Language of document : ECLI:EU:T:2011:90

Kohtuasi T-50/09

Ifemy’s Holding GmbH

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärgi Dada & Co. kids taotlus – Varasem siseriiklik sõnamärk DADA – Suhteline keeldumispõhjus – Varasema kaubamärgi tegelikult kasutusele võtmata jätmine – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 43 lõiked 2 ja 3 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 42 lõiked 2 ja 3)

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Ühtlustamisameti määratud tähtaeg – Lõplikkus

(Komisjoni määrus nr 2868/95, artikkel 1, eeskirja 22 lõige 2)

2.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Varasema kaubamärgi kasutamise tõendamine – Ühtlustamisameti määratud tähtaeg – Tõendi esitamise aeg

(Komisjoni määrus nr 2868/95, artikkel 1, eeskirja 22 lõige 2)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühtlustamisameti üksuste menetlused – Teadete edastamine ühtlustamisametile – Edastamine faksi teel – Mittetäielik või loetamatu teade

(Komisjoni määrus nr 2868/95, artikkel 1, eeskirja 80 lõige 2)

1.      Määruse nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) eeskirja 22 lõike 2 sõnastusest nähtub, et määratud tähtaeg on lõplik, välistades hilinenult esitatud tõendite arvesse võtmise Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) poolt.

Nagu ka kaebuse ja hagi esitamise tähtajad põhineb see tähtaeg avalikul huvil ning menetlusosalised ja kohus, kes peab kas või omal algatusel kontrollima, kas seda on järgitud, ei saa seda muuta. Asjaomane tähtaeg vastab õiguskindluse nõudele ning vajadusele hoiduda igasugusest diskrimineerimisest või meelevaldsest kohtlemisest õigusemõistmises.

(vt punktid 63 ja 64)

2.      Määruse nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) eeskirja 22 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et tõend on „esitatud” mitte Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) saatmisel, vaid kui see ühtlustamisametisse saabub.

Esiteks kinnitavad seda tõlgendust määruse nr 2868/95 eeskirja 22 lõike 2 sõnastuses otsesõnu kasutatud tegusõnad ühtlustamisametile „tõendama” ja „esitama”. Need verbid annavad edasi tõendi ühtlustamisameti asukohta kohale jõudmise või edastamise mõtet ning seega rõhutatakse tegevuse tulemust, mitte selle teele lähetamist ennast.

Teiseks, olgugi et määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta ning määrus nr 2868/95 ei sisalda Üldkohtu kodukorra artikli 43 lõikega 3 võrdväärset sätet, mille kohaselt lähtutakse menetlustähtaegade arvutamisel üksnes kohtukantseleisse esitamise kuupäevast, on nimetatud tõlgendus kooskõlas nende kahe määruse üldise ülesehitusega, mille mitu erisätet näevad ette, et menetlustähtaegade osas on aktile omistatav kuupäev selle kättesaamise, mitte teelesaatmise kuupäev. See kehtib näiteks määruse nr 2868/95 eeskirja 70 lõike 2 alusel, mis sätestab, et kui tähtaja arvestus algab teate edastamisest, siis on sündmuseks dokumendi „saabumine”. See kehtib samuti nt määruse nr 2868/95 eeskirja 72 kohta, mis sätestab, et kui tähtaeg lõpeb päeval, mil ühtlustamisamet ei ole dokumentide „vastuvõtuks” avatud, pikendatakse tähtaega sellele järgneva esimese päevani, mil ühtlustamisamet on dokumentide „vastuvõtuks” avatud, ning määruse nr 2868/95 eeskirja 80 lõike 2 kohta, mis sätestab, et uuesti edastatud dokumendi „saabumise” või originaaldokumendi esitamise kuupäev loetakse esmase teate „saabumise” kuupäevaks, kui viimase edastamine kulges mitterahuldavalt.

Kolmandaks on analoogiline lahendus väljakujunenud kohtupraktikas võetud kasutusele ühenduse avaliku teenistuse valdkonnas, kus on tõlgendatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõiget 2 nii, et kaebus on „esitatud” mitte siis, kui see on institutsioonile saadetud, vaid siis, kui see viimasesse „saabub”.

Neljandaks on nimetatud tõlgendus kõige enam võimeline rahuldama õiguskindluse nõuet. See tagab määruse nr 2868/95 eeskirja 22 lõikes 2 nimetatud tähtaja alguse ja lõpu selge kindlakstegemise ja täpse järgimise.

Viiendaks vastab see tõlgendus vastupidi hageja väidetele ka õigusemõistmises diskrimineerimise või meelevaldse kohtlemise vältimise vajadusele, kuivõrd nimetatud tõlgenduse kohaselt on kõigi menetlusosaliste – nende asu- või elukohast ning kodakondsusest sõltumata – suhtes kehtivate tähtaegade arvutamise viisid identsed.

(vt punktid 65–70)

3.      Määruse nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) eeskirja 80 lõike 2 eesmärk on anda neile, kes saadavad Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teate faksi teel, võimalus edastada oma dokumendid uuesti või esitada ühtlustamisametile originaaldokument pärast vastulause tähtaja möödumist, kui on tegemist kõnealuses eeskirjas osutatud olukorraga, selleks et nad saaksid nendest olukordadest tuleneva vea parandada.

Seega hõlmab kõnealune säte juhtumeid, mil objektiivne erilistest või ebatavalistest tehnilistest põhjustest tingitud asjaolu, mis ei sõltu asjaomase menetlusosalise tahtest, takistab tal dokumente faksi teel rahuldavalt edastada.

Seevastu ei puuduta nimetatud säte juhtumeid, mil faksiteate mittetäielikkus või lugematus tuleneb üksnes saatja tahtest, kes soovib tahtlikult jätta täieliku ja loetava teate saatmata, olgugi et tehniliselt on see tal võimalik.

Sellest tuleneb samuti, et asjaomane säte eeldab põhimõtteliselt seda, et need dokumendid, mille esitamine faksi teel on olnud mittetäielik või loetamatu, ning hiljem ühtlustamisameti ettepanekul uuesti faksi teel edastatud originaaldokument või esitatud originaaldokument, on identsed, ning nimetatud säte keelab dokumentide sellisel viisil parandamist, muutmist või uute dokumentide lisamist. Teistsugune tõlgendus võimaldaks ühtlustamisameti menetluse pooltel neile määratud tähtaegadest kõrvale hoida, mis aga ilmselgelt ei ole eeskirja eesmärk.

(vt punktid 43–46)