 25 viidatud Euroopa Kohtu määrus, EU:C:2012:60, punkt 89).
101 Järelikult tuleb hagi tunnistada vastuvõetavaks osas, milles see on suunatud vaidlustatud kirjades hagejatelt nõutud viivise vastu.
Põhiküsimus
102 Kuna hagi on vastuvõetav vaid osas, milles see on suunatud vaidlustatud kirjades hagejatelt nõutud viivise vastu, piirdub Üldkohtu teostatav sisuline kontroll vaid kõnealuse viivisega.
Poolte argumendid
103 Et põhjendada teise võimalusena esitatud tühistamisnõuet, mis Üldkohtu pädevuse piirides puudutab vaid viivist, tuginevad hagejad peamiselt kohtuasja faktilistele asjaoludele ja tõsiasjale, et komisjon on saanud täielikult kasu põhisummast, viivisest ja süüdimõistmiste tulemustest.
104 Isegi kui tõdeda, et komisjon võis neilt viivise tasumist nõuda, sai viivis hakata jooksma alles pärast eespool punktis 12 viidatud kohtuotsust Arkema (EU:T:2011:251), kuna vastupidisel juhul oleks komisjon alusetult rikastunud. Hagejad aga kandsid komisjonile viivitamata üle nii põhisumma kui ka tasumisele kuulunud viivise.
105 Komisjon meenutab esiteks, et ta nõudis vaidlustatud kirjades viivist üksnes tasumata jäänud summadelt, mitte aga summadelt, mille Arkema oli juba lõplikult tasunud, ning teiseks hüvitas ta pärast eespool punktis 12 viidatud kohtuotsust Arkema (EU:T:2011:251) Arkemale enammakstu koos tekkinud viivisega.
106 Asjaolu, et komisjoni käsutuses oli kuni eespool punktis 12 viidatud kohtuotsuseni Arkema (EU:T:2011:251) olnud kogu summa, ei vabasta hagejaid kohustusest tasuda viivist Arkemale hüvitatud summadelt.
Üldkohtu hinnang
107 Mis puudutab hagejate nende nõuete põhjendatust, mis on suunatud vaidlustatud kirjades komisjoni poolt nõutud viivisele, siis kõigepealt tuleb tagasi lükata argumendid, mille hagejad on esitanud oma kirjalikes dokumentides pärast hagi esitamist, eelkõige need, mis puudutavad viivise liiga kõrget taset ja mis on välja toodud märkustes komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväite kohta, kuna need on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 21, mida vastavalt selle põhikirja artikli 53 esimesele lõigule kohaldatakse ka Üldkohtu menetluses, ja Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c kohaselt vastuvõetamatud, sest need ei sisaldu hagiavalduses (vt selle kohta kohtumäärus, 14.2.2005, Ravailhe vs. regioonide komitee, T‑406/03, EKL AT, EU:T:2005:40, punktid 52 ja 53 ning seal viidatud kohtupraktika; kohtuotsus, 17.9.2007, Microsoft vs. komisjon, T‑201/04, EKL, EU:T:2007:289, punkt 94 ja seal viidatud kohtupraktika, ning kohtumäärus, 27.3.2009, Alves dos Santos vs. komisjon, T‑184/08, EU:T:2009:87, punktid 18–21).
108 Samuti tuleb meenutada, et kohtupraktika kohaselt tuleb viivise puhul arvestada kogu kantud rahalist kahju, sealhulgas raha väärtuse langemise tõttu kantud kahju (vt selle kohta kohtuotsus, 8.11.2011, Idromacchine jt vs. komisjon, T‑88/09, EKL, EU:T:2011:641, punkt 77 ja seal viidatud kohtupraktika).
109 Kohtupraktikast tuleneb veel, et komisjonile antud pädevus sisaldab õigust kindlaks määrata, millal trahvid maksmisele kuuluvad, millal hakkab viivitusintress jooksma ja milline on intressimäär ning kehtestada oma otsuse rakendussätted, nõudes vajaduse korral pangagarantii esitamist, mis kataks määratud trahvi põhisumma ning intressid, kuna sellise pädevuse puudumisel nõrgestaks kasu, mida ettevõtjad võiksid trahvide maksmisega viivitamisest saada, komisjonile antud ülesande raames kontrollida konkurentsieeskirjade kohaldamisest kinnipidamist määratavaid sanktsioone (kohtuotsus, 14.7.1995, CB vs. komisjon, T‑275/94, EKL, EU:T:1995:141, punktid 47 ja 48).
110 Samamoodi on Üldkohus otsustanud, et viivitusintresside kohaldamine trahvidele on õigustatud, et vältida aluslepingu kasuliku mõju kadumist määratud trahvide maksmisega viivitavate ettevõtjate ühepoolse tegevuse tõttu (eespool punktis 19 viidatud kohtuotsus CB vs. komisjon, EU:T:1995:141, punkt 48).
111 Sellest järeldub, et üldiselt on viivise üks ja ainus ülesanne heastada võlausaldajale viivitus tema rahalise nõude tasumisel, sest rahasummast ilmajäämine tekitab alati kahju.
112 Käesolevas asjas on aga teada, et Arkema tasus 7. septembril 2006 kogu esialgse trahvi ja et ta tegi seda ka hagejate nimel, nagu nähtub Arkema 25. septembri 2008. aasta kirjast komisjonile.
113 Selles osas ei saa komisjon tulemuslikult väita, et Arkema ei esitanud ühise makse avaldust, kuna kõnealuses 25. septembri 2008. aasta kirjas märkis ta selgelt, et komisjoni „kõik nõuded nii Arkema kui ka kõikide solidaarvõlgnike suhtes on täielikult täidetud”.
114 Samuti on teada, et hagejad tasusid vaidlustatud kirjades nõutud summad komisjoni poolt ette nähtud tähtajal.
115 Käesoleva kohtuasja asjaolude üheski staadiumis ei ole ka tuvastatud mingisugust maksmisega viivitamist hagejate poolt.
116 Seega ei saanud komisjon metakrülaatide otsuses määratud trahvi alusel hagejatelt õiguspäraselt viivist nõuda.
117 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb vaidlustatud kirjad tühistada osas, milles komisjon nõudis neis Elf Aquitaine’ilt viivist summas 31 312 114,58 eurot, millest Total vastutas solidaarselt 19 191 296,03 euro ulatuses, ning jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
118 Järelikult esiteks ei tule otsust teha muutmisnõuete suhtes osas, milles need puudutavad vaidlustatud kirjades nõutud viivist, ja teiseks tuleb need samad nõuded tagasi lükata osas, milles need puudutavad nõutud põhisummasid, võttes arvesse eespool punktides 90–100 esitatud kaalutlusi.
Kohtukulud
119 Vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 võib Üldkohus määrata kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks.
120 Käesolevas asjas rahuldas Üldkohus hagejate nõuded osaliselt.
121 Seega ja arvestades käesoleva kohtuasja asjaolusid, tuleb otsustada, et komisjon kannab kaks viiendikku hagejate ja kolm viiendikku enda kohtukuludest. Hagejad kannavad omakorda kolm viiendikku enda ja kaks viiendikku komisjoni kohtukuludest.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Tühistada komisjoni 24. juuni 2011. aasta kiri BUDG/DGA/C4/BM/s746396 ja 8. juuli 2011. aasta kiri BUDG/DGA/C4/BM/s812886 osas, milles komisjon nõudis neis Elf Aquitaine’ilt viivist summas 31 312 114,58 eurot, millest Total vastutas solidaarselt 19 191 296,03 euro ulatuses.
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3. Mõista kaks viiendikku Totali ja Elf Aquitaine’i kohtukuludest välja komisjonilt ja jätta kolm viiendikku komisjoni kohtukuludest tema enda kanda. Mõista kaks viiendikku komisjoni kohtukuludest välja Totalilt ja Elf Aquitaine’ilt ning jätta kolm viiendikku Totali ja Elf Aquitaine’i kohtukuludest nende endi kanda.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 29. aprillil 2015 Luxembourgis.
Allkirjad