12. aprillil 2024 esitatud hagi – Novis versus EIOPA

(kohtuasi T-204/24)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Novis Insurance Company, Novis Versicherungsgesellschaft, Novis Compagnia di Assicurazioni, Novis Poisťovňa a.s. (Bratislava, Slovakkia) (esindajad: advokaadid A. Börner, S. Förster ja S. Henrich)

Kostja: Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) 16. (või 17.) mai 2022. aasta soovitus nr EIOPA-BoS-22–293 (nr Ares(2022)4118763) (edaspidi „vaidlustatud akt“), mis käsitleb menetlust liidu õiguse rikkumise tõttu, mis pandi toime riikliku pädeva asutuse Národná Banka Slovenska (edaspidi „riiklik pädev asutus“) suhtes; ja

mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

Esimene väide, et on rikutud hageja õigust olla ära kuulatud vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõike 2 punktile a.

Kuna kostja hoidis vaidlustatud akti – mis vaatamata selle formaalsele kvalifitseerimisele soovituseks kujutab endast de facto otsust – ja selle ettevalmistamist hageja ees saladuses, ei teavitatud hagejat, talle ei antud võimalust tutvuda faktiliste asjaolude ja teabega ning ta sai vaidlustatud aktist palju hiljem teada. Kuna vaidlustatud akti eesmärk oli konkreetselt hageja kui kindlustusandja tegevusloa tühistamine, tuleb hagejat pidada „nimeliseks adressaadiks“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010¹ artikli 39 lõike 1 tähenduses.  Arvestades kostja rikkumisi ja tegevusetust, rikub vaidlustatud aktis tehtud otsus määruse nr 1094/2010 artikli 17 lõiget 3 ja artikli 39 lõiget 1, tõlgendatuna kooskõlas harta kui liidu esmase õiguse artikli 41 lõike 2 punktiga a, ning selles sätestatud hageja õigust olla ära kuulatud.

Teine väide, et rikutud on hageja õigust tutvuda kostja toimikutega vastavalt harta artikli 41 lõike 2 punktile b.

Kuna kostja hoidis vaidlustatud akti ja selle ettevalmistamist hageja ees saladuses, takistas kostja hageja juurdepääsu hagejat puudutavatele toimikutele. Kuna vaidlustatud akt on selle tegevusetuse tagajärg, rikub vaidlustatud aktiga tehtud otsus hageja põhiõigust tutvuda toimikutega, mis on sätestatud harta artikli 41 lõike 2 punktis b.

Kolmas väide, et rikutud on hageja õigust õiglasele haldusmenetlusele, sealhulgas hageja osalemisõigusi vastavalt harta artikli 41 lõigetele 1 ja 2, ning kaalutlusõiguse õiglast kasutamist.

Kostja hoidis vaidlustatud akti ja selle ettevalmistamist hageja ees saladuses ning ilma, et ta oleks kaalunud vaidlustatud akti eksistentsiaalseid tagajärgi hagejale, tugines vaidlustatud akt üksnes pädeva riikliku asutuse esitatud teabele, ilma et ta oleks seda hagejaga täiendavalt kontrollinud. Sellega on rikutud määruse nr 1094/2010 artikli 17 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 35 lõiget 6, tõlgendatuna kooskõlas harta kui liidu esmase õiguse artikli 41 lõigetega 1 ja 2, samuti õiglase haldusmenetluse aluspõhimõtteid, sealhulgas taotleja osalemisõigusi ning kaalutlusõiguse õiglast teostamist ja õigust erapooletule kohtlemisele.

Neljas väide, et rikutud on hageja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele vastavalt harta artikli 47 lõikele 1.

Kuna kostja hoidis vaidlustatud akti, selle ettevalmistamist ja põhjendusi hageja ees saladuses ning kahjustades hageja võimalusi kasutada oma põhiõigust olla ära kuulatud ja tutvuda toimikutega, mis tuleneb harta artikli 41 lõike 2 punktidest a ja b, rikub vaidlustatud akt ise hageja põhiõigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele menetlusele, mis on sätestatud harta artiklis 47 ja määruse nr 1094/2010 artikli 39 lõigetes 1, 2 ja 3.

Viies väide, et rikutud on määruse nr 1094/2010 artiklit 17.

Määruse nr 1094/2010 artikli 17 lõiked 3, 4 ja 7 näevad ette kolmeastmelise kaudse menetluse, mille eest vastutavad kostja, komisjon ja riiklik pädev asutus, kusjuures see vastutus on nende kolme vahel jagatud, kattuv ja isegi dubleeriv. Hoolimata sellest, et esinesid selged vihjed vääritimõistmise ja vigade suurenenud ohule ning vaidlustatud akti rasketele tagajärgedele, ei uurinud, tuvastanud ja hinnanud kostja asjakohaseid asjaolusid, mille alusel vaidlustatud akt tehti, piisavalt.

Kuues väide, et vaidlustatud aktiga on kuritarvitatud võimu.

Tehes teadlikult de facto otsuse riiklikule pädevale asutusele konkreetse juhisega tunnistada hageja tegevusluba kehtetuks, jättis kostja teadlikult tähelepanuta, et soovitused ei ole ELTL artikli 288 lõike 5 alusel siduvad, ning ületas oluliselt määruse nr 1094/2010 artiklist 17 tulenevate volituste piire. See kujutab endast liidu õiguse kohaselt võimu kuritarvitamist.

____________

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT 2010, L 331, lk 48).