Language of document :

4. juunil 2013 esitatud hagi – Mallis ja Malli versus Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank

(kohtuasi T-327/13)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hagejad: Konstantinos Mallis (Larnaca, Küpros), Elli Malli (Larnaca, Küpros) (esindajad: advokaadid E. Efstathiou, K. Efstathiou ja K. Liasidou)

Kostja: Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

tühistada Eurorühma 25. märtsi 2013. aasta otsus, mis muutus lõplikuks vastavalt 29. märtsi 2013. aasta otsusele KDP [kanonistiki diokitiki praxi; haldusakt] 104/2013, mille langetas Küprose Keskpanga juht, kes tegutses Euroopa Keskpanga Euroopa Keskpankade süsteemi kõneisiku ja/või esindajana, ja millega otsustati Cyprus Popular Bank Public Co Ltd „teatavate toodete” müük, ning mis sisuliselt kujutab endast Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni ühisotsust;

teise võimalusena tuvastada, et Eurorühma eespool nimetatud otsus kujutab endast sisuliselt Euroopa Keskpanga otsust ja/või Euroopa Komisjoniga ühiselt vastu võetud otsust, sõltumata selle vormist;

mõista käesoleva kohtumenetluse kulud välja Euroopa Keskpangalt ja/või Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad neli väidet.

Esimene väide, et vaidlustatud otsus on tühine, sest see ületab Euroopa Liidu lepinguga Euroopa Keskpangale ja Euroopa Komisjonile antud volitusi ning seega on need kaks asutust võtnud selle otsuse vastu oma pädevust ületades.

Teine väide, et vaidlustatud otsus rikub omandiõigust, mis on tagatud Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli nr 1 artiklis 1 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 14, nii nagu see on leidnud kinnitust Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

Kolmas väide, et vaidlustatud otsus on ilmselgelt põhjendamatu ja õigusliku aluseta ning vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

Neljas väide, et vaidlustatud otsus on lisaks vastuolus Euroopa Liidu õigusest tulenevate üldtunnustatud õiguspõhimõtetega ning samuti põhimõttega, et keegi ei või tugineda omaenda tegematajätmisele, et saada sellest kasu ja/või seadustada ebaõiglane ja/või õigusvastane tegevus.