Kohtuasi T‑321/10

SA.PAR. Srl

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse sõnamärk GRUPPO SALINI – Pahausksus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt b

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kuues koda), 11. juuli 2013

1.      Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Pahausksus kaubamärgitaotluse esitamisel – Hindamiskriteeriumid – Kõigi kaubamärgitaotluse esitamise ajal esinenud asjakohaste tegurite arvessevõtmine – Asjaolu, et taotleja teadis, et kolmas isik kasutab identset või sarnast tähist – Taotleja tahe – Vaidlusaluste tähiste õiguskaitse ulatus – Vaidlusaluse tähise ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlemise ärilised kaalutlused – Kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisega seotud sündmuste ajaline järjestus – Tuntuse aste

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 52 lõike 1 punkt b)

2.      Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Pahausksus kaubamärgitaotluse esitamisel – Sõnamärk GRUPPO SALINI

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 52 lõike 1 punkt b

3.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Otsuste põhjendav osa – Eesmärk

(ELTL artikkel 296; nõukogu määrus nr 2201/2009, artikli 75 esimene lause)

1.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 52 lõike 1 punkti b kohaselt tunnistatakse ühenduse kaubamärk Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal kehtetuks, kui taotluse esitaja tegutses selle kaubamärgi taotluse esitamisel pahauskselt. Sellele alusele tugineda sooviv kehtetuks tunnistamise taotleja peab tõendama asjaolud, mis võimaldavad tuvastada ühenduse kaubamärgi omaniku pahausksuse selle kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel.

Taotleja pahausksuse kindlakstegemisel selle sätte tähenduses tuleb arvesse võtta kõiki juhtumit iseloomustavaid tegureid, mis esinesid tähise ühenduse kaubamärgina registreerimise taotluse esitamise ajal, ning eelkõige esiteks asjaolu, et taotleja teadis või pidi teadma, et vähemalt ühes liikmesriigis kasutab mõni kolmas isik identsete või sarnaste kaupade jaoks identset või sarnast tähist, mida võib segi ajada tähisega, mille registreerimist taotletakse, teiseks taotleja tahet takistada kolmandatel isikutel sellise tähise edasist kasutamist, ning kolmandaks seda, mil määral on õiguskaitse kolmanda isiku tähisel ja tähisel, mille registreerimist taotletakse.

Need väljatoodud tegurid on aga vaid näited kõikvõimalikest teguritest, mida võib arvesse võtta selle üle otsustamisel, kas kaubamärgitaotleja tegutses kaubamärgitaotluse esitamisel pahauskselt. Seega tuleb nentida, et määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkti b alusel sooritatava igakülgse analüüsi raames võib arvesse võtta ka tähise ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlemise ärilisi kaalutlusi ning nimetatud taotluse esitamisega seotud sündmuste ajalist järjestust.

Viimaseks võib arvesse võtta seda, kui tuntud on tähis selle ühenduse kaubamärgina registreerimise taotluse esitamise ajal, kuna see, kui tuntud tähis on, võib õigustada taotleja huvi tagada oma tähisele ulatuslikum õiguslik kaitse.

Mis puudutab kaubamärgi taotleja tahte väljaselgitamist, siis selle saab tuletada objektiivsetest asjaoludest ja tema konkreetsest tegevusest, tema ülesannetest või tema positsioonist, teadmisest, mis tal oli varasema tähise kasutamise kohta, lepingulistest, lepingueelsetest või lepingujärgsetest suhetest kehtetuks tunnistamise taotlejaga, vastastikuste kohustuste olemasolust, nagu lojaalsus- ja aususkohustus, mis tulenevad äriühingult saadud volituse alusel tegutsemisest või kehtetuks tunnistamist taotlevas ettevõtjas täidetud või endiselt täidetavatest juhtimisülesannetest ning üldisemalt mis tahes objektiivsetest huvide konflikti luua võivatest olukordadest, kus kaubamärgi taotleja on olnud.

(vt punktid 18, 21–23, 28 ja 33)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 26–35, 45)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 41)