Language of document : ECLI:EU:F:2012:153

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

14. november 2012

Kohtuasi F‑120/11

Mario Paulo da Silva Tenreiro

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Ametisse nimetamine – Direktori ametikoht – Hageja kandidatuuri tagasilükkamine – Teade vaba ametikoha kohta – Eelvalikurühma arvamus – Ilmne hindamisviga

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega M. P. da Silva Tenreiro palub tühistada komisjoni otsuse, millega lükati tagasi tema kandidatuur õigusküsimuste peadirektoraadi A direktoraadi „Tsiviilõigus” direktori ametikohale, ning sellele ametikohale Y nimetamise otsuse.

Otsus: Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Teade vaba ametikoha kohta – Ametikohal nõutava minimaalse kvalifikatsiooni kindlaksmääramine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid – Ilmne hindamisviga teate koostamisel – Tõendamiskoormis

(Personalieeskirjad, artikkel 29)

2.      Ametnikud – Vaba ametikoht – Ametikoha täitmine edutamise või üleviimise teel – Kandidaatide teenete võrdlev hindamine – Direktori ametikoht – Juhivõimed – Tingimus, mida saab täita väljaspool direktsiooni tegevusvaldkonda omandatud kogemusega

(Personalieeskirjad, artikli 29 lõike 1 punkt a ja artikli 45 lõige 1)

3.      Ametnikud – Teade vaba ametikoha kohta – Kandidatuuride läbivaatamine vastavalt määratud tingimustele – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid – Vaba ametikoha teatega seatud tingimustest kinnipidamine – Kohtulik kontroll – Piirid

4.      Ametnikud – Vaba ametikoht – Ametikoha täitmine edutamise või üleviimise teel – Kandidaatide teenete võrdlev hindamine – Ametikoha täitmise menetluse ja edutamismenetluse eristamine – Kohustus võtta arvesse ainult hindamisaruandeid – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikli 29 lõike 1 punkt a ja artikkel 45)

1.      Ametisse nimetaval asutusel on ulatuslik kaalutlusõigus täidetavatel ametikohtadel töötamise nõuete kindlaksmääramisel ning ainult asjaomase ametikoha täitmiseks nõutud miinimumtingimuste määratlemisel tehtud ilmne hindamisviga võib kaasa tuua vaba ametikoha teate ja sellele järgneva ametisse nimetamise õigusvastasuse.

Seega peavad hageja poolt esitamisele kuuluvad tõendid olema piisavad, et muuta ebaveenvaks vaba ametikoha teates viidatud ja täidetava ametikoha jaoks nõutud tingimuste vastavus teenistuse huvidele. Teisisõnu, kui hageja esitatud asjaoludest hoolimata võib vaidlustatud valikut üldiselt siiski pidada nõuetekohaseks, tuleb ilmsel hindamisveal põhinev väide tagasi lükata.

(vt punktid 26 ja 27)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 11. juuli 2007, kohtuasi T‑93/03: Konidaris vs. komisjon (punkt 72).

Avaliku Teenistuse Kohus: 29. september 2011, kohtuasi F‑72/10: da Silva Tenreiro vs. komisjon, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑634/11 P (punkt 61); 29. september 2011, kohtuasi F‑80/10: AJ vs. komisjon (punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Vabale ametikohale kandideerijate teenete võrdleval hindamisel võib olla lubatud, et direktoril on haridus või kogemus, mis ei kuulu ainult selle direktsiooni tegevusvaldkonda, mida ta juhtima kutsuti, kuna samas direktsioonis võib leida eriteadmisi osakonnajuhatajate ja tema kaastöötajate tasemel, ning rohkem tähelepanu pööratakse kõrgetasemelisele üldisele juhtimis-, analüüsi- ja otsustusvõimele.

(vt punkt 28)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 3. märts 1993, kohtuasi T‑58/91: Booss ja Fischer vs. komisjon (punkt 69).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Da Silva Tenreiro vs. komisjon (punkt 62).

3.      Ametisse nimetav asutus hindab, kas kandidaat täidab vaba ametikoha teates nõutud tingimused, ning sellist hinnangut saab vaidlustada vaid ilmse vea korral. Seetõttu ei saa Avaliku Teenistuse Kohus asendada ametisse nimetavat asutust ja kontrollida kandidaadi kutseoskustele selle asutuse antud hinnangut, välja arvatud ilmse hindamisvea tuvastamisel.

Mis puudutab sellega seoses argumente, et ametisse nimetav asutus tegi ilmse hindamisvea, kuna ta jättis tähelepanuta hagejal täidetava ametikoha suhtes oleva erikogemuse, siis juhul, kui selline erikogemus ei ole üks vaba ametikoha teate tingimus seoses ametikoha ülesannetega, ei mängi need argumendid rolli seoses sellega, kas oli ilmne hindamisviga või mitte.

(vt punktid 34 ja 35)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 13. detsember 1990, liidetud kohtuasjad T‑160/89 ja T‑161/89: Kalavros vs. Euroopa Kohus (punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika); 29. mai 1997, kohtuasi T‑6/96: Contargyris vs. nõukogu (punkt 124).

4.      Vaba ametikoha täitmise menetlus üleviimise või edutamise teel, mis toimub vastavalt personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 punktile a, ning personalieeskirjade artiklis 45 ette nähtud edutamismenetlus on teineteisest erinevad. Kui viimati nimetatud menetluse eesmärk on kujundada ametniku karjääri tehtud tööle ja ametiülesannete täitmisel osutatud teenetele vastavalt, st tunnustada ametnikke, kes on minevikus silma paistnud üldiselt suuremate teenetega, siis vaba ametikoha täitmise menetluse eesmärk on ainult teenistuse huvides otsida ametnikku, kes on kõige sobivam täidetava ametikohaga seonduvate ametiülesannete täitmiseks. Seega ei pea administratsioon teenete võrdleval hindamisel tuginema üksnes hindamisaruannetele, vaid võib võtta arvesse teisi kandidaatide teeneid puudutavaid andmeid, mis võivad aidata hinnata hindamisaruannete põhjal kandidaatide eelnevatele teenetele antud hinnangut.

(vt punkt 41)

Viide:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Konidaris vs. komisjon (punktid 91 ja 92).