23. oktoobril 2023 esitatud hagi – AF versus nõukogu

(kohtuasi T-1047/23)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: AF (esindaja: advokaat A. Guillerme)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetava ametiisiku 16. detsembri 2022. aasta otsus, millega tehti liidu personalieeskirjade IX lisa artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt hagejale distsiplinaarmenetluses ilma distsiplinaarnõukogu poole pöördumata hoiatus;

tühistada nõukogu peasekretariaadi 6. veebruari 2023. aasta otsus, millega keelduti hüvitamast hageja õigusabikulusid personalieeskirjade IX lisa artikli 21 alusel ja kohustati maksma 2413,95 euro suurune summa;

mõista kostjalt välja hüvitis varalise ja mittevaralise kahju eest, mis hagejale vaidlustatud otsustega tekitati;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited.

Esimene väide, et seoses sellega, et 16. detsembri 2022. aasta otsus, millega tehti personalieeskirjade IX lisa artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt hoiatus, on õigusvastane, rikuti haldusuurimises kolmel korral menetlusnormi, mis mõjutas vaidlustatud otsuse õiguspärasust:

haldusosakonna õigusnõunikel ei olnud pädevust viia personalieeskirjade IX lisa alusel läbi haldusuurimist isikuandmete kaitse valdkonnas. Sellega rikuti nõukogu peasekretariaadi otsuse 6/2021, millega võetakse vastu haldusuurimisi ja distsiplinaarmenetlusi käsitlevad üldised rakendussätted (edaspidi „otsus 6/2021“), artikli 7 lõiget 3;

haldusuurimist ei viidud läbi erapooletult, rikkudes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõiget 1 ja otsuse 6/2021 artiklit 13;

haldusuurimist ei viidud läbi kooskõlas hea halduse põhimõttega, rikkudes sellega kaitseõiguseid ja kohustust hinnata juhtumi asjaolusid süüstavaid ja süüst vabastavaid tõendeid nõuetekohaselt arvesse võttes.

Sisulistes küsimustes väidab hageja, et 16. detsembri 2022. aasta vaidlustatud otsus, millega tehti hoiatus, on õigusvastane, kuna:

see põhineb tõendamata asjaoludel;

selles on tehtud ilmne hindamisviga;

see on tehtud proportsionaalsuse põhimõtet rikkudes ning

diskrimineerimiskeelu põhimõtet rikkudes.

Teine väide, et seoses sellega 6. veebruari 2023. aasta otsus, millega keelduti hüvitamast advokaadikulusid, mis hageja kaitsjal ilma distsiplinaarnõukoguta läbi viidud distsiplinaarmenetluses tekkisid, on õigusvastane:

on rikutud selle otsusega personalieeskirjade IX lisa artiklit 21, mille kohaselt tasub kulud administratsioon, kui distsiplinaarmenetluse tulemusel distsiplinaarkaristust ei määrata, nagu käesolevas asjas;

on rikutud hea halduse põhimõtet ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet, arvestades personalieeskirjade tõlgendust, mille kohaselt sõltub õigus advokaadikulude hüvitamisele sellest, kas distsiplinaarnõukogu menetluses osaleb, ning arvestades, et on rikutud töötaja kaitseõigust kasutada distsiplinaarmenetluses kaitsja abi.

Kolmas väide, et rahaline hüvitis tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest on vastavuses negatiivse mõjuga hageja karjäärile, mille tõttu minetas ta 2023. aastal edutamise võimaluse ja oluliselt vähenesid tema võimalused edutamiseks järgnevatel aastatel, ning 16. detsembri 2022. aasta õigusvastase vaidlustatud otsusega tema väärikusele ja ametialasele mainele tekitatud kahjuga, mis tõsiselt halvendas tema tervislikku seisundit.

____________