Kohtuasi T‑599/13
Cosmowell GmbH
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Kujutismärgi GELENKGOLD taotlus – Tiigrit kujutav varasem ühenduse kujutismärk – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Varasema kaubamärgi eristusvõime muutumine – Tähiste foneetiline sarnasus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (üheksas koda), 7. mai 2015
1. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Hindamiskriteeriumid
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
2. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Kujutismärk GELENKGOLD – Tiigrit kujutav kujutismärk
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
3. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaupade või teenuste sarnasus – Hindamiskriteeriumid
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
4. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Hindamiskriteeriumid – Kombineeritud kaubamärk
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
5. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Asjaomaste tähiste võrdlemine – varasema kaubamärgi registreeritud kuju arvessevõtmine sellisena, nagu seda kasutab kaubamärgi omanik – Puudumine
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 15 lõike 1 punkt a ja artikli 42 1õige 2)
6. Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Taotleja poolt sõnaselgelt ja õigeaegselt esitatud nõudmine – Võimalus esitada kaebus esimest korda apellatsioonikojas– Välistamine
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 42 lõiked 2 ja 3)
7. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Kujutismärgid – Foneetiline võrdlemine
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)
8. Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Üldkohtu võimalus muuta vaidlustatud otsust – Piirid
(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 65 lõige 3)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 21, 22, 28, 73 ja 74)
2. Tiigrit kujutav ja sõnalist osa GELENKGOLD sisaldav kujutav tähis ‑, mille registreerimist on taotletud Nizza kokkuleppe klassi 5 kuuluvate kaupade jaoks, mis vastavad järgmisele kirjeldusele „farmaatsia- ja veterinaariapreparaadid; meditsiinilised dieetained; toidulisandid; meditsiinilised toidulisandid; mitte-meditsiinilised toidulisandid; mineraalsed toidulisandid”, ‑ ning varasem ühenduse kujutismärk, mis kujutab tiigrit ‑ ja on registreeritud samasse klassi kuuluvate kaupade jaoks, mis vastavad järgmisele kirjeldusele „farmaatsiapreparaadid; meditsiini- ja ravitooted inimestele; kips, sidemed ja sidemematerjal; desinfektsioonivahendid; kahjuritõrjevahendid; fungitsiidid; herbitsiidid; putukatõrjevahendid”, – on asjaomase avalikkusse ‑, mis koosneb nii liidu laiast avalikkusest kui ka farmaatsia‑, meditsiini‑ ja veterinaarvaldkonna asjatundjatest, ja on eriti tähelepanelik, kuna vastandatud kaubamärkidega hõlmatud kaup avaldab inimeste ja koduloomade tervisele suuremal või vähemal määral selgesti mõju, ‑ arvates visuaalselt üksnes vähesel määral sarnased ja kontseptuaalselt keskmisel määral sarnased. Samas võttes arvesse asjaolu, et asjaomane avalikkus viitab taotletud kaubamärgile, hääldades selle sõnalist osa „gelenkgold” välja, samas kui varasema kaubamärgi puhul ei ole võimalik välja öelda muud kui sõna „tiiger”, tuleb asuda seisukohale, et vastandatud tähised on foneetiliselt erinevad.
(vt punktid 23, 65 ja 72)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 25)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 29 ja 48)
5. Põhimõtteliselt hinnatakse segiajamise tõenäosust võrreldes taotletud kaubamärki sellisena, nagu seda on Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) registris kirjeldatud ja varasemat kaubamärki sellisena nagu see on registreeritud. Niisugune järeldus on kooskõlas põhimõttega, et kui üks menetlusosaline, kes on esitanud ühenduse kaubamärgi registreerimistaotluse, mille suhtes on algatatud varasemale kaubamärgile tuginev vastulausemenetlus, on seisukohal, et viimati nimetatud kaubamärki on kasutatud üksnes kujul, mis muudab selle eristusvõimet, siis võib ta nõuda asjaomase varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamist vastavalt määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 42 lõikele 2. Ühtlustamisamet võib sellise nõude analüüsimisel hinnata nimetatud määruse artikli 15 lõike 1 punktis a käsitletud küsimust, kas varasemat kaubamärki on tegelikult kasutatud kujul, mis erineb selle registrisse kantud kujust ja mis muudab selle eristusvõimet. Kui see on nii, lükatakse vastulause tagasi, ilma et ühtlustamisamet teeks otsuse võimaliku segiajamise tõenäosuse esinemise kohta.
(vt punktid 35 ja 36)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 38 ja 39)
7. Kui puhtalt kujutav kaubamärk esineb mingil kujul, mille asjaomane avalikkus kergesti ära tunneb ja seostab mingi konkreetse sõnaga, siis tähistab see sõna seda kaubamärki, kui aga kujutismärk sisaldab ka sõnalist osa, siis põhimõtteliselt viitab avalikkus viimati nimetatud kaubamärgile seda sõna kasutades. Niisiis eksib apellatsioonikoda puhtalt kujutava kaubamärgi ja ka sõnalist osa sisaldava kujutismärgi foneetilisel võrdlemisel, kui ta asub seisukohale, et vastandatud tähiseid ei ole võimalik foneetiliselt võrrelda.
(vt punktid 53, 63 ja 64)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 80)