8. juunil 2009 esitatud hagi - Evropaïki Dynamiki versus komisjon

(Kohtuasi T-236/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Evropaïki Dynamiki - Proigmena Systimata Tilepikoinonion Pliroforikis kai Tilematikis AE (Ateena, Kreeka) (esindajad: advokaadid N. Korogiannakis ja M. Dermitzakis)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

tühistada komisjoni otsus lükata tagasi hageja pakkumus, mis esitati hankemenetluse RTD-R4-2007-001 1. osas "On-site development expertise (intra-muros)" ja 2. osas "Off-site development projects (extra-muros)" (ELT 2007/S 238-288854), millest hagejale teatati 27. märtsi 2009. aasta kirjas, ja kõik edasised seonduvad otsused, seal hulgas otsus sõlmida leping eduka pakkujaga;

mõista komisjonilt hageja kasuks välja hüvitis kahju eest, mis hageja kandis kõnealuse hankemenetluse tõttu, summas 60 445 200 eurot (33 271 920 eurot 1. osa eest ja 36 173 280 eurot 2. osa eest);

mõista komisjonilt välja hageja käesoleva hagiga seotud kohtukulud, isegi juhul kui hagi jäetakse rahuldamata.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub tühistada kostja otsuse lükata tagasi kostja otsus lükata tagasi tema pakkumus infosüsteemide arendamise, uurimise ja hooldamisega seotud sisseostetavate teenuste hankemenetluse RTD-R4-2007-001 1. osas "On-site development expertise (intra-muros)" ja 2. osas "Off-site development projects (extra-muros)" (ELT 2007/S 238-288854), ja sõlmida leping eduka pakkujaga. Hageja nõuab veel hüvitist väidetava kahju eest, mis tekkis hankemenetluse tõttu.

Oma hagi toetuseks esitab hageja järgmised väited.

Esiteks väidab hageja, et kostja tegi mitmeid olulisi hindamisvigu ning keeldus finantsmäärust¹ ja selle rakenduseeskirju ning direktiivi 2004/18² ja EÜ artiklit 253 rikkudes hagejale põhjendusi ja selgitusi esitamast.

Teiseks väidab hageja, et kostja rikkus finantsmäärust, kohustades pakkujaid pakkumuste tähtaega vastu nende soovi pikendama. Lisaks väidab hageja, et isegi kui eeldada, et kostjal oli õigus seda teha - mida tal hageja arvates ei olnud, on vastuolus hea halduse tava, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega see, et kostja otsustas viia pärast pikendatud tähtaja aegumist hankemenetluse lõpuni, kuna hageja arvates ei saa lepingut sõlmida, kui üks või enam pakkumustest enam ei kehti.

Kolmandaks väidab hageja, et kutses hankemenetlusel osalemiseks sätestatud menetluse tulemus oli moonutatud seoses sellega, et teatavaks sai informatsioon, mis oli seotud katsega takistada hageja oma õigusi teostamast.

Lisaks esitab hageja konkreetsed väited mõlema hankemenetluse osa kohta.

Seoses hankemenetluse esimese osaga väidab hageja, et kostja rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet ja hea halduse tava, kuna ei järginud finantsmääruse artikli 93 lõikes 1 ja artiklis 94 sätestatud välistamise kriteeriume seoses ühe eduka konsortsiumi liikmega, kes rikkus lepingulisi kohustusi hageja suhtes. Lisaks väidab hageja, et edukal pakkujal võimaldati ebaseaduslikult kasutada Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva kokkuleppega mitteühinenud riigis asuva äriühingu vahendeid ja et selline tegevus on õigusvastane.

Seoses hankemenetluse teise osaga väidab hageja, et kostja ei tohiks lubada Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva kokkuleppega mitteühinenud riigis asuvaid alltöövõtjaid kasutaval pakkujal hankemenetluses osaleda ja juhul, kui kostja seda lubab, tuleb tal seda teha õiglasel, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, selgitades valikukriteeriume, mille alusel ta teatud äriühingud välistab või teisi aktsepteerib. Seega tegutses kostja hageja arvates iseäranis diskrimineerival viisil, andmata selgitusi pakkujate suhtes kohaldatavate valikukriteeriumide kohta. Veel väidab hageja, et kostja ei järginud finantsmääruse artikli 93 lõikes 1 ja artiklis 94, selle rakenduseeskirjade artiklis 133a ja 134 ning direktiivi 2004/18 artiklis 45 sätestatud välistamise kriteeriume, mille eesmärk on mitte lubada hankemenetluses osaleda äriühingutel, kes on süüdi mõistetud õigusvastastes tegudes nagu pettus, korruptsioon, altkäemaks ja ametialane kuritarvitus. Hageja väidab, et käesolevas asjas on edukas pakkuja on omaks võtnud osalemise mainitud tegevustes ja on Saksa kohtute poolt süüdi mõistetud.

Lõpuks väidab hageja, et kostja tegi mitmeid ilmseid hindamisvigu nii seoses mõlema hankemenetluse osaga kui ka pakkujate poolt esitatud teenuste üldise haldamise, tellimise ja osutamise ettepanekutega ning tehniliste ettepanekutega hankemenetluse osi puudutavates valdkondades.

____________

¹ - Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74).

² - Nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132).