L-i 18. juulil 2011 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 7. juuli 2010. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades F-116/07, F-13/08 ja F-31/08: L versus Euroopa Parlament

(kohtuasi T-317/10 P)

Kohtumenetluse keel: leedu

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: L (Luxembourg, Luksemburgi Suurhertsogiriik) (esindajad: advokaadid Audrey Sèbe ja Vytautas Sviderskis)

Teine menetluspool: Euroopa Parlament

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 7. juuli 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades F-116/07, F-13/08 ja F-31/08: L vs. Euroopa Parlament;

rahuldada põhjendatuse tõttu täielikult või osaliselt apellandi poolt esimeses kohtuastmes esitatud nõuded;

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kaheksa väidet.

1.    Esimene väide, et on valesti tõlgendatud väljendit "kaebust käsitlev otsus" (décision prise en réponse à la réclamation). Apellandi arvates peeti Euroopa Parlamendi teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 10. juuli 2007. aasta otsust ekslikult apellandi teenistusest vabastamise uueks otsuseks, millega esimene teenistusest vabastamise otsus tühistati, kuna see ei taastanud enne esimese otsuse vastuvõtmist esinenud olukorda.

2.    Teine väide, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 13. veebruari 2008. aasta otsus, millega lükati tagasi apellandi teine kaebus, on vastuvõetamatu, kuna apellant sai selle otsuse kätte alles 27. veebruaril 2008 ehk pärast seda, kui apellant oli 25. veebruaril 2008 esitanud oma kolmanda kaebuse.

3.    Kolmas väide, et on rikutud kaitseõigusi. Apellandi arvates on Euroopa Liidu kohtute praktika ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni järeldustega vastuolus Avaliku Teenistuse Kohtu järeldus, et see põhimõte ei kehti siis, kui öeldi üles vastastikusel usaldusel põhinev ajutine tööleping.

4.    Neljas väide, et Avaliku Teenistuse Kohus on tõlgendanud valesti Parlamendi (ametnike ja muude teenistujate töölevõtmise) sise-eeskirja artikli 10 rikkumise tagajärgi, kui ta asus seisukohale, et teenistusest vabastamise otsust ei saa tühistada põhjendusel, et rikuti personalikomitee eelnevalt teavitamise kohustust.

5.    Viies väide, et on rikutud erapooletuse põhimõtet.

6.    Kuues väide, et on rikutud põhjendamiskohustust, kuna apellandi arvates 10. juuli 2007. aasta otsust üldse ei põhjendatud.

7.    Seitsmes väide, et on rikutud õigust tõhusale kohtumenetlusele, arvestades seda, et Avaliku Teenistuse Kohus asus seisukohale, et ta ei ole pädev hindama teenistusest vabastamise põhjuste õigsust ja tõsidust.

8.    Kaheksas väide, et on tehtud ilmne hindamisviga, kuna apellandi teenistusest vabastamine ei põhinenud faktilistel tõenditel.

____________