Kohtuasi T‑471/11
Éditions Odile Jacob SAS
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Koondumised – Raamatute kirjastamise turg – Otsus, millega kuulutatakse koondumine ühisturuga kokkusobivaks tingimusel, et vara võõrandatakse edasi – Heakskiitev otsus võõrandatud varade omandaja kohta – Otsus, mis võeti vastu pärast sama menetlust puudutava esialgse otsuse tühistamist Üldkohtu poolt – Põhjendatud huvi – ELTL artikli 266 rikkumine – Tingimuslikus heakskiitvas otsuses ette nähtud kohustuste rikkumine – Tingimuste ja kohustuste eristamine – Tagasiulatuva jõu puudumise põhimõte – Omandaja kandidatuuri hindamine – Omandaja sõltumatus võõrandajast – Võimu kuritarvitamine – Põhjendamiskohustus
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 5. september 2014
1. Kohtumenetlus – Menetlusse astumine – Vastuvõetamatuse vastuväide, mida kostja ei esitanud – Vastuvõetamatus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 neljas lõik ja artikkel 53; Üldkohtu kodukord, artikli 116 lõige 3)
2. Kohtumenetlus – Menetlusse astumine – Väited, mis erinevad kohtuasja poole väidetest – Vastuvõetamatus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 neljas lõik ja artikkel 53; Üldkohtu kodukord, artikli 116 lõige 3)
3. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Tekkinud ja olemasoleva huvi tingimus – Tulevikus kindlasti tekkiva olukorraga seotud huvi – Vastuvõetavus
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
4. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Liidu kohtu otsuse adressaadi hagi institutsiooni akti peale, millega kohtuotsust täidetakse – Vastuvõetavus – Võimaliku kahju hüvitamise nõude alus
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
5. Kohtumenetlus – Väited – Teises vaidluses esitatud väitest erinevale väitele antud erinev õiguslik kvalifikatsioon – Vastuvõetavus
(ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)
6. Tühistamishagi – Tühistamisotsus – Ulatus – Seadusjõud – Ulatus – Nii põhjenduse kui ka resolutsiooni arvessevõtmine – Õigusküsimus, mis on käsitletav liidu kohtule esitatud vaidluse piire ületava obiter dictum’ina – Väljajätmine –Tühistamisotsuse tagajärjed – Uue otsuse vastuvõtja kohustus asetada end olukorda, mis esines tühistatud akti vastuvõtmise ajal ja võtta arvesse siis kehtinud õigusnorme
(ELTL artiklid 264 ja 266)
7. Tühistamishagi – Tühistamisotsus – Täitemeede – Keeldumine niisuguste meetmete võtmisest, mis lähevad tühistatud akti asendamisest kaugemale – Täitmise kohustuse ulatuse vaidlustamine – Menetluslik võimalus – Tegevusetushagi – Tühistatud akti asendamiseks vastu võetud akti õiguspärasuse vaidlustamine – Menetluslik võimalus – Tühistamishagi
(ELTL artiklid 263. 265 ja 266)
8. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Ettevõtjale koondumise tingimusliku heakskiitmise menetluses seatavate tingimuste ja kohustuste eristamine – Mõju
(nõukogu määrus nr 4064/89, artikli 8 lõige 2 ja lõike 5 punkt b ning artikli 14 lõike 2 punktid b ja c; komisjoni teatis 2001/C 68/03, punkt 12)
9. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Õiguskindlus – Kehtivate normide rikkumise toime pannud isikule kaitse andmata jätmine – Seaduslikkuse põhimõtte ülimuslikkus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte suhtes, mida põhjendab vajadus säilitada võrdne kohtlemine
10. Institutsioonide aktid – Ajaline kohaldamine – Tagasiulatuva jõu puudumine – Erandid – Tingimused – Üldisest huvist tuleneva eesmärgi täitmine ja õiguspärase ootuse järgimine – Koondumistehingu raames edasivõõrandatava vara omandaja heakskiitmise otsuse tühistamine usaldusisiku sõltumatuse puudumise tõttu – Tagasiulatuva jõuga otsuste vastuvõtmine eesmärgiga kõrvaldada algne õigusvastasus – Lubatavus
11. Tühistamishagi – Kohtuotsus, millega jäetakse tühistamishagi rahuldamata – Mõju – Seadusjõud – Vaidlustatud akti seaduslikkuse eelduse hoidmine – Sellise uue hagi vastuvõetamatus, millel on sama ese, pooled ja alus
(ELTL artikli 256 lõige 1)
12. Tühistamishagi – Tühistamisotsus – Mõju – Kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete rakendamise kohustus – Koondumistehingu raames edasivõõrandatava vara omandaja heakskiitmise otsuse tühistamine – Otsus, mis ei pruugi korrata samu põhjuseid, mis on esitatud tühistatud aktis – Tühistatud akti vastuvõtmisest hilisema perioodi kohta andmete arvessevõtmine – Lubatavus
(ELTL artikkel 266)
13. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Majanduslike asjaolude hindamine – Kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid
(nõukogu määrus nr 4064/89, artikkel 2)
14. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Ettevõtjate kohustused, mis muudavad teatatud tehingu siseturuga kokkusobivaks – Kohustus vara edasi võõrandada – Omandaja valimise kriteeriumid – Komisjoni õigus valida omandaja, kes kõige tõenäolisemalt tagab turul ideaalse konkurentsi – Puudumine – Vara edasivõõrandamine omandajale, kellel ei ole asjassepuutuvas tegevusvaldkonnas kogemust – Lubatavus – Tingimused – Kohtulik kontroll – Piirid
(nõukogu määrus nr 4064/89, artikli 2 lõike 1 punkt a, lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2001/C 68/03, punkt 49)
15. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Ettevõtjate kohustused, mis muudavad teatatud tehingu siseturuga kokkusobivaks – Kohustus vara edasi võõrandada – Omandaja valimise kriteeriumid – Tegelik või võimalik konkurent – Omandaja sõltumatus võõrandajast – Sama isik, kes on nii võõrandaja kui ka omandaja teatud organites – Lubatavus – Tingimused
(nõukogu määrus nr 4064/89, artikli 2 lõike 1 punkt a, lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2001/C 68/03, punkt 49)
16. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus ettevõtjate koondumist reguleerivate sätete kohaldamise kohta – Koondumist lubav otsus – Põhjendus, mis täiendab juba iseenesest piisavat põhjendust
(ELTL artikkel 296)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 36)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 36 ja 37)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 39)
4. Liidu kohtu sellise kohtuotsuse adressaatidel, millega on tühistatud institutsiooni akt, on põhjendatud huvi vaidluses, mis puudutab selle kohtuotsuse täitmist asjassepuutuva institutsiooni poolt, ja seda isegi juhul, kui vaidlustatud akt on kaotanud oma mõju. Seda põhimõtet ei saa seada kahtluse alla ainult asjaolu, et hagejal ei ole isegi vaidlustatud otsuse tühistamise korral mingit võimalust omandada vara, mis on peale tühistatud otsusega antud heakskiitu võõrandatud ühele teisele ettevõtjale. Nimelt kuna vaidlustatud otsuse vastuvõtmine on kord, mille kohaselt komisjon kavatseb täita kohtuotsust, on hagejal vaidlustatud otsuse peale hagi esitamiseks põhjendatud huvi juba ainuüksi seetõttu, et ta oli pooleks kohtuasjas, milles tehti see kohtuotsus.
Samuti õigustab see, et ettevõtja, keda on nimetatud nimekirjas vaid viie potentsiaalse omandajaga, kes võivad osta vara, mis tuleb võõrandada koondumistehingu raames, huvi komisjoni selle otsuse tühistamise vastu, millega kiidetakse heaks üks teine nende viie ettevõtja hulka kuuluv ettevõtja, kuna see otsus võib kindlasti mõjutada tema kaubanduslikku olukorda, sõltumata sellest, kas vaidlustatud otsuse tühistamise korral kiidetakse nende varade omandajana heaks tema.
Lisaks on hagejal huvi nõuda teda otseselt puudutava akti tühistamist selleks, et liidu kohus tuvastaks tema suhtes toime pandud õigusvastasuse, kuivõrd sellist tuvastamist võib kasutada alusena võimalikule kahju hüvitamise hagile, mille eesmärk on vaidlustatud otsusega tekitatud kahju sobiv hüvitamine.
(vt punktid 40, 41, 43 ja 44)
5. Euroopa Kohtu põhikirja või kodukorra ükski säte ei keela ühel poolel anda väitele õiguslikku kvalifikatsioon, mis erineb teises menetluses antust. Nimelt ei saa Üldkohtusse hagi esitamise õigust, mis on füüsilisel või juriidilisel isikul ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel, selleks sõnaselgelt ette nähtud õigusliku aluse puudumisel piirata ilma, et kahjustataks seaduslikkuse ja kaitseõiguste järgimise aluspõhimõtteid ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mille tagab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47.
Kuigi pooled määratlevad vaidluse eseme, mida kohus muuta ei saa, on viimase ülesanne tõlgendada väiteid pigem nende sisu kui kvalifikatsiooni alusel ning järelikult kvalifitseerida hagi väiteid ja argumente.
Lõpuks ja igal juhul tähendab reegel non concedit venire contra factum proprium liidu õiguses ainult poole võimatust vaidlustada apellatsioonikohtus faktilist või menetluslikku asjaolu, mille esimese astme kohus on tuvastanud ja mis on ära märgitud selle kohtu istungi protokollis.
(vt punktid 50–52)
6. Liidu kohtu kuulutatud tühistamisotsustel on nende lõplikuks muutmisest alates seadusjõud. See on mitte ainult tühistamisotsuse resolutsioonil, vaid ka põhjendustel, mis on resolutsiooni aluseks ja seetõttu sellest lahutamatud.
Kohtuotsuse seadusjõud laieneb aga ainult tegelikult või kindlasti ära otsustatud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele. Lisaks ei ole seadusjõudu tühistamisotsuses kõrvalise tähtsusega märgitud asjaoludel. Seega kohustab ELTL artikkel 266 tühistatud akti vastu võtnud institutsiooni vaid ulatuses, mis on vajalik selleks, et tagada tühistamisotsuse täitmine.
Tühistatud akti asendamise menetlust tuleb jätkata täpselt sellest kohast, kus tekkis õigusvastasus. Mitmest etapist koosnevat haldusmenetlust lõpetava akti tühistamine ei pruugi kaasa tuua vaidlustatud akti vastuvõtmisele eelnenud kogu menetluse tühistamist, hoolimata tühistamisotsuse menetluslikest või sisulistest põhjendustest. Akti koostaja peab seega end seadma selle kuupäeva olukorda, mil ta võttis vastu tühistatud akti, et vastu võtta asendav akt, tuginedes sel ajal kehtinud õigusnormidele ja sel ajal asjassepuutuvaks olnud faktilistele asjaoludele. Ta võib aga uues otsuses tugineda muudele põhjendustele kui need, millele ta tugines esimeses otsuses. Lisaks ei ole ta kohustatud uuesti tegema otsust esialgse otsuse nende aspektide kohta, mida tühistamisotsuses kahtluse alla ei seatud.
(vt punktid 56–59, 63, 66, 67 ja 125)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 71)
8. Määrus nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle ja komisjoni teatis nõukogu määruse nr 4064/89 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 447/98 seisukohalt vastuvõetavate parandusmeetmete kohta eristavad ettevõtjatele koondumise tingimusliku heakskiitmise menetluses seatavaid tingimusi ja kohustusi. Kui ettevõtjad rikuvad komisjoni otsusega kaasnevat kohustust, võib komisjon selle otsuse tühistada ja määrata ettevõtjatele trahvi. Samas ei näe määrus nr 4064/89 tingimuse rikkumise eest expressis verbis ette konkreetseid tagajärgi.
Neid asjaolusid arvestades muutub esiteks koondumise ühisturuga kokkusobivaks kuulutamise otsus kehtetuks, kui osaline rikub tingimust, struktuurimeedet, ilma milleta koondumist ei oleks saanud lubada. Teiseks juhul, kui ei täideta kohustust, mis kaasneb otsusega koondumise kokkusobivuse kohta ühisturuga, võib komisjon selle otsuse tühistada ja määrata seda kohustust rikkunud ettevõtjale trahvi, kuid ta ei ole kohustatud sellist meedet võtma.
(vt punktid 73, 76, 77, 80 ja 83)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 92–94)
10. Õiguskindluse põhimõttega, mis on liidu õiguse üldpõhimõte, on üldjuhul vastuolus see, kui õigusakti ajalise kehtivuse alguspunktina on määratud avaldamisest varasem kuupäev. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib see erandkorras olla ka teisiti, kui seda nõuab seatud eesmärk ja kui huvitatud isikute õiguspärase ootuse põhimõttest on nõuetekohaselt kinni peetud. See seisukoht ei põhine üksikotsuste ja üldkohaldatavate õigusaktide eristusel.
Haldusasutuste poolt seaduslikkuse ja seadusjõu järgimine on üldisest huvist tulenev eesmärk. Selle eesmärgi täidab komisjoni otsus, millega soovitakse täita õiguslünk, mille tekitas komisjoni esimese heakskiitva otsuse – millega ta kiitis heaks ettevõtjate koondumistehingut lubava otsusega kaasnenud kohustuste raames võõrandatud vara omandaja − tühistamine liidu kohtu poolt, ning seega kaitsta nende ettevõtjate õiguskindlust, kelle suhtes kohaldatakse määrust nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle.
Õiguspärase ootuse põhimõttega ei ole vastuolus uue tagasiulatuva jõuga heakskiitva otsuse vastuvõtmine, kui tingimuslikus koondumist lubavas otsuses − mis oli otsuse vastuvõtmise ajal jätkuvalt siduv ettevõtjale, kes oli endale võtnud koondumise läbiviimiseks kohustuse vara võõrandada − märgitud kohustuste täitmine tähendas esiteks seda, et see ettevõtja teeb koondumise läbiviimiseks komisjonile ettepaneku edasivõõrandatavate varade omandaja heakskiitmiseks ja teiseks seda, et komisjon teeb otsuse selle ettevõtja esitatud omandaja ettepaneku suhtes.
(vt punktid 102, 103, 106 ja 108)
11. Liidu institutsiooni akti peale esitatud tühistamishagi rahuldamata jätmise kohtuotsustel on seadusjõud, mille ainsaks tagajärjeks on see, et kõik sama eseme, poolte ja alusega hagid muutuvad vastuvõetamatuks. Selline kohtuotsus ei tähenda seega, et vaidlustatud akt on kehtiv, vaid ainult seda, et ükski hageja esitatud väide ei ole põhjendatud, nagu ei ole seda ka avalikust huvist tulenevad väited, mida kohus on kohustatud tõstatama omal algatusel. Seega kehtib vaidlustatud akti suhtes edasi õiguspärasuse eeldus, mis tähendab ka kõigi liidu õiguse subjektide kohustust tunnustada selle akti täielikku kehtivust, kuni ei ole tuvastatud tema õigusvastasust.
(vt punktid 117 ja 144)
12. Pärast haldusakti tühistamist tuleb selle koostajal vastu võtta uus asendav akt, asetades end olukorda, mis valitses tühistatud akti vastuvõtmise kuupäeval, tuginedes sel ajal kehtinud õigusnormidele ja sel ajal asjassepuutuvaks olnud faktilistele asjaoludele. Ta võib uues otsuses siiski tugineda muudele põhjendustele kui need, millele ta tugines esimeses otsuses.
Koondumistehingute kontroll tingib prognoosiva analüüsi konkurentsiolukorra kohta, mis võib tekkida tulevikus pärast koondumistehingut, muu hulgas hinnangut omandaja elujõulisuse ja tema võime kohta säilitada ja arendada tõhusat konkurentsi asjassepuutuvatel turgudel.
Seega juhul, kui komisjonil tuleb teostada tagantjärele analüüs konkurentsiolukorra kohta, mis tekkis pärast koondumistehingut, võib ta õigustatult uurida, kas tema analüüsi, mis oli tehtud vaidlustatud otsuse kuupäeval tema käsutuses olnud tõendite alusel, toetavad andmed sellele kuupäevale järgnenud perioodi kohta.
(vt punktid 125, 127, 128 ja 134)
13. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 135–138)
14. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 145, 146 ja 148)
15. Koondumistehingu raames on koondumise heakskiitmiseks vajaliku edasivõõrandatava vara omandaja sõltumatuse tingimuse eesmärk muu hulgas tagada omandaja võime tegutseda turul tõhusa ja iseseisva konkurendina, ilma et võõrandaja mõjutaks tema strateegiat ja valikuid. Seda sõltumatust saab hinnata uurides kahe äriühingu vahelisi seoseid nende kapitaliosaluse, finantseerimise, kaubandussuhete, personali ja vara aspektist.
Kuid asjaolu, et sama isik kuulub nii omandaja juhtorganitesse kui ka võõrandaja järelevalveorganitesse, ei ole tingimata fakt, mis tõendab, et omandaja on võõrandajast sõltuv.
Nimelt kui komisjoni nõudel võttis omandaja endale enne koondumise heakskiitmise otsust ametliku kohustuse tagada esiteks, et see isik astub tagasi kõigilt selle äriühingu ametikohtadelt aasta jooksul alates selle äriühingu kandidatuuri heakskiitmisest, ja teiseks, et see isik ei osale selle ajavahemiku jooksul juhatuse ja muude sisekomiteede nende otsuste vastuvõtmisel, mis puudutavad koondumisega seotud tegevust, ja et nimetatud isik ei saa omandaja juhatajatelt või töötajatelt asjassepuutuva tegevusvaldkonna kohta mingit konfidentsiaalset teavet, võib asuda seisukohale, et komisjon tagas, et sama isiku kuulumine omandaja juhtorganitesse ja võõrandaja järelevalveorganitesse ei kahjustaks omandaja iseseisvust ja järelikult seda, et ta säilitaks ja arendaks tõhusat konkurentsi asjassepuutuval turul.
(vt punktid 152, 155, 158 ja 159)
16. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 175–177 ja 182)