Kohtuasi T‑457/09
Westfälisch-Lippischer Sparkassen‑ und Giroverband
versus
Euroopa Komisjon
Riigiabi – WestLB ümberkorraldamine – Liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks mõeldud abi – EÜ artikli 87 lõike 3 punkt b – Otsus, millega teatud tingimustel tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobivaks – Tühistamishagi – Isiklik puutumus – Põhjendatud huvi – Vastuvõetavus – Kollegiaalsus – Põhjendamiskohustus – Suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta – Proportsionaalsus – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – EÜ artikkel 295 – Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 7 lõige 4
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda laiendatud koosseisus), 17. juuli 2014
1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklik puutumus – Kriteeriumid – Komisjoni otsus, millega teatud tingimustel tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobivaks – Niisuguse hoiupankade liidu hagi, kellel on õigusvõime – Abiandja seisund – Puudumine – Vastuvõetamatus
(EÜ artikli 230 neljas lõik)
2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklik puutumus – Kriteeriumid – Komisjoni otsus, millega teatud tingimustel tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobivaks – Abi saanud ettevõtja aktsionäri hagi – Abi saanud ettevõtja omast eraldiseisev põhjendatud huvi – Vastuvõetavus
(EÜ artikli 230 neljas lõik)
3. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Kehtetuks tunnistatud akti peale esitatud hagi – Vastavalt kehtetuks tunnistamise ja tühistamise mõju
(EÜ artiklid 231 ja 233)
4. Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused – Uus väide – Mõiste
(Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c ja artikli 48 lõige 2)
5. Komisjon – Kollegiaalsuspõhimõte – Ulatus – Riigiabi otsuse tegemine kirjalikus menetluses – Komisjoni töökorra rikkumine – Puudumine
(komisjoni töökord, artiklid 1 ja 12)
6. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks – Liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks ette nähtud abi – Abi andmise sõltuvusse seadmine teatud tingimustest – Lubatavus
(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt b)
7. Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid – Võimalus võtta vastu suuniseid – Tagajärjed – Ise oma kaalutlusõiguse piiramine
(EÜ artikli 87 lõige 3)
8. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks – Liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks ette nähtud abi – Abi süsteemselt olulisele pangale, mis on raskustes – Abi analüüsimine suuniste äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks alusel – Lubatavus
(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt b; komisjoni teatis 2004/C 244/02)
9. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus riigiabi kohta – Konkurentsi kahjustamise ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele avalduva mõju iseloomustamine – Viide esialgses otsuses esitatud põhjendustele – Lubatavus
(EÜ artikli 87 lõige 1 ja EÜ artikkel 253)
10. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus riigiabi kohta – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antavat riigiabi puudutav otsus – Otsus, millega abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks teatud sellistel tingimustel, mis on ette nähtud ümberkorraldamiskavas – Kohustus selgitada iga tingimuse vajalikkust – Puudumine
(EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 7 lõige 4; komisjoni teatis 2004/C 244/02)
11. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antav abi – Otsus, millega abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks teatud sellistel tingimustel, mis on ette nähtud ümberkorraldamiskavas – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine – Ulatus
(EÜ artikli 87 lõige 3)
12. Riigiabi – Keeld – Erandid – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antavat riigiabi puudutav otsus – Otsus, millega abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks teatud sellistel tingimustel, mis on ette nähtud ümberkorraldamiskavas – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine
(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt b)
13. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks – EÜ artikli 87 alusel toimuv hindamine – Komisjoni võimalus võtta arvesse ühisturu arengut, võrreldes varasema otsusega
(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt b)
14. Tühistamishagi – Väited – Võimu kuritarvitamine – Mõiste
(EÜ artikkel 230)
15. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks – Otsus, millega teatud tingimustel tunnistatakse ettevõtja ümberkorraldamise abi ühisturuga kokkusobivaks – Kohustus müüa abisaanud ettevõtja – Liikmesriikides omandi õigusliku režiimi järgimine – Rikkumise puudumine
(EÜ artikli 87 lõige 3 ja EÜ artikkel 295)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 83–109)
2. Isik ei saa – välja arvatud juhul, kui ta saab tugineda põhjendatud huvile, mis on eraldiseisev sellise äriühingu põhjendatud huvist, keda puudutab Euroopa Liidu õigusakt ja kelle kapitalis on sellel isikul osalus – kaitsta oma õigusi seoses selle aktiga muul moel, kui teostades oma õigusi hagi esitamise õigust omava ettevõtja osanikuna.
Mis puudutab komisjoni otsust, millega tunnistatakse pangale antud riigiabi ühisturuga teatud tingimustel kokkusobivaks, siis kattub abisaaja panga aktsionäride põhjendatud huvi panga huviga, kuna nimetatud otsusega kohustatakse panka vähendama oma bilansimahtu, mistõttu ei puuduta see aktsionäre isiklikult. Seevastu puudutab kõnealune otsus panga aktsionäre isiklikult osas, milles abi heakskiitmise tingimuseks seati see, et kõnealused aktsionärid järgivad kohustust müüa pank sõltumatule kolmandale isikule.
(vt punktid 112 ja 120)
3. Tühistamisnõude osas ei tule otsust enam teha siis, kui hageja on kaotanud oma huvi vaidlustatud akti tühistamise suhtes kohtumenetluse vältel toimunud sündmuse tõttu, mille tagajärjel ei too selle akti tühistamine iseenesest enam kaasa õiguslikke tagajärgi.
Hagejal võib siiski püsida huvi lasta tühistada kehtetuks tunnistatud akt, kui kehtetuks tunnistamine ei too kaasa samu õiguslikke tagajärgi kui akti võimalik tühistamine Üldkohtus. Nimelt ei ole see, kui institutsioon tunnistab akti kehtetuks, selle akti õigusvastasuse tunnistamine ning selle mõju on ex nunc, samas kui akti tühistamine toob kaasa ex tunc mõju.
Selle raames võib hagejal säilida huvi paluda teda otseselt puudutava ja ellu viimata akti – mis tunnistati kehtetuks pärast tühistamishagi esitamist – tühistamist selleks, et liidu kohus tuvastaks tema suhtes toime pandud õigusnormi rikkumise, mis võib olla aluseks võimalikule kahju hüvitamise hagile, mille eesmärk on vaidlustatud aktiga põhjustatud kahju kohane heastamine.
(vt punktid 130, 131 ja 137)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 160 ja 161)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 164–173)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 181–186)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 190 ja 191)
8. Komisjoni suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta võib lugeda põhimõtteliselt sobivaks, et hinnata abi – mis loetakse vajalikuks liikmesriigi majandusest tõsise häire kõrvaldamiseks – kokkusobivust ühisturuga, eelkõige kui abisaajaks on süsteemselt olulised pangad, kelle majanduslik jätkusuutlikkus oli sedavõrd riivatud, et see seadis ohtu nende olemasolu.
Asjaolu, et selline abi on vajalik, et kõrvaldada majandusest tõsine häire, ei tähenda esiteks, et seda ei võiks lugeda abiks raskustes olevale äriühingule suuniste äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks lõike 9 tähenduses, mille kohaselt on äriühing raskustes, kui see ei suuda kas omavahenditega või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni. Üldjuhul võib raskustes olevaks äriühinguks lugeda panga, mille majanduslik jätkusuutlikkus on kahjustatud sel määral, et see seab ohtu panga olemasolu.
Lisaks on selleks, et ümberkorraldamisabi võiks lugeda ühisturuga kokkusobivaks, suunistest äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks tulenevalt nõutav, et abisaaja suhtes kehtib ümberkorraldamiskava, mis võimaldab mõistliku aja jooksul taastada tema pikaajalise jätkusuutlikkuse, et abiga kaasnevad meetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimiseks ning et abi on rangelt piiratud ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga. Komisjonil on aga õigus nõuda, et süsteemselt olulistele pankadele finantskriisi tõttu antud abi heakskiitmine sõltuks nende tingimuste järgimisest, isegi juhul kui abi eesmärk on kõrvaldada liikmesriigi majandusest tõsine häire.
(vt punktid 195–197)
9. EÜ artikli 87 lõike 1 kohaselt on keelatud anda abi, mis kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust ja kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi. Siiski ei pea komisjon nende kahe tingimuse hindamisel tõendama abi tegelikku mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ega konkurentsi tegelikku moonutamist, vaid üksnes uurima, kas need abimeetmed võivad mõjutada kaubandust ja moonutada konkurentsi.
Seega asjaolu, et komisjon ei tõendanud abi ühisturuga teatud tingimustel kokkusobivaks tunnistamise otsuses, et abi toob kaasa konkurentsimoonutusi, ei kujuta endast EÜ artikli 87 lõike 1 ega tema põhjendamiskohustuse rikkumist. Asjakohane on vaid see, kas esiteks märkis komisjon otsuses põhjused, miks garantii toob kaasa konkurentsi moonutamise, ja teiseks, kas hageja suutis tõendada, et need põhjused on selles osas valed.
Mis puudutab põhjendust riikliku meetme kvalifitseerimise kohta abiks EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses ja seega küsimuse kohta, kas see meede moonutas konkurentsi, siis komisjon võib lõppotsuses piirduda viitega põhjendusele, mille ta selle kohta esitas esialgses otsuses, tingimusel et esiteks liikmesriik, kes oma teatises tunnistas, et meede sisaldab riigiabi, ei vaidlustanud vastavat kvalifitseerimist pärast esialgse otsuse vastuvõtmist, ning teiseks esialge otsus puudutab sama riiklikku meedet, sama abisaajat ja sama eesmärki, nii et need kaks otsust on tehtud seotud ja piisavalt sarnases faktilises ja õiguslikus raamistikus. Järelikult ei pea komisjon niisugusel juhul tingimata uuesti analüüsima konkurentsiolukorda selle hetke seisuga, mil ta teeb uue otsuse, milles ta sama meetme jätkuvalt kvalifitseerib riigiabiks.
Lisaks võib eriti lühike olla niisuguse otsuse põhjendus, millega riigiabiks kvalifitseeritakse ümberkorraldamisabi, mis anti suurel määral piirüleselt tegutsevale ettevõtjale, kes on tegev liidu tasandil liberaliseeritud sektoris ja kes oleks võinud turult kaduda, kui abi ei oleks antud.
(vt punktid 228, 229, 235, 240, 241, 243, 254 ja 259)
10. Ümberkorraldamisabi heakskiitmise otsuse raames peab komisjon muu hulgas esiteks tõendama, et heakskiidetud meede tuleb tõepoolest kvalifitseerida riigiabiks EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses, teiseks kontrollima, kas asjaomane liikmesriik tõendas, et abi suhtes võib kohaldada üht EÜ artikli 87 lõikes 3 sätestatud erandit, ning kolmandaks tuvastama, et arvestades nende meetmete kogumit, mis on ette nähtud ümberkorraldamiskavas, mille osas liikmesriik võttis kohustuse, on võimalik jõuda järeldusele, et abisaaja muutub pikaajaliselt jätkusuutlikuks ja abiga kaasnevad konkurentsimoonutused ei ole ülemäärased.
Vastukaaluks ei pea komisjon selgitama iga ümberkorraldamiskavas ette nähtud meetme vajadust ega püüdma kehtestada üksnes meetmeid, mis on kõige vähem koormavad meetmete hulgast, mis võivad tagada eespool viidatud eesmärkide elluviimise, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik võttis eelnevalt kohustuse vähem koormava ümberkorraldamiskava osas, mis täidab need eesmärgid sama asjakohaselt, või kui liikmesriik ei nõustunud ümberkorraldamiskavasse teatud meetmete lisamisega ja võttis kava osas kohustuse põhjusel, et komisjon teatas talle lõplikult, et abi ei kiideta nende meetmeteta heaks, kuna otsust, millega seatakse abi andmine sõltuvusse nende meetmete täitmisest, ei saa asjaomasele liikmesriigile neil juhtudel omistada.
Need põhimõtted kehtivad samuti juhul, kui komisjon otsustab määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ artikli 88 kohaldamiseks, artikli 7 lõike 4 alusel lisada ümberkorraldamisabi heakskiitmise otsusele tingimuse, mis kujutab endast meedet, mis on ette nähtud ümberkorraldamiskavas, mille osas asjaomane liikmesriik on võtnud kohustuse.
Järelikult kui komisjon võtab vastu niisuguse otsuse, siis seisneb komisjoni põhjendamiskohustus, mis puudutab vajadust seada kõnealuse abi heakskiitmine sõltuvusse tingimustest, mis on ette nähtud lõplikus ümberkorraldamiskavas, mille eesmärk on tagada abisaaja jätkusuutlikkus pikaajaliselt, nende põhjuste väljatoomises, miks ta leiab, et kava täitmisest piisab nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Seevastu puudub vajadus eraldi analüüsida niisuguse otsuse põhjendusi ümberkorraldamiskavas ette nähtud ja otsuses uuesti esitatud iga tingimuse kohta.
(vt punktid 296, 297, 303, 304, 317 ja 318)
11. Mis puudutab niisuguse otsuse tegemist, millega ümberkorraldamisabi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks tingimustel, mis on ette nähtud ka ümberkorraldamiskavas, siis proportsionaalsuse põhimõtte komisjoni poolt rakendamine piirdub tuvastamisega, et esiteks on ümberkorraldamiskava alusel, mille osas asjaomane liikmesriik võttis kohustuse, võimalik tõdeda, et abisaaja muutub pikaajaliselt jätkusuutlikuks ja et välditakse põhjendamatuid konkurentsimoonutusi, ning teiseks ei võtnud asjaomane liikmesriik kohustust kava osas, mis sisaldab vähem piiravaid meetmeid, mis võimaldavad piisavalt tagada majandusliku jätkusuutlikkuse ja vältida vastavaid moonutusi.
(vt punkt 350)
12. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt on nõutav, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja et erinevaid olukordi ei käsitletaks sarnaselt, välja arvatud juhul, kui niisugune käsitlemine on objektiivselt põhjendatud.
Selles osas ei saa asjaolu, et ümberkorraldamisabi heakskiitmine on sõltuvusse seatud nende meetmete järgimisest, mis on ette nähtud ümberkorraldamiskavas, mille osas on asjaomane liikmesriik võtnud kohustuse, tuua kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.
Juhul kui kahe sarnase ümberkorraldamisabi heakskiitmine seati sõltuvusse erinevatest tingimustest, mis on ette nähtud ümberkorraldamiskavades, mille osas asjaomased liikmesriigid võtsid vastavalt kohustuse, ei ole abisaajate erinev olukord tingitud komisjoni valikust, vaid vastavalt nende liikmesriikide võetud kohustuste laadist, kusjuures komisjon on kohustatud kontrollima, kas need võimaldavad tagada abisaajate jätkusuutlikkuse taastamise ja vältida põhjendamatuid konkurentsimoonutusi.
(vt punktid 364, 370 ja 371)
13. Seda, kas komisjoni otsus, milles tuvastatakse, et uus abi ei vasta erandi kohaldamise tingimustele, on seaduslik, tuleb hinnata üksnes EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c raames, mitte lähtuvalt komisjoni varasemast otsustuspraktikast, kui selline praktika eksisteerib. Riigiabi mõiste ja tingimused, mis on vajalikud abisaaja jätkusuutlikkuse taastamise tagamiseks, vastavad objektiivsele olukorrale, mida tuleb hinnata hetkel, kui komisjon oma otsuse teeb. Nii ei saa põhjused, miks komisjon andis olukorrale varasemas otsuses teistsuguse hinnangu, kuidagi mõjutada vaidlustatud otsuse seaduslikkuse hindamist.
Lisaks ei saa komisjonilt võtta võimalust määrata kindlaks rangemad kokkusobivuse tingimused kui tema varasemates otsustes, kui see on põhjendatud ühisturu arengu ja ühisturul moonutamata konkurentsi eesmärgiga, kuna ettevõtjatel ei saa olla õiguspärast põhjust, et säiliks senine olukord, mida võib muuta liidu institutsioonide kaalutlusõiguse raames.
(vt punktid 368 ja 369)
14. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 372)
15. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 387–399)