Language of document : ECLI:EU:T:2017:224

Kohtuasi T210/15

Deutsche Telekom AG

versus

Euroopa Komisjon

Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Konkurentsieeskirjade kohaldamise menetlust käsitlevad dokumendid – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Põhjendamiskohustus – Kolmanda isiku ärihuve kaitsev erand – Kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärke kaitsev erand – Ülekaalukas üldine huvi – Kolmanda isikuga konsulteerimine –Läbipaistvus – Tähtaja jooksul kordustaotlusele vastamata jätmine

Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda) 28. märtsi 2017. aasta otsus

1.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Võimalus tugineda teatud liiki dokumentidele kohaldatavatele üldistele eeldustele

(ELTL artikkel 296; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõige 2)

2.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse – Ärihuvide kaitse – Kohaldamine turgu valitseva seisundi kuritarvitamise menetluse haldustoimikule – Üldine eeldus, et selliste dokumentide avalikustamine kahjustab selle uurimisega seotud huvisid – Eelduse säilimine pärast menetluse lõppemist

(ELTL artikli 15 lõige 3 ja artikkel 102; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene ja kolmas taane; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 27 lõige 2 ja artikkel 28; komisjoni määrus nr 773/2004, artiklid 6, 8, 15 ja 16)

3.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kohustus võimaldada osaliselt tutvuda andmetega, mis ei ole eranditega hõlmatud – Kohaldamine dokumentidele, mis kuuluvad dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise üldise eeldusega hõlmatud dokumendiliiki – Väljaarvamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõiked 2 ja 6)

4.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse – Ärihuvide kaitse – Dokumentide avalikustamist õigustav ülekaalukas üldine huvi – Mõiste – Huvi olla konkurentsi valdkonnas komisjoni tegevusest informeeritud – Hõlmamine – Piirid

(ELTL artikkel 102; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, põhjendus 6 ja artikli 4 lõike 2 esimene ja kolmas taane; nõukogu määrus nr 1/2003)

5.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Dokumentide avalikustamist õigustav ülekaalukas üldine huvi – Mõiste – Taotleja eriline huvi – Väljaarvamine

(ELTL artikkel 15; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, põhjendused 1 ja 2 ning artikli 4 lõige 2)

6.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Otsus keelduda rahuldamast institutsiooni dokumentidega tutvumise esialgse taotluse – Väljaarvamine

(ELTL artikkel 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 8)

7.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentide kättesaadavuse põhimõtte erandid – Keeldumine mitme erandi alusel – Lubatavus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

8.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kolmandatelt isikutelt pärinevad dokumendid – Kohustus asjaomaste kolmandate isikutega eelnevalt konsulteerida – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõiked 1, 2 ja 4)

9.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Võimalus tugineda teatud liiki dokumentidele kohaldatavatele üldistele eeldustele – Kohustus hinnata individuaalselt iga dokumenti, millele üldises dokumentidega tutvumise taotluses on viidatud – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

10.    Põhiõigused – Üldsuse õigus tutvuda Euroopa Liidu institutsioonide dokumentidega – Piirid – Dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumise otsuse edasikaebamine – Dokumentidega tutvumise tingimusi kindlaks määravate teisese õiguse aktide õiguspärasuse kontroll

(ELTL artikli 15 lõige 3; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 42; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

11.    Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse – Ärihuvide kaitse – Põhjendamine üldise huvi kaalutlustega – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene ja kolmas taane)

12.    Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise kordustaotlusele vastamiseks ette nähtud tähtaeg – Ületamine – Vaikimisi tagasilükkav otsus, mida saab kohtulikult läbi vaadata – Asjaomase institutsiooni hilinenult enne hagi esitamist esitatud vastus – Asjaolu, mis võib põhjendada dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumise otsuse tühistamist – Väljaarvamine

(ELTL artikkel 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 8 lõiked 1–3)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 27–29 ja 87)

2.      Komisjon tugines õigesti määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 esimesest ja kolmandast taandest tulenevale üldisele eeldusele, kui ta keeldus võimaldamast hagejal turgu valitseva seisundi kuritarvitamise menetluse haldustoimiku dokumentidega tutvuda, leides, et nende dokumentide avalikustamine võib üldjuhul kahjustada sellesse menetlusse kaasatud ettevõtjate ärihuvide kaitset ning selle menetlusega seotud uurimise eesmärkide kaitset.

Nimetatud üldise eelduse võib ELTL artikli 102 kohaldamise menetlusi puudutavas osas tuletada määruse nr 1/2003 ning määruse nr 773/2004, mis käsitleb ELTL artiklite 101 ja 102 kohaste menetluste teostamist komisjonis, sätetest, mis reguleerivad konkreetselt neis menetlustes komisjoni toimikutes sisalduvate dokumentidega tutvumise õigust. Selles osas piiravad ELTL artikli 102 kohaldamise menetluse toimiku dokumentide kasutamist nii määruse nr 1/2003 artikli 27 lõige 2 ja artikkel 28 kui ka määruse nr 773/2004 artiklid 6, 8, 15 ja 16, võimaldades toimikuga tutvumist vaid asjaomastel osapooltel ja kaebuse esitajatel, kelle kaebuse kavatseb komisjon rahuldamata jätta, tingimusel, et ei avalikustata ärisaladusi ega muud ettevõtjate konfidentsiaalset teavet ega ka komisjoni või liikmesriikide konkurentsiasutuste sisedokumente, ning et dokumente, millega tutvumist võimaldatakse, kasutatakse ainult ELTL artikli 102 kohaldamisega seotud kohtu- või haldusmenetluse raames. Eeltoodust tuleneb mitte ainult see, et ELTL artikli 102 kohaldamise menetluse osapoolte õigus tutvuda komisjoni toimiku dokumentidega ei ole piiramatu, vaid ka see, et kolmandatel isikutel, välja arvatud kaebuste esitajad, ei ole õigust tutvuda sellises menetluses komisjoni toimiku dokumentidega.

Neil asjaoludel seaks see, kui ELTL artikli 102 kohaldamise menetluses nähtaks määrusele nr 1049/2001 tuginedes ette üldine õigus tutvuda komisjoni ja selle menetlusega seotud või kolmandate isikutega vahetatud dokumentidega, ohtu tasakaalu, mida liidu seadusandja soovis määruses nr 1/2003 ja määruses nr 773/2004 tagada ühelt poolt ettevõtjate kohustuse edastada komisjonile potentsiaalselt tundlikku äriteavet ja teiselt poolt ametisaladuse ja ärisaladuse tõttu komisjonile edastatud teabe tugevdatud kaitse tagatuse vahel. Selle kohta tuleb rõhutada, et komisjoni haldustegevus ei nõua sama laiaulatuslikku õigust dokumentidega tutvuda kui see, mida nõuab liidu institutsiooni tegevus seadusandjana.

Võttes arvesse kaitstavate huvide olemust, tuleb tõdeda, et üldise eelduse olemasolu kehtib sõltumata sellest, kas dokumentidega tutvumise taotlus puudutab juba lõpetatud või käimasolevat kontrollimenetlust. Osalevate ettevõtjate majandustegevust puudutava tundliku teabe avaldamine võib nimelt kahjustada nende ärihuve, sõltumata sellest, kas kontrollimenetlus veel kestab. Lisaks võib pärast kontrollimenetluse lõppu toimuva avaldamise väljavaade kahjustada ettevõtjate koostöövalmidust menetluse kestel.

(vt punktid 32, 37, 38, 41, 42, 45 ja 53)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 46, 54, 55 ja 107)

4.      Avalikkusel peab olema võimalus olla informeeritud komisjoni tegevusest konkurentsi valdkonnas, et oleks tagatud esiteks selle tegevuse piisavalt täpne määratlus, mille eest võidakse ettevõtjatele määrata sanktsioone, ja teiseks komisjoni otsustamispraktika mõistmine, millel on väga suur tähtsus siseturu toimimise seisukohast, mis omakorda puudutab kõiki liidu kodanikke, nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid. Seega esineb ülekaalukas üldine huvi, et üldsusele oleks teada komisjoni tegevuse teatud põhielemendid konkurentsi valdkonnas. Kuid sellise üldise huvi olemasolu ei kohusta komisjoni määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele alusel andma üldist õigust tutvuda kogu teabega, mis on ELTL artikli 102 kohaldamise menetluses kogutud.

Nimelt võib selline laialdane tutvumine seada ohtu tasakaalu, mida liidu seadusandja soovis määruses nr 1/2003 tagada ühelt poolt ettevõtja või ettevõtjate kohustuse vahel edastada komisjonile potentsiaalselt tundlikku äriteavet ning teiselt poolt ametisaladuse ja ärisaladuse tõttu komisjonile edastatud teabe tugevdatud kaitse tagatuse vahel. Peale selle ei ole määruse nr 1049/2001 põhjenduse 6 alusel üldsuse huvil, et talle dokument läbipaistvuse põhimõtte alusel avaldatakse, haldusmenetluses koostatud dokumendi puhul sama kaalu kui dokumendi puhul, mis on koostatud menetluses, mille raames liidu institutsioon toimib seadusandjana.

(vt punktid 64–67)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 68, 69 ja 71)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 80 ja 81)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 82 ja 84)

8.      Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõige 4 näeb ette, et kolmandate isikute dokumentide puhul konsulteerib institutsioon kolmanda isikuga, et hinnata, kas tuleks kohaldada artikli 4 lõike 1 või 2 erandit, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et dokument tuleb avalikustada või et seda ei tohi avalikustada. Sellest nähtub, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõige 4 ei kohusta institutsioone konsulteerima kolmanda isikuga kõikvõimalikel juhtudel.

(vt punktid 96 ja 97)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 105)

10.    Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 42 kohaselt on õigus pääseda ligi dokumentidele tagatud põhimõtete ning tingimuste alusel, mille Euroopa Parlament ja nõukogu määravad kindlaks määruste abil seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Seetõttu peab Üldkohtu kontroll dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise otsuse peale esitatud hagi üle puudutama otsuse seaduslikkust üksnes seoses määrusega nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, mitte seoses põhiõiguste hartaga, kui ei ole esitatud ühtki nimetatud määruse õigusvastasuse väidet.

(vt punktid 113 ja 114)

11.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 118 ja 119)

12.    Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud dokumentidega tutvumise kordustaotlusele vastamise 15 tööpäeva pikkune tähtaeg, mida saab pikendada, on imperatiivne. Siiski ei mineta institutsioon ette nähtud tähtaja ületamise tagajärjena otsuse vastuvõtmise pädevust. Seadusandja on näinud määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud tähtaegade ületamise suhtes ette tagajärjed, sätestades nimetatud määruse artikli 8 lõikes 3, et tähtaegade eiramine annab õiguse algatada institutsiooni vastu kohtumenetluse.

Kui komisjon vastab dokumentidega tutvumise taotlusele hilinenult enne seda, kui hageja teeb tähtaegse vastuse puudumisest vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõikele 3 järeldused, andes asja kohtusse, ei muuda tähtaegade ületamine, kui kahetsusväärne tähtaegade ületamine kui selline ka on, vaidlustatud otsust nii ebaseaduslikuks, et oleks põhjendatud selle tühistamine.

(vt punktid 126–129)