AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

18. veebruar 2009

Kohtuasi F‑70/07

Luigi Marcuccio

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Kahju hüvitamise hagi – Kohtukulude kindlaksmääramine – Ilmne pädevuse puudumine – Teisele kohtuinstantsile suunamine Euroopa Kohtu põhikirja lisa artikli 8 lõike 2 alusel – Ilmselge vastuvõetamatus

Ese:      L. Marcuccio palub EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagiavalduses sisuliselt seda, et komisjonilt mõistetaks välja hüvitis kahju eest, mida L. Marcuccio kandis seoses komisjoni keeldumisega tasuda talle väidetavalt kohtuasjaga T‑176/04 (6. märtsi 2006. aasta määrus kohtuasjas T‑176/04: Marcuccio vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata)) seotud hüvitatavad kulud.

Otsus: Suunata hagi tagasi Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule, kuivõrd see puudutab kohtuasjaga T‑176/04 seotud hüvitatavate kohtukulude kindlaksmääramist. Jätta hagi ülejäänud osas ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi niivõrd, kuivõrd hagi puudutab kohtuasjaga T‑176/04 seotud hüvitatavate kulude kindlaksmääramist. Ülejäänud osas kannavad pooled oma kohtukulud ise.

Kokkuvõte

Menetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitatavad kulud – Pädev kohus

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 92 lõige 1)

Nõudeid, millega soovitakse vaidlusaluse otsuse tühistamist, otsust, millega jäetakse vaidlusaluse otsuse peale esitatud kaebus rahuldamata ning otsust, et teatav institutsioon peab hüvitama ametnikule rahasumma koos intressidega ja intressid kapitaliseerima, millega tegelikult soovitakse institutsioonilt nende hüvitatavate kulude tasumist, mis on seotud Esimese Astme Kohtu lahendatud kohtuasjaga ning milles viimane on kohtukulude kandmise kohta otsuse teinud, tuleb nende eseme osas käsitada kohtukulude kindlaksmääramise taotlusena. Kuna Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 92 lõike 1 alusel oleks tulnud esitada selline taotlus viimatinimetatud kohtule, siis ei ole Avaliku Teenistuse Kohus pädev eelnimetatud nõuete üle otsustama.

Selles osas kuulub hagieseme täpne õiguslik kvalifitseerimine selleks, et määrata kindlaks pädev kohus, üksnes kohtu pädevusse ega allu poolte tahtele.

(vt punktid 16 ja 18)