11. septembril 2008 esitatud hagi - New Europe versus komisjon
(Kohtuasi T-383/08)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: New Europe (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat A.-M. Alamanou)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
tühistada komisjoni otsus, mis edastati 2. juuli 2008. aasta kirjaga ja mille hageja samal päeval kätte sai, ning milles keeldutakse viimasele andmast juurdepääsu nende äriühingute ja eraisikute nimedele, kes olid märgitud komisjoni avalikustatud dokumentides; ja
mõista käesoleva menetlusega seotud kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Käesolevas hagiavalduses vaidlustab hageja komisjoni otsuse, mis tehti teatavaks 2. juuli 2008. aasta kirjaga ja milles keelduti avalikustamast nn Eximo juhtumiga seotud nende äriühingute ja eraisikute nimesid, kes olid märgitud komisjoni poolt hageja esialgsele taotlusele saadetud vastuses avalikustatud dokumentides.
Hageja soovib vaidlustatud otsuse tühistamist järgmistel põhjustel:
Esiteks on vaidlustatud otsuses tehtud ilmne õiguslik viga, kuna komisjon on ebaõigesti tõlgendanud ja tuginenud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis b ja artikli 4 lõike 2 esimeses taandes sätestatud eranditele, ilma et ta oleks faktiliselt hinnanud või esitanud keeldumise põhjusi. Lisaks väidab hageja, et komisjon on teinud hindamisvea, kui leidis, et asjaomaste äriühingute ärihuvid ja asjaga seotud eraisikute puutumatus ja isikupuutumatus saaks nimede avalikustamisega tõsiselt kannatada. Hageja väidab veel, et kuna komisjon valis mõiste "ärihuvide kaitse" ja "eraisikute puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse" laiendatud tõlgendamise, rikkus ta määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 1 punktis a sätestatud võimalikult laiaulatusliku juurdepääsu põhimõtet.
Teiseks väidab hageja seda, et vaidlustatud otsus rikkus määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 4, kuna komisjon ei taganud hagejale täielikku juurdepääsu juba avaldatud dokumentidele.
Kolmandaks väidab hageja, et komisjon rikkus EÜ artiklis 253 ette nähtud põhjendamiskohustust, kuna ei teatanud hagejale põhjendustest, millele tuginedes ta oma otsuse tegi ja kuna ta viitas üksnes määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 4 sätestatud eranditele.
____________1 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).