Language of document :

30. oktoobri 2023. aasta esitatud hagi – Bloom versus komisjon

(kohtuasi T-1049/23)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Bloom (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat F. Lafforgue)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul

tühistada Euroopa Komisjoni 30. augusti 2023. aasta otsus jätta rahuldamata Århusi määruse artikli 2 lõike 1 punkti g tähenduses vaie seoses Euroopa Komisjoni 5. aprilli 2023. aasta kirjaga, milles merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat teatas India Ookeani Tuunikomisjonile (edaspidi „IOTC“), et Euroopa Liit esitas vastuväite resolutsioonile 23/02 triivivate peibutuspüügivahendite haldamise kohta IOTC pädevusalas vastavalt IOTC asutamislepingu IX artikli lõikele 5;

jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et Euroopa Komisjon on teinud ilmse hindamisvea. Hageja väidab, et vaide esemeks olev vastuväitekiri kujutab endast akti, mille peale saab esitada vaide, ning sellega on rikutud liidu õigust keskkonna alal.

Teine väide, et on rikutud ettevaatuspõhimõtet. Hageja leiab, et triivivate peibutuspüügivahendite kasutamine on üks soovimatu püügi peamine põhjus nii mittesihtliikide kui ka sihtliikide noorkalade puhul. Järelikult on IOTC resolutsioon 23/02, milles on ette nähtud triivivate peibutuspüügivahendite kasutamise lõpetamine 72 päeva jooksul, kõige asjakohasem lahendus, et pidurdada varude ülepüüki ja võimaldada neil taastuda.

Kolmas väide, et on rikutud määruse (EÜ) nr 1224/20091 artiklit 14. Hageja leiab, et püügipäevikusse kantud pardal hoitava saagi kilogrammides väljendatud hinnanguliste koguste lubatud kõikumine iga liigi puhul on 10% püügipäevikusse kantud kõikide liikide üldkogusest. Selle lubatud kõikumise määra ületamine tuleneb aga suures osas triivivate peibutuspüügivahendite kasutamisest. Triivivate peibutuspüügivahendite kasutamisega kaasneb levinum mittesihtliikide või noorkalade, eelkõige kulduim-tuuni ja suursilm-tuuni, kaaspüük. Kuna nende liikide noorkalad on sarnased, ei saa tuunilaevad nende püüki deklareerida liikide kaupa ning ei saa seega tagada, et on täidetud lubatud kõikumise määr 10%.

____________

1     Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT 2009, L 343, lk 1).