2. aprillil 2024 esitatud hagi – Novis versus komisjon
(kohtuasi T-179/24)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Novis Insurance Company, Novis Versicherungsgesellschaft, Novis Compagnia di Assicurazioni, Novis Poisťovňa a.s. (Bratislava, Slovakkia) (esindajad: advokaadid A. Börner ja S. Henrich)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tühistada kostja 13. septembri 2022. aasta ametlik arvamus C(2022)6455 final (edaspidi „vaidlustatud akt“) ja
mõista kõik menetluskulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjendamiseks esitab hageja kuus väidet.
Esimene väide, et on rikutud hageja õigust olla ära kuulatud vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõike 2 punktile a, kuna kostja ei lubanud hagejat enne vaidlustatud akti vastuvõtmist ära kuulata.
Kuna kostja hoidis vaidlustatud akti ja selle ettevalmistamist hageja ees saladuses, ei teavitatud hagejat ning talle ei antud talle võimalust tutvuda faktiliste asjaolude ja teabega ning vastupidi sai kostja vastu võetud vaidlustatud aktist teada üksnes kostja 13. septembri 2022. aasta pressiteatest, mis kujutab endast hageja õiguse olla ära kuulatud rikkumist vastavalt harta artikli 41 lõike 2 punktile a.
Teine väide, et on rikutud hageja õigust tutvuda kostja toimikutega vastavalt harta artikli 41 lõike 2 punktile b.
Kuna kostja hoidis vaidlustatud akti ja selle ettevalmistamist hageja ees saladuses, takistas kostja hageja juurdepääsu hagejat puudutavatele toimikutele, mis kujutab endast harta artikli 41 lõike 2 punktiga b tagatud põhiõiguse rikkumist.
Kolmas väide, et on rikutud hageja õigust õiglasele haldusmenetlusele, sealhulgas hageja osalemisõigusi vastavalt harta artikli 41 lõigetele 1 ja 2, ning kaalutlusõiguse kasutamist.
Kuna kostja hoidis vaidlustatud akti ja selle ettevalmistamist hageja ees saladuses, ei järginud kostja õiglase haldusmenetluse aluspõhimõtteid, sealhulgas hageja osalemisõigusi ja kaalutlusõiguse õiglast kasutamist, millega on rikutud õigust erapooletule kohtlemisele, eelkõige hoolsuskohustust haldusotsuste ettevalmistamisel vastavalt harta artikli 41 lõikele 1. Kostja tugines vaidlustatud aktis üksnes teabele, mille olid esitanud riiklik pädev asutus Národná Banka Slovenska (edaspidi „riiklik pädev asutus“) ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „EIOPA“). EIOPA ja/või liikmesriigi pädeva asutuse saadud teabe kontrollimine oleks olnud eriti oluline, arvestades, et vaidlustatud aktil on hageja jaoks eksistentsiaalsed tagajärjed.
Neljas väide, et on rikutud hageja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele vastavalt harta artikli 47 lõikele 1.
Kuna kostja hoidis vaidlustatud akti ja selle ettevalmistamist hageja ees saladuses, kahjustas kostja õigusvastaselt hageja võimalusi kasutada oma põhiõigust olla ära kuulatud ja tutvuda toimikuga, mis on sätestatud harta artikli 41 lõike 2 punktides a ja b. Kostja rikub nii hageja põhiõigust tõhusale õiguskaitsevahendile kui ka õiglasele menetlusele, mis on tagatud harta artikliga 47.
Viies väide, et on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/20101 artiklit 17, kuna kostja ei ole piisavalt uurinud, tõendanud ega hinnanud vaidlustatud akti aluseks olevaid asjakohaseid fakte.
Määruse nr 1094/2010 artikli 17 lõiked 3, 4 ja 7 näevad ette kolmeastmelise kaudse menetluse, mille eest vastutavad EIOPA, kostja ja riiklik pädev asutus, kusjuures see vastutus on nende kolme vahel jagatud, kohati kattuv ja isegi dubleeriv. Hoolimata sellest, et esinesid selged vihjed vääritimõistmise ja vigade suurenenud ohule ning vaidlustatud akti rasketele tagajärgedele, ei viinud kostja läbi nõuetekohast uurimist.
Kuues väide, et vaidlustatud aktiga on kuritarvitatud võimu, nimelt ületatud määruse nr 1094/2010 artikliga 17 antud pädevuse piire.
Tehes teadlikult de facto otsuse riiklikule pädevale asutusele konkreetse juhisega tühistada konkreetse ettevõtja tegevusluba [määruse nr 1094/2010 artikli 17 lõike 6 kohase EIOPA otsuse või ELTL artikli 258 kohase menetluse asemel], jättis kostja teadlikult tähelepanuta, et ametlikud arvamused ei ole ELTL artikli 288 lõike 5 alusel siduvad, ning ületas oluliselt määruse nr 1094/2010 artiklist 17 tulenevate volituste piire. See kujutab endast liidu õiguse kohast võimu kuritarvitamist.
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT 2010, L 331, lk 48).