Kohtuasi T‑214/13

Rainer Typke

versus

Euroopa Komisjon

Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Dokumendid, mis puudutavad konkurssi EPSO/AD/230‑231/12 – Dokumentidega tutvumise taotlust vaikimisi rahuldamata jättev otsus – Dokumentidega tutvumise taotluse rahuldamata jätmine – Repliigis esitatud taotlus nõuete muutmiseks – Tähtaeg – Vaikimisi tehtud otsuse tühistamine – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine – Mõiste „dokument” – Elektroonilistes andmebaasides sisalduvast teabest väljavõtete tegemine ja teabe korrastamine

Kokkuvõte – Üldkohtu (kolmas koda) 2. juuli 2015. aasta otsus

1.      Kohtumenetlus – Otsus või määrus, millega vaidlustatud akt menetluse käigus asendatakse – Uus asjaolu – Taotlus laiendada algseid nõudeid ja väiteid – Tähtaeg sellise taotluse esitamiseks – Tähtaja algus – isikutele uue akti teatavaks tegemise kuupäev

(ELTL artikli 263 kuues lõik; Üldkohtu kodukord, artikkel 102)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Hagi komisjoni vaikimisi tehtud otsuse peale jätta dokumentidega tutvumise taotlus rahuldamata – Otsus, mis menetluse käigus asendati sõnaselge otsusega – Hageja, kes oli selle viimase otsuse peale esitanud uue hagi – Põhjendatud huvi kadumine

(ELTL artikkel 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artiklid 7 ja 8)

3.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Institutsiooni kohustus hinnata dokumente konkreetselt ja individuaalselt – Eriti töömahukaks ja asjakohatuks osutunud hindamine – Erand hindamiskohustusest – Piiratud ulatus – Institutsiooni kohustus pidada nõu taotlejaga

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artikli 6 lõige 3)

4.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumendi ja teabe vahel vahetegemine – Institutsiooni kohustus vastata üksikisiku igale teabetaotlusele – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 2 lõige 1, artikli 3 punkt a)

5.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Kohaldamisala – Dokumentidega tutvumise taotlus, milles palutakse viia läbi otsing andmebaasides – Hõlmamine – Piirid – Nimetatud andmebaasidest andmete esitamine vastavalt skeemile, mida nimetatud andmebaasid ei toeta – Erand

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 2 lõige 3, artikli 3 punkt a ja artikkel 4)

6.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumendiga tutvumisest keeldumine põhjusel, et seda ei ole olemas või see ei ole asjaomase institutsiooni valduses – Puudumise eeldamine, mis põhineb asjaomase institutsiooni sellekohasel kinnitusel – Kohaldamine andmebaasidega tutvumise taotluse korral

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 27–29)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 33–37)

3.      Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele alusel esitatud dokumentidega tutvumise taotluse raames ei ole dokumendina klassifitseerimine seotud olulise töökoormusega, mida niisuguse taotluse käsitlemine võib asjaomasele haldusasutusele kaasa tuua. Seega, isegi kui niisugune taotlus võib haldusasutuse tööd oluliselt takistada, ei muuda see nimetatud taotlust vastuvõetamatuks. Sellisel erandlikul juhul annab institutsiooni õigus leida koos taotlejaga „õiglane lahendus” määruse nr 1049/2001 artikli 6 lõike 3 kohaselt võimaluse arvestada, kuigi eriti piiratud viisil, nii taotleja huvide kui ka hea halduse põhimõtte kohaldamisega.

(vt punkt 51)

4.      Vaja on teha vahet mõistetel „dokument” ja „teave”, mida kasutatakse määruses nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.

Nimelt erineb teave dokumendist eelkõige selle poolest, et teavet saab määratleda kui andmeühikut, mis võib esineda ühes või mitmes dokumendis. Kuna selles osas ei käsitle ükski määruse nr 1049/2001 säte teabega tutvumise õigust kui sellist, siis ei saa sellest järeldada, et nimetatud määruse artikli 2 lõikest 1 tulenev üldsuse õigus tutvuda komisjoni dokumendiga tekitab institutsioonile kohustuse vastata üksikisiku igale teabetaotlusele.

(vt punktid 53 ja 54)

5.      Üldiselt puudutab institutsioonide dokumentidega tutvumise õigus määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 2 lõike 3 tähenduses üksnes olemasolevaid ja institutsiooni valduses olevaid dokumente. Dokumentidega tutvumise taotlus, mis viiks selleni, et institutsioon koostab uue dokumendi, ja seda isegi olemas ja tema valduses olevates dokumentides juba sisalduvate osade põhjal, ei kujuta endast dokumentidega osalise tutvumise taotlust ega kuulu määruse nr 1049/2001 kohaldamisalasse.

Kui see kanda üle andmebaaside valdkonda, tähendab viimatine kaalutlus, et juhul kui dokumentidega tutvumise taotluses palutakse institutsioonil viia läbi otsing ühes või mitmes oma andmebaasis vastavalt taotleja määratletud otsingukriteeriumidele, peab institutsioon selle taotluse rahuldama, ilma et see mõjutaks määruse nr 1049/2001 artikli 4 võimalikku kohaldamist, kui taotletud uuringut võib läbi viia selle andmebaasi jaoks loodud otsinguvahendeid kasutades.

Nimelt võib eeldada, et keeruliste suhete tõttu, mis andmebaasis seovad iga andmeühikut paljude muude andmeühikutega, on võimalikud sellises andmebaasis sisalduvate kõigi andmete erinevad esitused. Samuti on võimalik valida vaid üks osa sellise esituse andmetest ja varjata teised osad.

Seevastu ei saa institutsioonilt määruse nr 1049/2001 alusel esitatud dokumentidega tutvumise taotlusega nõuda, et ta esitaks taotlejale ühe osa või kõik andmed kas ühest või lausa mitmest oma andmebaasist, mis on liigitatud sellise skeemi järgi, mida see andmebaas ei toeta. Sellise taotlusega soovitakse tõepoolest uue dokumendi loomist ja seega ei kuulu see määruse nr 1049/2001 kohaldamisalasse. Nimelt ei soovita sellise taotlusega osaliselt tutvuda sellise dokumendiga, mis sisaldab olemasoleva liigitamise skeemi kohaselt töödeldud andmeid ja mida saab kasutada töövahenditega, mis institutsioonil on tegelikult kõnealuse andmebaasi tarvis olemas, vaid soovitakse töödeldud ja uue liigitamise skeemi kohaselt omavahel seotud andmeid sisaldava dokumendi loomist, mis ei ole nende vahenditega kasutatav, ja seega uut dokumenti selle määruse artikli 3 punkti a tähenduses. Siit järeldub, et mis puudutab andmebaase, siis võib määruse nr 1049/2001 alusel esitatud dokumentidega tutvumise taotluse ese olla kõik, mida on võimalik andmebaasist tavapärase või rutiinse otsingu tulemusel välja võtta.

(vt punktid 55–59)

6.      Eeldatakse, et kõik institutsioonide väited määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele raames taotletud dokumentide puudumise kohta on õiguspärased. See eeldus on kohaldatav ka juhul, kui mõni institutsioon tunnistab, et talle adresseeritud dokumentidega tutvumise taotluse esemeks olevat andmekogumit neid andmeid säilitav(ad) andmebaas(id) ei toeta, ning et seetõttu ei saa niisugust kogumit tavapärase või rutiinse otsingu tulemusel saada.

(vt punkt 66)