Language of document : ECLI:EU:C:2006:789

Kohtuasi C-316/05

Nokia Corp.

versus

Joacim Wärdell

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Högsta domstolen (Rootsi))

Ühenduse kaubamärk ─ Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 98 lõige 1 ─ Toimingud, mis rikuvad või võivad rikkuda ühenduse kaubamärgiga seotud õigusi ─ Ühenduse kaubamärkide kohtu kohustus teha korraldus, millega keelatakse kolmandal isikul selliste toimingute jätkamine ─ Mõiste „eripõhjused” sellise keelu andmata jätmiseks ─ Ühenduse kaubamärkide kohtu kohustus võtta vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealusest keelust peetakse kinni ─ Siseriiklikud õigusnormid, millega kehtestatakse ühenduse kaubamärgiga seotud õigusi rikkuvate või neid rikkuda võivate toimingute üldine keeld koos vastavate kriminaalkaristustega

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Ühenduse kaubamärk – Vaidlused ühenduse kaubamärkide rikkumise ja kehtivuse üle – Ühenduse kaubamärkide rikkumise ja rikkumisega ähvardamise korral määratavad sanktsioonid – Ühenduse kaubamärkide kohtute kohustused

(Nõukogu määruse nr 40/94 artikkel 98)

2.        Ühenduse kaubamärk – Vaidlused ühenduse kaubamärkide rikkumise ja kehtivuse üle – Ühenduse kaubamärkide rikkumise ja rikkumisega ähvardamise korral määratavad sanktsioonid – Ühenduse kaubamärkide kohtute kohustused

(Nõukogu määruse nr 40/94 artikkel 98)

3.        Ühenduse kaubamärk – Vaidlused ühenduse kaubamärkide rikkumise ja kehtivuse üle – Ühenduse kaubamärkide rikkumise ja rikkumisega ähvardamise korral määratavad sanktsioonid – Ühenduse kaubamärkide kohtute kohustused

(Nõukogu määruse nr 40/94 artikkel 98)


1.        Mõistet „eripõhjused”, mis tekitab ühenduse kaubamärkide kohtule kohustuse anda korraldus, millega keelatakse kostjal määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 98 lõike 1 esimeses lauses nimetatud toimingud, mis rikuvad või võivad rikkuda ühenduse kaubamärgiga seotud õigusi, tuleb ühenduse õiguskorras tõlgendada ühetaoliselt.

Kui asjaomast mõistet tuleks tõlgendada erinevates liikmesriikides erinevalt, siis samad asjaolud võiksid olla ühtedes liikmesriikides aluseks ühenduse kaubamärgiga seotud õigusi rikkuvate või neid rikkuda võivate toimingute jätkamise keelule, kuid teistes mitte, mistõttu ei oleks ühenduse kaubamärkidele tagatud kaitse kogu ühenduse territooriumil ühetaoline.

(vt punktid 27 ja 28)

2.        Kuna väljend „kui ei ole eripõhjusi vastupidiseks” on erandiks määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 98 lõike 1 esimeses lausest ühenduse kaubamärkide kohtule tulenevast kohustusest teha korraldus, millega keelatakse kostjal jätkata ühenduse kaubamärgiga seotud õigusi rikkuvate või rikkuda võivate toiminguid, siis tuleb seda tõlgendada kitsendavalt. Lisaks seondub asjaomane mõiste konkreetse juhtumi faktiliste asjaoludega.

Seega peab määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 98 lõiget 1 tõlgendama nii, et ainuüksi see, et ühenduse kaubamärgiga seotud õigusi rikkuvate või neid rikkuda võivate toimingute jätkamise oht ei ole ilmne või see on mingil moel piiratud ei ole eripõhjus, mille tõttu ühenduse kaubamärkide kohus võib jätta andmata korralduse, millega keelatakse kostjal neid toiminguid jätkata ja see kehtib ka juhul, kui siseriikliku õigusnormiga on sätestatud ühenduse kaubamärgiga seotud õiguste rikkumise üldine keeld ja võimalus määrata kriminaalkaristus kaubamärgiga seotud õigusi rikkuvate või neid rikkuda võivate toimingute eest, kui õiguste rikkumine toimub tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

(vt punktid 30, 36, 38, 45, resolutiivosa punktid 1 ja 2)

3.        Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 98 lõiget 1 peab tõlgendama nii, et ühenduse kaubamärkide kohtutel, kes on andnud korralduse, millega keelatakse kostjal ühenduse kaubamärgiga seotud õigusi rikkuvate või neid rikkuda võivate toimingute jätkamine, on kohustus siseriiklikust õigusest lähtuvalt võtta asjakohased meetmed tagamaks, et kõnealusest keelust peetakse kinni isegi siis, kui see siseriiklik õigusnorm sätestab kaubamärgiga seotud õiguste rikkumise üldise keelu ja võimaluse määrata kaubamärgiga seotud õigusi rikkuvate või neid rikkuda võivate toimingute eest kriminaalkaristus, kui õiguste rikkumine toimub tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Selles osas on asjaomasel kohtul, kes on andnud korralduse, millega keelatakse kostjal ühenduse kaubamärgiga seotud õigusi rikkuvate või neid rikkuda võivate toimingute jätkamine, kohustus võtta sellised siseriiklikust õigusest tulenevad meetmed, mis on asjakohased tagamaks, et kõnealusest keelust peetakse kinni isegi siis, kui neid meetmeid siseriikliku kaubamärgiga seotud õiguste analoogse rikkumise korral nende õigusnormide alusel ei võeta. Seetõttu, pannes ühenduse kaubamärkide kohtutele absoluutse kohustuse võtta korraldust andes sellised meetmed, millega takistatakse kaubamärgiga seotud õigusi rikkuvate või neid rikkuda võivate toimingute jätkamist, on ühenduse seadusandja välistanud võimaluse, et liikmesriigi siseriiklik õigus seab nende meetmete võtmise sõltuvusse täiendavatest tingimustest.

(vt punktid 53, 58, 62, resolutiivosa punktid 3 ja 4)