ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda)
1. veebruar 2012(*)
Keskkond – Direktiiv 2003/87/EÜ – Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem – Belgia riiklik saastekvootide jaotuskava ajavahemiku 2008–2012 kohta – Määruse (EÜ) nr 2216/2004 artikkel 44 – Hilisem parandus – Uus osaleja – Otsus, millega anti ühenduse sõltumatu tehingute registri põhihaldajale korraldus sisestada siseriikliku saastekvootide jaotuskava tabelisse teatud parandus
Kohtuasjas T‑237/09,
Région wallonne (Belgia), esindajad: advokaadid J.‑M. De Backer, A. Lepièce, I.‑S. Brouhns ja S. Engelen,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: E. White ja O. Beynet,
kostja,
mille ese on nõue tühistada osaliselt komisjoni 27. märtsi 2009. aasta otsus riikliku kasvuhoonegaaside saastekvootide jaotuskava kohta, mille Belgia Kuningriik on esitanud ajavahemiku 2008–2012 kohta, millega anti põhihaldajale korraldus sisestada ühenduse sõltumatus tehingute registris olevasse Belgia riikliku saastekvootide jaotuskava tabelisse teatud parandus,
ÜLDKOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees J. Azizi (ettekandja), kohtunikud M. E. Martins Ribeiro ja S. Frimodt Nielsen,
kohtusekretär: ametnik C. Kristensen,
arvestades kirjalikus menetluses ja 20. septembri 2011. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Õiguslik raamistik
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631, parandus ELT L 199, 2.8.2011, lk 76) (muudetud 27. oktoobri 2004. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/101/EÜ (ELT L 338, lk 18)), artikkel 1 pani Euroopa Ühenduses aluse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemile (edaspidi „saastekvootidega kauplemise süsteem”), mille eesmärk on vähendada tulemuslikult ja majanduslikult tõhusalt kasvuhoonegaaside ja eelkõige süsihappegaasi heitkoguseid.
2 Direktiiv 2003/87 näeb selle kohta ette, et I lisas loetletud käitistele peab kasvuhoonegaaside keskkonda heitmiseks olema eelnevalt väljastatud luba ja neile peavad olema eraldatud saastekvoodid vastavalt siseriiklikule saastekvootide eraldamise kavale (edaspidi „jaotuskava”).
3 Direktiivi 2003/87 artikkel 9 sätestab eelkõige:
„1. Iga artikli 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ajavahemiku kohta töötab iga liikmesriik välja [jaotuskava], milles esitatakse nende kvootide üldkogus, mida kavatsetakse kõnealuseks ajavahemikuks eraldada, ja kuidas neid eraldada. [Jaotuskava] peab põhinema objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel, sealhulgas III lisas loetletud kriteeriumidel, võttes nõuetekohaselt arvesse üldsuse märkusi.
[…]
3. Komisjon võib kolme kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on [jaotuskava] lõike 1 kohaselt esitanud, [jaotuskava] või selle mõne aspekti tagasi lükata põhjusel, et see ei vasta III lisas loetletud kriteeriumidele või artiklile 10. Liikmesriik teeb artikli 11 lõikele 1 või 2 vastava otsuse üksnes juhul, kui komisjon kavandatavad muudatused heaks kiidab. Komisjon peab tagasilükkamise otsust põhjendama.”
4 Direktiivi 2003/87 artikli 11 lõige 2 sätestab:
„1. jaanuaril 2008 algava viieaastase ajavahemiku ja iga järgneva viieaastase ajavahemiku puhul otsustab iga liikmesriik selleks ajavahemikuks eraldatavate saastekvootide üldkoguse ja algatab menetluse nende kvootide eraldamiseks iga käitise käitajale. See otsus tehakse vähemalt 12 kuud enne asjaomase ajavahemiku algust ning see põhineb liikmesriigi artikli 9 kohaselt väljatöötatud [jaotus]kaval ja on kooskõlas artikliga 10, võttes nõuetekohaselt arvesse üldsuse märkusi.”
5 Komisjoni 21. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2216/2004 registrite standarditud ja turvatud süsteemi kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 280/2004/EÜ (ELT L 386, lk 1) (muudetud komisjoni 31. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 916/2007 (ELT L 200, lk 5)) artikli 38 „[Jaotuskava] tabel [kauplemisperioodiks] 2005–2007” lõiked 1 ja 2 sätestavad järgmist:
„1. Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 alusel vastu võetud otsusele peavad liikmesriigid esitama komisjonile 1. oktoobriks 2004 [jaotuskava] tabeli. Kui [jaotuskava] tabel põhineb komisjonile esitatud [jaotuskaval], mida direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõike 3 alusel tagasi ei lükatud või mille kohta komisjon on kavandatavad muudatused heaks kiitnud, siis annab komisjon põhihaldajale korralduse sisestada siseriikliku [jaotuskava] tabel ühenduse sõltumatusse tehingute registrisse […].
2. Liikmesriik esitab komisjonile iga siseriiklikus [jaotuskavas] tehtud paranduse koos kõigi vastavate parandustega [jaotuskava] tabelis. Kui parandus [jaotuskava] tabelis põhineb komisjonile esitatud siseriiklikul saastekvootide eraldamise kaval, mida direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõike 3 alusel tagasi ei lükatud või mille kohta komisjon on kavandatavad muudatused heaks kiitnud, ning see parandus on kooskõlas selles [jaotuskavas] sätestatud meetoditega või tuleneb andmete täiustamisest, siis annab komisjon põhihaldajale korralduse kanda vastav parandus ühenduse sõltumatus tehingute registris olevasse [jaotuskava] tabelisse […]. Kõigil muudel juhtudel esitab liikmesriik komisjonile oma [jaotuskavas] tehtud paranduse ja kui komisjon seda parandust direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõike 3 alusel tagasi ei lükka, siis annab komisjon põhihaldajale korralduse kanda vastav parandus ühenduse sõltumatus tehingute registris olevasse [jaotuskava] tabelisse […].”
6 Määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõiked 1 ja 2 (muudetud kujul) sätestavad pealkirja all „[Jaotuskava] tabel ajavahemikuks 2008–2012 […]” järgmist:
„1. Kõik liikmesriigid esitavad komisjonile 1. jaanuariks 2007 […] oma [jaotus]kava tabeli, mis vastab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 alusel tehtud otsusele. Kui [jaotuskava] tabel põhineb komisjonile esitatud [jaotuskaval], mida direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõike 3 alusel tagasi ei lükatud või mille kohta on komisjon kavandatavad muudatused heaks kiitnud, siis annab komisjon põhihaldajale korralduse sisestada [jaotuskava] tabel ühenduse sõltumatusse tehingute registrisse […].
2. Liikmesriik esitab komisjonile iga [jaotuskavas] tehtud paranduse koos kõigi vastavate parandustega [jaotuskava] tabelis. Kui parandus [jaotuskava] tabelis põhineb komisjonile esitatud [jaotuskaval], mida direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõike 3 alusel tagasi ei lükatud või mille muudatused on komisjon heaks kiitnud, ning see parandus tuleneb andmete täiustamisest, siis annab komisjon põhihaldajale korralduse kanda vastav parandus ühenduse sõltumatus tehingute registris olevasse [jaotuskava] tabelisse […].
Kõik niisugused uute osalejatega seotud parandused tuleb teha vastavalt käesoleva määruse XIa lisas kehtestatud [jaotuskava] tabeli automaatsete muudatuste protsessile.
Kõik niisugused parandused, mis ei ole seotud uute osalejatega, tuleb teha käesoleva määruse XIV lisas kehtestatud käivitamismenetlusi järgides.
Kõigil muudel juhtudel esitab liikmesriik komisjonile oma [jaotuskavas] tehtud paranduse ja kui komisjon seda parandust direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt tagasi ei lükka, annab komisjon põhihaldajale korralduse kanda vastav parandus ühenduse sõltumatus tehingute registris olevasse [jaotuskava] tabelisse […]”.
Vaidluse taust
7 Belgia Kuningriik esitas 29. septembri 2006. aasta kirjaga Euroopa Ühenduste Komisjonile direktiivi 2003/87 artikli 9 lõikes 1 sätestatud korra kohaselt oma jaotuskava ajavahemiku 2008–2012 kohta.
8 Belgia jaotuskava koosneb kolmest saastekvootide eraldamise kavast vastavalt Flandria, Brüsseli ja Vallooni piirkonna jaoks, kelle ülesannete hulka kuulub nimelt keskkonnakaitse. See jaotuskava koostati nende kolme piirkonna ja föderaalvalitsuse vahel sõlmitud koostöölepingute alusel toimunud koostöö tulemusel.
9 Komisjon teatas 16. jaanuari 2007. aasta otsuses „[jaotuskava] kohta, mille Belgia [Kuningriik] esitas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ”, et ta ei esita Belgia jaotuskava suhtes vastuväiteid tingimusel, et selles tehakse teatud muudatused.
10 Belgia Kuningriik esitas 28. veebruaril 2008 komisjonile muudetud jaotuskava. Selles tehtud muudatused puudutasid eelkõige jaotuskava seda osa, mis käsitleb Vallooni piirkonda.
11 Komisjon teavitas keskkonna peadirektoraadi peadirektori 18. aprilli 2008. aasta kirjaga Belgia Kuningriiki sellest, et teatud muudatused, mis tehti Belgia jaotuskava Vallooniat puudutavasse ossa, ei ole lubatud.
12 Belgia Kuningriik esitas 27. juuni 2008. aasta kirjaga komisjonile uue muudetud jaotuskava.
13 Belgia muudetud jaotuskava leheküljel 37 on pealkirja „Teave uute osalejate kvootide reservi korraldamise kohta” all märgitud:
„[…] Vallooni piirkonna „heitkogustega kauplemise” saastekvootide üldkogusest on osa saastekvoote ette nähtud uutele osalejatele, kusjuures nende ülempiir on 1 750 277 saastekvooti aastas.
[…]
[Vallooni] piirkond kavatseb uutele osalejatele ette nähtud reservkvoote kasutada järgmiste põhimõtete alusel.
Reserviga hõlmatud käitised: Vallooni piirkonna 10. novembri 2004. aasta dekreet, millega luuakse saastekvootidega kauplemise süsteem, […] määratleb uued osalejad järgmiselt […]:
„[…] saastekvootidega kauplemise süsteemi uus osaleja […] järgmisel võrdlusperioodil on:
a) iga käitis või ettevõte, kelle ühe või mitme tegevusega on seotud kindlaksmääratud kasvuhoonegaaside heitkogused, keda ei ole komisjonile edastatud Vallooni piirkonna jaotuskavas nimetatud […], kellele on väljastatud keskkonnaluba nende kindlaksmääratud kasvuhoonegaaside heitkoguste jaoks pärast komisjonile jaotuskava esitamist;
b) kõik käitised või ettevõtted, kelle ühe või mitme tegevusega on seotud kindlaksmääratud kasvuhoonegaaside heitkogused, kes on nimetatud komisjonile edastatud Vallooni piirkonna jaotuskavas […], kellele on väljastatud käitise laadis või toimimisviisis toimunud muudatuste või käitise laiendamise tõttu kindlaksmääratud kasvuhoonegaaside heitkoguste jaoks keskkonnaluba, kes suurendab pärast seda, kui komisjonile esitati jaotuskava, oluliselt selle käitise jaoks kindlaks määratud kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kogustega, mille alusel määrati kindlaks algne kvoot, või kui käitaja teatatud töötlemine või laiendamine […] toob pärast seda, kui komisjonile esitati jaotuskava, kaasa kindlaksmääratud kasvuhoonegaaside heitkoguste olulise suurenemise võrreldes kogustega, mille alusel määrati kindlaks algne kvoot.”
14 Belgia jaotuskava leheküljel 38 täpsustatakse nimelt, et Vallooni piirkond eraldab reservkvoote „saabumise järjekorras teenindamise põhimõtte alusel kuni ajavahemikuks 2008–2012 ette nähtud reservi ammendumiseni”.
15 Belgia muudetud jaotuskava lehekülgedel 51 ja 52 on lisad Va, Vb ja Vc.
16 Belgia jaotuskava Va lisa „Uued osalejad, kellega on [jaotuskavas] juba arvestatud” ja „Uued osalejad, kellele eraldatakse kvoot aastal 2008” sisaldab käitiste nimekirja, käitiste hulgas on numbri 11 all ära toodud „Arcelor-Mittali kõrgahi 6”. Joonealuses märkuses on täpsustatud, et sellele ja ühele teisele selles tabelis ära toodud käitisele „eraldatakse kvoot vastavalt reservi laekumistele”. Käitisele „Arcelor-Mittali kõrgahi 6” nähakse selles tabelis ajavahemikuks 2008–2012 ette kvootide üldkogusena 12 949 538. Lisaks sisaldab see tabel nimetatud käitisele asjaomaseks ajavahemikuks eraldatud kvoodikoguse jaotust aastate kaupa. Niisiis nähakse asjaomase tabeli teises veerus aasta 2008 kohta „Arcelor-Mittali kõrgahjule 6” ette 700 000 kvooti, samas puudutavad tabeli kolmas kuni kuues veerg aastaid 2009–2012 ja aastal 2009 on kvoodi kogus 1 000 000 ning aastatel 2010–2012 on kvoodikogus 3 749 846 iga aasta kohta.
17 Tabeli Vb lisa sisaldab käitiste nimekirja pealkirja „Uued osalejad, kellele on väljastatud keskkonnaluba, kuid kellel veel ei ole tegevusluba (hinnanguline)” all.
18 Tabeli Vc lisa sisaldab käitiste nimekirja pealkirja „Uued osalejad, kellel veel ei ole keskkonna‑ ega tegutsemisluba (hinnanguline)” all.
19 Lõpuks, Belgia jaotuskava VI lisa sisaldab pealkirja „Keskmised aastakvoodid tegutsevatele ettevõtjatele ja uutele osalejatele (või tootmise suurenemise korral), kellele on juba eraldatud kvoot aastateks 2008–2012 (kvootide tabel)” all käitistele saastekvootide eraldamise tabelit. Seal loetletud käitiste hulgas on numbri 11 all nimetatud käitist „Arcelor – Cockerill Sambre_HF6_Seraing”, mida aastaid 2008–2012 puudutavates veergudes nimetatakse „uueks osalejaks”, kuid eraldatavate kvootide hulka ei ole ära toodud.
20 Komisjon teavitas keskkonna peadirektoraadi peadirektori 30. juuni 2008. aasta kirjaga Belgia Kuningriiki, et ta ei esita vastuväiteid Belgia uue muudetud jaotuskava suhtes.
21 Belgia Kuningriik edastas 30. juuli 2008. aasta kirjaga komisjonile direktiivi 2003/87 artikli 11 lõikele 2 vastava otsuse ning määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõikele 1 vastava jaotuskava ajavahemiku 2008–2012 kohta.
22 Komisjoni 10. oktoobri 2008. aasta otsuse artiklis 1 andis komisjon põhihaldajale korralduse sisestada Belgia jaotuskava tabel ühenduse sõltumatusse tehingute registrisse. Nimetatud otsuse põhjenduses 2 märgitakse, et „komisjon leiab, et esitatud [Belgia jaotuskava] vastab eraldamisotsusele ja põhineb Belgia Kuningriigi esitatud jaotuskaval, mida on muudetud, ilma komisjoni vastuväiteta […]”. Komisjoni 10. oktoobri 2008. aasta otsuse artiklis 2 on märgitud, et Belgia jaotuskava tabel on lisatud sellele otsusele.
23 Belgia Kuningriik esitas 18. veebruari 2009. aasta kirjaga komisjonile Belgia muudetud jaotuskava tabeli, mis sisaldas parandusi. Sellele kirjale lisatud tabelis viidatakse pealkirjade „Ajavahemikku 2008–2012 puudutavas Belgia jaotuskava tabelis tehtavad parandused” all ja „Kvootide eraldamise parandused” all käitisele nr 116 „Arcelor-Mittal”, mille nimetus on „Arcelor-Cockerill Sambre_HF6_Seraing” ja mis asub Seraingis (edaspidi „käitis nr 116”); sellele käitisele aastaks 2008 ette nähtud kvootide kogus on 700 000 ja talle ei nähta ette kvooti aastateks 2009–2012. Seega on sellele käitisele ajavahemikuks 2008–2012 eraldatav kvootide üldkogus märgitud selle tabeli viimases veerus ja selle suurus on 700 000.
24 Määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõike 2 alusel vastu võetud 27. märtsi 2009. aasta otsuse (edaspidi „vaidlustatud otsus”) artikliga 1 andis komisjon põhihaldajale korralduse sisestada taotletud parandused ühenduse sõltumatus tehingute registris olevasse Belgia jaotuskava tabelisse.
25 Vaidlustatud otsuse artikli 2 kohaselt on Belgia jaotuskava tabelisse tehtavad parandused esitatud nimetatud otsuse lisas. See lisa ei sisalda käitist nr 116 puudutavaid parandusi.
26 Vaidlustatud otsuse põhjenduses 3 on märgitud:
„Komisjon leiab, et käitist 116 […] puudutavad parandused ei ole lubatud, kuna nad ei ole kooskõlas [Belgia jaotuskavas] esitatud meetoditega […]”.
27 Vaidlustatud otsuse põhjenduse 4 kohaselt on ülejäänud esitatud parandused kooskõlas [Belgia jaotuskavaga].
Menetlus ja poolte nõuded
28 Hageja Vallooni piirkond esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 17. juunil 2009.
29 Vallooni piirkond esitas samal päeval Üldkohtu kantseleile eraldi dokumendina taotluse lahendada kohtuasi Üldkohtu kodukorra artikli 76a kohaselt kiirendatud menetluses.
30 Vallooni piirkond võttis 9. juulil 2009 tagasi oma taotluse lahendada kohtuasi kiirendatud menetluses.
31 Vallooni piirkond palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus osas, milles selle otsusega keeldutakse Belgia jaotuskava tabelis tegemast parandust, mis puudutab käitisele nr 116 ajavahemikuks 2008–2012 saastekvootide eraldamist;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
32 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja Vallooni piirkonnalt.
33 Üldkohus nõudis kodukorra artiklis 64 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames kohtuasja pooltelt teatud dokumentide esitamist ning küsimustele kirjalikult vastamist. Pooled täitsid menetlust korraldavate meetmete raames esitatud nõuded määratud tähtaja jooksul.
34 Kuna ühel koja liikmel esines takistus käesoleva asja läbivaatamisel osalemiseks, määras Üldkohtu president kodukorra artikli 32 lõike 3 alusel koja koosseisu täiendamiseks kotta uue kohtuniku.
35 Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Üldkohus (esimene koda) alustada suulist menetlust.
36 Poolte kohtukõned ja nende vastused Üldkohtu suulistele küsimustele kuulati ära 20. septembri 2011. aasta kohtuistungil.
Õiguslik käsitlus
Kokkuvõte tühistamisväidetest
37 Vallooni piirkond põhjendab vaidlustatud otsuse osalise tühistamise nõuet nelja väitega.
38 Esimene väide puudutab määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõike 2 rikkumist. See väide on jaotatud kahte ossa, mis käsitlevad õigusnormi rikkumist ja ilmset hindamisviga.
39 Teise väite kohaselt on rikutud EÜ artiklis 253 sätestatud põhjendamiskohustust.
40 Kolmas väide tugineb õiguskindluse põhimõtte ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisele.
41 Neljas väide käsitleb „ühenduse lojaalsuspõhimõtte ja hea halduse põhimõtte” rikkumist.
Hageja esitatud väidete tulemuslikkus
42 Komisjon väidab esimese võimalusena, et Vallooni piirkonna tühistamisväited ei ole tulemuslikud.
43 Komisjon on seisukohal, et määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõike 2 neljanda lõigu alusel peab liikmesriik kõik jaotuskava parandused, mis ei vasta nimetatud määruse artikli 44 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tingimustele, esitama komisjonile uuesti direktiivi 2003/87 artikli 9 lõikes 3 sätestatud korras, kuna seda esitamise korda ei saa asendada jaotuskava tabelisse paranduste sisestamise menetlusega ja komisjoni ei saa samuti volitada sisestama parandusi, mis nõuavad jaotuskava enda muutmist. Käesoleval juhul on Belgia Kuningriik seevastu üksnes taotlenud, et jaotuskava tabelisse sisestatakse teatud parandused, sh käitise nr 116 kohta, milleks aga iseenesest oli vaja muuta Belgia jaotuskava, kuna see muudatus ei olnud kooskõlas selles jaotuskavas esitatud meetoditega. Komisjon väidab, et seetõttu ei võtnud ta vaidlustatud otsuses seisukohta käitist nr 116 käsitleva paranduse osas. Nimelt viidatakse taotletud parandusele vaidlustatud otsuses üksnes täielikkuse huvides selle põhjenduses 3, mitte otsuse resolutiivosas. Seega ei muuda viite puudumine käitist nr 116 puudutava paranduse sisestamise kohta vaidlustatud otsuse sisu ega olemust ning see ei muuda vaidlustatud otsust kaudselt tagasilükkavaks otsuseks, nagu väidab hageja.
44 Tuleb siiski märkida, et komisjon eksis, kinnitades, et vaidlustatud otsus ei tekita selles küsimuses Vallooni piirkonna huve kahjustavaid siduvaid õiguslikke tagajärgi.
45 Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb tõesti, et sõltumata otsuse aluseks olevatest põhjendustest võib üksnes otsuse resolutiivosa tekitada õiguslikke tagajärgi ning järelikult mõjutada isikut ebasoodsalt. Seevastu ei saa põhjendustes esinevad hinnangud kui sellised olla tühistamishagi esemeks ning need on allutatud liidu kohtuniku teostatavale õiguspärasuse kontrollile üksnes siis, kui need huve kahjustava akti põhjendustena toetavad selle akti resolutiivosa (vt selle kohta Euroopa Kohtu 28. jaanuari 2004. aasta määrus kohtuasjas C‑164/02: Madalmaad vs. komisjon, EKL 2004, lk I‑1177, punkt 21, ja Üldkohtu 30. aprilli 2007. aasta määrus kohtuasjas T‑387/04: EnBW Energie Baden-Württemberg vs. komisjon, EKL 2007, lk II‑1195, punkt 127). Kuigi käesoleval juhul ei lükata vaidlustatud otsuse resolutiivosas käitist nr 116 puudutavat parandust tagasi otsesõnu seetõttu, et see ei ole lubatud, ilmneb vaidlustatud otsuse lisa artikli 2 ja põhjenduse 3 koosmõjust, et just nimetatud põhjenduses viidatud vastuvõetamatuse põhjusel ei ole selle otsuse artikli 1 alusel lubatud anda põhihaldajale vaidlustatud otsuse lisas korraldust sisestada parandus Belgia jaotuskava tabelisse.
46 Isegi kui eeldada, nagu väidab komisjon, et Belgia Kuningriik oleks käesoleval juhul pidanud järgima muudetud jaotuskava esitamise korda, mis on sätestatud direktiivi 2003/87 artikli 9 lõikes 3, ja kui oletada, et komisjonil ei olnud määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõike 2 alusel kaalutlusõigust sellise taotluse hindamiseks ja tagasi lükkamiseks, mis puudutab parandust käitise nr 116 kohta, on vaidlustatud otsuse põhilisi põhjendusi silmas pidades komisjon sellegipoolest sisuliselt võtnud selle taotluse osas selgelt seisukoha ja taotluse tagasi lükanud, kuna see ei ole lubatud.
47 Seda hinnangut ei sea kahtluse alla komisjoni argument, et ta ei teinud kõnealuse paranduse kohta otsust, ega argument, et vaidlustatud otsuse põhjendus 3 ei mõjuta selle otsuse resolutiivosa, nagu möönis ka komisjon kohtuistungil. Eespool punktis 45 viidatud kohtupraktika tähenduses osutab vaidlustatud otsuse põhjendus 3, mis täpsustab nii selle otsuse artikli 2 kui ka selle otsuse lisa kohaldamisala, mis ei hõlma käitist nr 116 puudutavat parandust, vajalikku tuge mitte üksnes vaidlustatud otsuse artiklile 2, vaid ka otsuse artiklile 1; need sätted koosmõjus määratlevad põhihaldajale antava korralduse ulatuse ja neid tuleb tõlgendada kõnealusest põhjendusest lähtudes.
48 Järelikult on hagis esitatud tühistamisväited tulemuslikud ja komisjoni poolt nende vastu esitatud argumendid tuleb tagasi lükata.
Väide, mis puudutab määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõike 2 rikkumist
49 Käsitletava väite esimeses osas, mis käsitab õigusnormi rikkumist, asub Vallooni piirkond sisuliselt seisukohale, et komisjonil ei olnud õigust vastu võtta vaidlustatud otsust osas, milles sellega lükati tagasi käitist nr 116 puudutav parandus, ja põhjendada seda otsust määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõike 2 teise lausega, mille ulatust ta tõlgendas valesti. Erinevalt sama määruse artikli 38 lõike 2 teisest lausest, mida kohaldatakse jaotuskava ajavahemiku 2005–2007 suhtes, ei puuduta kõnealune säte jaotuskava tabeli paranduse tagasilükkamist komisjoni viidatud põhjendusel, st kõnesoleva paranduse väidetaval vastuolul jaotuskavas esitatud meetoditega.
50 Esimese väite teises osas, mis puudutab ilmset hindamisviga, väidab Vallooni piirkond, et määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõige 2 eristab kaht liiki parandusi, mida liikmesriigid võivad jaotuskava tabelisse teha; st esiteks, esimene lõik käsitleb parandusi, mis põhinevad sellise jaotuskava sätetel, mida komisjon ei ole tagasi lükanud ja mis tuleneb andmete täiustamisest; teiseks, neljanda lõiguga hõlmatud parandused eeldavad jaotuskava muutmist ja vajavad seega direktiivi 2003/87 artikli 9 lõikes 3 sätestatud korra kohast hindamist. Vallooni piirkond väidab, et käitist nr 116 puudutav parandus põhineb Belgia jaotuskaval ning et seda ei ole vaja muuta vastavalt teisena nimetatud paranduste tegemise korrale, mida reguleerib määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõige 2. Vallooni piirkond täpsustab selles osas sisuliselt, et Belgia jaotuskava Va lisast ilmneb selgelt, et käitisele nr 116 eraldatakse saastekvoodid vastavalt reservi laekumistele, mistõttu võib kvoote eraldada järk-järgult, silmas pidades eelarvepiiranguid ja reservi taset ning võttes eelkõige arvesse olemasolevate käitiste võimaliku sulgemist ja seda, kas väljakuulutatud tööstusprojektid viiakse tegelikult ellu.
51 Teise võimalusena väidab komisjon, et kõnealune tühistamisväide ei ole põhjendatud.
52 Komisjon väljendab asjaomase väite esimese osa suhtes sisuliselt seisukohta, et jaotuskava tuleb jaotuskava tabeli aluseks pidada üksnes siis, kui see tabel põhineb selles jaotuskavas esitatud kvootide eraldamise süsteemil ega tugine teistele meetoditele, mida ei ole selles ette nähtud. Määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõike 2 kohaselt peab olema täidetud kaks tingimust, st taotletud parandus peab põhinema jaotuskaval ja see peab tulenema andmete täiustamisest, millega aga käesoleval juhul tegemist ei ole. Komisjon leiab, et asjaolu, et parandust ei sisestatud põhjusel, et vaidlusalune parandus ei põhine Belgia jaotuskaval, hõlmab ka tingimust, et parandus ei ole selles jaotuskavas ette nähtud meetoditega kooskõlas. Seega võis komisjon põhjendada vaidlustatud otsust ja vaidlusaluse paranduse sisestamata jätmist asjaoluga, et see parandus ei ole kooskõlas Belgia jaotuskavas esitatud meetoditega.
53 Käsitletava väite teise osa suhtes asub komisjon sisuliselt arvamusele, et käitisele nr 116 taotletud kvoodi eraldamine on vastuolus Belgia jaotuskavas esitatud meetoditega, kuivõrd Belgia jaotuskava näeb ette, et kõigi uute osalejate puhul otsustatakse kvoodi väljaandmine ajavahemiku 2008–2012 kohta. Lisaks ei saa kõnealuse jaotuskava sõnastuse kohaselt käitis nr 116 juurdepääsu reservile, vaid sellele eraldatakse kvoot üksnes „vastavalt reservi laekumistele”. Seega ei saa kõnealust kvoodi eraldamise meetodit tõlgendada nii, et see annab asjaomasele ametiasutusele kaalutlusõiguse otsustada igal aastal, kui suure hulga kvoote ta kavatseb asjaomasele käitisele eraldada. Vastupidi, kõiki Belgia jaotuskavas esitatud meetodeid tuleb tõlgendada ühetaoliselt ja nii, et nendega „kohustatakse asjaomast ametiasutust eraldama käitisele [nr 116] kogu ajavahemiku 2008–2012 kohta kvoodid, mille üldkogus ja aastane kogus võib olla madalam kui Belgia jaotuskava Va lisas on ette nähtud, sõltuvalt reservi tasemest.
54 Komisjon leiab, et selline hinnang on kooskõlas direktiiviga 2003/87 ja eelkõige selle artikli 9 lõikega 1, mille kohaselt jaotuskava peab põhinema III lisas loetletud kriteeriumidel, eelkõige kriteeriumidel 5 ja 6, mis puudutavad ettevõtjate mittediskrimineerimise põhimõtet ja kohustust tagada uutele osalejatele juurdepääs saastekvootidega kauplemise süsteemile. Selles osas ei saa nõustuda argumendiga, mis puudutab vahetegu „esimese järgu prioriteetsusega” uute osalejate ja „teise järgu prioriteetsusega” uute osalejate vahel, kelle puhul üksnes esimeste suhtes kohaldatakse Belgia jaotuskava jagu 5 ja kellest teise puhul kohaldatakse lisakvootide reeglit, st eraldatakse kvoot „vastavalt reservi laekumistele”; selles jaos esitatud üldisi eeskirju tuleb kohaldada kõigile uutele osalejatele, sh ka teise järgu prioriteetsusega uutele osalejatele. Komisjon leiab, et juhul, kui reservist ei piisa „teise järgu prioriteetsusega” uutele osalejatele kvootide eraldamiseks või kui sellesse reservi ei toimu uusi laekumisi, ei saa uued osalejad saabumise järjekorras teenindamise põhimõttest lähtudes üldse kvoote. Komisjon järeldab, et vastavalt kvootide kogu ajavahemikuks 2008–2012 eraldamise reeglile tuleb sellisele „teise järgu prioriteetsusega” uuele osalejale nagu käitis nr 116 eraldada kvoodid aastate 2008–2012 kohta, mitte üksnes üheks või kaheks aastaks. Eraldatavate kvootide hulk tuleb seega kindlaks määrata eelnevalt kogu selle ajavahemiku kohta – mitte aasta kaupa ja omal äranägemisel – lähtudes reservi laekunud kvootide hulgast vastavalt eeskirjale, mis keelab kasutada uuesti täitunud reservi asjaomastele käitistele algul eraldatud kvootide tagantjärele kohandamiseks. Seega oli käesoleval juhul kogu asjaomaseks ajavahemikuks käitise nr 116 jaoks olemas üksnes 700 000 kvooti.
55 Üldkohus meenutab, et määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõike 2 kohaselt peab selleks, et ei tuleks järgida direktiivi 2003/87 artikli 9 lõikes 3 sätestatud muudetud jaotuskava esitamise korda, olema jaotuskava tabelisse paranduse tegemiseks täidetud kaks kumulatiivset tingimust. Esiteks peab see parandus põhinema komisjonile esitatud jaotuskaval, mida ta pole tagasi lükanud, ja teiseks peab see tulenema „andmete täiustamisest”. Teiseks peab komisjon juhul, kui need kumulatiivsed tingimused on täidetud, määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõike 2 esimese lõigu teise lause lõpus sätestatu alusel andma põhihaldajale korralduse sisestada vastav parandus jaotuskava tabelisse.
56 Neist tingimustest esimese puhul tuleb hinnata, kas komisjon on tõendanud, et tal oli õigus asuda vaidlustatud otsuses seisukohale, et põhihaldajale ei ole vaja anda korraldust sisestada Belgia jaotuskava tabelisse käitist nr 116 puudutavat parandust põhjusel, et see parandus ei „põhine komisjonile esitatud [jaotuskaval], mida [ta] ei ole tagasi lükanud”.
57 Kõigepealt tuleb selle kohta märkida, et kuigi vaidlustatud otsuse alus on vormiliselt määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõige 2, piirdutakse sisuliselt selle otsuse põhjenduses 3 märkusega, et taotlus, mis puudutab parandust käitise nr 116 kohta, ei ole vastuvõetav, kuna see „ei ole kooskõlas [Belgia jaotuskavas] sätestatud meetoditega”; see põhjendus vastab sisuliselt sama määruse artikli 38 lõikes 2 sätestatule, mis ei ole käesoleval juhul kohaldatav, sest see puudutab jaotuskava esimest ajavahemikku 2005–2007.
58 Isegi kui nõustuda komisjoni argumendiga, et tingimus, mida ta käesoleval juhul kohaldas, st kooskõla „jaotuskavas esitatud meetoditega”, ühtib tingimusega, et paranduse taotlus peab „põhinema [jaotuskaval]”, ei tulene vaidlustatud otsusest ega kohtumenetluse käigus komisjoni väljendatud seisukohtadest, et taotletud parandus käitise nr 116 kohta ei põhine sellel Belgia jaotuskaval, mis esitati komisjonile ja mida ta määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõike 2 tähenduses tagasi ei lükanud.
59 Lisaks tuleb märkida, et Belgia jaotuskava Va lisa „Uued osalejad, kellega on [jaotuskavas] juba arvestatud” ja „Uued osalejad, kellele väljastatakse kvoot aastal 2008” sisaldab tabelit, milles numbri 11 all on käitis „Arcelor-Mittali kõrgahi 6”. Pooled on Üldkohtu kirjalikele küsimustele esitatud vastustes üksmeelel selles, et see on sama käitis mis „Arcelor – Cockerill Sambre_HF6_Seraing”, millele viidatakse esiteks kõnealuse jaotuskava VI lisas sama numbriga ja teiseks esineb see numbri 116 all Belgia jaotuskava vaidlusaluse paranduse taotluses, mille Belgia Kuningriik esitas komisjonile 18. veebruari 2009. aasta kirjaga, milles nähti selle käitise jaoks ette aasta 2008 kohta 700 000 kvoodi eraldamine, mis on ka sellele käitisele ajavahemikuks 2008–2012 eraldatavate kvootide üldkogus (vt eespool punkt 23).
60 Samuti ei ole vaidlust küsimuses, et Belgia jaotuskava tabeli Va lisa näeb ette, et ajavahemikul 2008–2012 on käitisele „Arcelor-Mittali kõrgahi 6” mõeldud kvootide üldkogus 12 949 538 ning see on jaotatud aastate kaupa; aastal 2008 on kvoote 700 000, aastal 2009 on 1 000 000 ja aastatel 2010–2012 on kvootide kogus 3 749 846 aasta kohta (vt eespool punkt 16); seda jaotust ei ole siiski esitatud Belgia jaotuskava tabeli VI lisas, kus lahtrites aastate 2008–2012 kohta on märgitud üksnes väljend „uus osaleja” (vt eespool punkt 19).
61 Seega on käitisele nr 116 aastaks 2008 ette nähtud kvootide kogus 700 000, mida käsitleb Belgia jaotuskava tabeli vaidlusalune parandus, selgelt ja täpselt sama mis sellele käitisele Belgia jaotuskava tabeli Va lisas ette nähtud kogus. Samas ei ole komisjon vastuväiteid esitanud ei selle kokkusattumuse ega ka asjaolu kohta, et ta ei vaidlustanud selle jaotuskava sisu direktiivi 2003/87 artikli 9 lõikes 3 ette nähtud kontrollimenetluse käigus.
62 Selles küsimuses on komisjon sisuliselt piirdunud väitega, et kõnealust 700 000 kvooti tuleb pidada käitise nr 116 jaoks ajavahemikuks 2008–2012 olemas olevaks maksimaalseks kvootide üldkoguseks ning need kvoodid ei ole mõeldud üksnes aasta 2008 kohta (vt eespool punkti 54 lõpp). Selline tõlgendus on kooskõlas ka Belgia Kuningriigi poolt 18. veebruaril 2009 komisjonile esitatud muudetud Belgia jaotuskava tabeli viimase rubriigiga, milles on sarnaselt aastat 2008 puudutava esimese rubriigiga kvootide üldkoguseks märgitud 700 000 jaotuskava ajavahemiku 2008�–2012 kohta. Sellegipoolest ei saa üksnes selle asjaoluga põhjendada komisjoni peamist vastuväidet, et vaidlusaluse paranduse taotlus ei põhine esitatud Belgia jaotuskaval, mida komisjon ei lükanud tagasi määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõike 2 tähenduses, vaid see kinnitab vastupidi seda, et käitisele nr 116 ette nähtud kvootide kogus kogu kõnealuse ajavahemiku kohta oli oluliselt madalam kui Belgia jaotuskava tabelis Va ette nähtud kvootide koguse ülempiir. Seega ei saa komisjon käesoleval juhul heita Belgia Kuningriigile ette seda, et ta esitas paranduse taotluse, millega sooviti muuta kvootide kogust üksnes aasta 2008 osas, mitte asjaomase saastekvootide jaotuskava ajavahemiku järgmiste aastate osas.
63 Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et komisjon kohaldas vääralt määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõiget 2, kui ta sisuliselt kinnitas, et vaidlusaluse paranduse taotlus käitise 116 kohta ei põhine sellel Belgia jaotuskaval, mis esitati komisjonile ja mida ta tagasi ei lükanud. Seega ei ole vaja teha otsust küsimuses, kas see taotlus puudutas „andmete täiustamist”, pealegi ei ole komisjon vaidlustatud otsuses ega ka oma dokumentides selle asjaolu suhtes seisukohta võtnud.
64 Lõpuks ei saa komisjon seada seda hinnangut kahtluse alla väitega, et vaidlusaluse paranduse taotlus ei olnud sellegipoolest kooskõlas Belgia jaotuskavaga seetõttu, et esiteks ei vastanud see kõnealuses jaotuskavas esitatud meetoditele ja teiseks, nagu märkis nimelt komisjon kohtuistungil, tuleb saastekvootidega kauplemise süsteemi reguleerivate üldpõhimõtete kohaselt määrata kõigile uutele osalejatele eraldatavate kvootide maksimumkogus eelnevalt kindlaks kogu jaotuskava ajavahemiku kohta.
65 Komisjoni esimese argumendi kohta tuleb märkida, nagu ta ka ise möönab, et Belgia jaotuskava Va lisa tabel sisaldab joonealuses märkuses esitatud sätet, milles täpsustatakse asjaolu, et selles tabelis loetletud käitistele „eraldatakse vastavalt reservi laekumistele”. Samas ei ole komisjon esitanud selle kohta direktiivi 2003/87 artikli 9 lõike 3 alusel läbi viidud Belgia jaotuskava kontrollimise menetluses ühtegi vastuväidet ega ole kohtumenetluses vaielnud vastu sellele, et see säte käsitleb konkreetset „saastekvoodi eraldamise meetodit” „teise järgu prioriteetsusega” uutele osalejatele (vt eespool punkt 53). Vallooni piirkonna selgituste kohaselt, mida komisjon iseenesest ei ole vaidlustanud, annab see säte Belgia ametiasutustele õiguse eraldada asjaomastele käitistele kvoote, kuna selles tabelis ette nähtud kogused ammenduvad üksnes juhul, kui selle jaoks on laekunud piisavalt reserve. Seega, kuna käitist 116 puudutav paranduse taotlus põhineb tõepoolest kõnealusel kvoodi eraldamise meetodil, ei saa komisjon väita, et see ei ole kooskõlas Belgia jaotuskavaga (vt eelkõige vaidlustatud otsuse põhjendus 3). Lisaks ei saa selles osas nõustuda komisjoni argumendiga, et kõnealust kvootide eraldamise meetodit ei saa tõlgendada nii, et see annab asjaomasele ametiasutusele kaalutlusõiguse otsustada igal aastal, kui suure hulga kvoote ta kavatseb asjaomasele käitisele eraldada, sest vaidlusaluse paranduse taotluses piirdutakse just nimelt Belgia jaotuskava tabelisse käitise nr 116 osas aastaks 2008 sellesama kvoodikoguse sisestamisega, mis on ette nähtud Belgia jaotuskava Va lisa tabelis, ning see kvoodikogus on oluliselt madalam kui selles tabelis kogu ajavahemikuks 2008–2012 ette nähtud kvoodikoguse ülempiir.
66 Seoses komisjoni teise argumendiga, mille kohaselt ei ole järgitud saastekvootidega kauplemise süsteemi reguleerivaid üldpõhimõtteid, mis nõuavad, et liikmesriik määraks eelnevalt kogu jaotuskava ajavahemiku osas kindlaks asjaomastele käitistele eraldatavate kvootide maksimumkoguse, tuleb märkida, et vaidlustatud otsus ei toeta seda argumenti mitte mingil moel. Lisaks, nagu juba eespool punktis 62 on märgitud, ei ole komisjon suutnud tõendada, et nende põhimõtetega on vastuolus, et käesoleval juhul oli käitisele 116 eraldatud 700 000 kvooti nii aasta 2008 kohta, nagu on ette nähtud Belgia jaotuskava Va lisa tabeli esimeses veerus, kui ka jaotuskava ajavahemiku 2008–2012 kohta, nagu on ette nähtud sama tabeli viimases veerus. Niisiis, silmas pidades üldreeglit, mis näeb direktiivi 2003/87 artikli 11 lõike 2 kohaselt koosmõjus direktiivi III lisas sätestatud saastekvootide eraldamise põhimõtetega ette, et asjaomase jaotuskava ajavahemiku kohta tuleb eelnevalt kvootide üldkogus kindlaks määrata, tuleb „parandamise” kumulatiivseid tingimusi ja „andmete täiustamise” tingimusi tõlgendada erandina kitsendavalt, et säiliks see kasulik mõju, mis on määruse nr 2216/2004 artikli 44 lõike 2 kohasel esitamise korral koosmõjus direktiivi 2003/87 artikli 9 lõikega 3. Üksnes kitsendav tõlgendamine võimaldab tagada liikmesriikide poolt tagantjärele taotletud muudatuste täieliku eelkontrolli, mis lähtub kõnealustest kvootide eraldamise kriteeriumidest. Samas tuleneb eespool punktis 62 märgitust üksnes see, et vaidlusaluse paranduse taotlust tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab jaotuskava ajavahemikku 2008–2012 tervikuna.
67 Neist kaalutlustest lähtudes tuleb esimese väitega nõustuda ja tühistada vaidlustatud otsus osas, milles sellega lükatakse tagasi vaidlusaluse paranduse sisestamise taotlus käitise 116 kohta, ilma et oleks vaja uurida Vallooni piirkonna esitatud muid õiguslikke aluseid ja argumente.
Kohtukulud
68 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Vallooni piirkond on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista Euroopa Komisjonilt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Tühistada komisjoni 27. märtsi 2009. aasta otsus anda põhihaldajale korraldus sisestada ühenduse sõltumatus tehingute registris olevasse Belgia riikliku saastekvootide jaotuskava tabelisse parandus osas, milles selle otsusega keeldutakse andmast põhihaldajale korraldust kanda sisse Belgia Kuningriigi 18. veebruari 2009. aasta kirjas taotletud parandus, mis puudutab saastekvootide eraldamist käitisele nr 116 nimetusega „Arcelor-Cockerill Sambre_HF6_Seraing”.
2. Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.
Azizi | Martins Ribeiro | Frimodt Nielsen |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 1. veebruaril 2012 Luxembourgis.
Allkirjad