ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda)
11. mai 2005(*)
Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkt a – Kujutismärk, mille moodustab mõõga kujund mängukaartide pakis – Kujutismärk, mille moodustab sõjanuiaga rüütli kujund mängukaartide pakis – Kujutismärk, mille moodustab mõõgaga kuninga kujund mängukaartide pakis – Absoluutsed keeldumispõhjused – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c
Liidetud kohtuasjades T-160/02–T-162/02,
Naipes Heraclio Fournier, SA, asukoht Vitoria (Hispaania), esindaja: advokaat E. Armijo Chávarri,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: algselt J. Crespo Carrillo ning hiljem O. Montalto ja I. De Medrano Caballero,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus
France Cartes SAS, asukoht Saint Max (Prantsusmaa), esindaja: advokaat C. de Haas,
mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 28. veebruari 2002. aasta kolme otsuse (asjad R 771/2000-2, R 770/2000-2 ja R 766/2000-2) vastu, mis on tehtud kehtetuks tunnistamise menetluses Naipes Heraclio Fournier, SA ja France Cartes SAS-i vahel,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja esimees M. Jaeger, kohtunikud V. Tiili ja O. Czúcz,
kohtusekretär: ametnik I. Natsinas,
arvestades hagiavaldusi ja repliiki, mis saabusid Esimese Astme Kohtu kantseleisse vastavalt 17. mail 2002 ja 16. juunil 2003,
arvestades Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt esitatud kostja vastust ja vasturepliiki, mis saabusid Esimese Astme Kohtu kantseleisse vastavalt 22. novembril 2002 ja 5. augustil 2003,
arvestades menetlusse astuja vastust ja vasturepliiki, mis saabusid Esimese Astme Kohtu kantseleisse vastavalt 22. novembril 2002 ja 7. novembril 2003,
arvestades käesolevate kohtuasjade liitmist kirjaliku ja suulise menetluse ning lõpliku kohtuotsuse huvides vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artiklile 50,
arvestades 30. novembri 2004. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja esitas 1. aprillil 1996 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) alusel kolm ühenduse kaubamärgi taotlust.
2 Kaubamärk, mille registreerimist kohtuasjas T-160/02 taotleti, on alljärgnev kujutismärk, mis vastavalt taotluses esitatud kirjeldusele on sinist, helesinist, kollast ja punast värvi ning kujutab „mõõka”.
3 Kaubamärk, mille registreerimist kohtuasjas T-161/02 taotleti, on alljärgnev kujutismärk, mis vastavalt taotluses esitatud kirjeldusele on punast, kollast, rohelist, ookri, kastani, sinist ja helesinist värvi.
4 Kaubamärk, mille registreerimist kohtuasjas T-162/02 taotleti, on alljärgnev kujutismärk, mis vastavalt taotluses esitatud kirjeldusele on kollast, ookri, valget, punast, sinist ja rohelist värvi.
5 Kaubad, mille jaoks kõnealuste kaubamärkide registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe uuesti läbivaadatud ja parandatud versiooni kohaselt klassi 16 ning vastavad kirjeldusele „mängukaardid”.
6 Taotletavad kaubamärgid registreeriti 15. aprillil 1998.
7 Toimikust selgub, et hageja saavutas 1998. aastal 23 kujutismärgi, mis kujutavad hispaania mängukaarte või kaartidel olevaid sümboleid, sealhulgas kolme eespool kirjeldatud kaubamärgi, registreerimise ühenduse kaubamärkidena.
8 Samuti nähtub toimikust, et hagejale kuulusid hispaania kaardimängu kõigi 48 kaardi kujunduse autoriõigused, mis kehtisid kuni 10. veebruarini 2000.
9 Menetlusse astuja esitas 7. aprillil 1999 taotluse tunnistada kõnealused registreeritud kaubamärgid kehtetuks määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punktide a ja b alusel, kuna esiteks esinesid nende registreerimisel absoluutsed keeldumispõhjused, mis on sätestatud kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punktis b kuni sama lõike punkti e alapunktini iii, ning teiseks tegutses hageja kaubamärgi taotluse esitamisel pahauskselt.
10 Tühistamisosakond jättis 15. juunil 2000 rahuldamata kõnealuste kaubamärkide kehtetuks tunnistamise taotlused põhjendusel, et nende registreerimine oli õiguspärane, ning jättis kulud menetlusse astuja kanda.
11 Menetlusse astuja esitas 19. juulil 2000 ühtlustamisametile kolm kaebust määruse nr 40/94 artiklite 57–62 alusel.
12 Teine apellatsioonikoda rahuldas 28. veebruari 2002. aasta otsustega (asjad R 771/2000-2, R 770/2000-2 ja R 766/2000-2) (edaspidi „vaidlustatud otsused”), mis tehti hagejale teatavaks 9. märtsil 2002, menetlusse astuja kolm kaebust ning tühistas tühistamisosakonna 15. juuni 2000. aasta otsused. Apellatsioonikoda leidis, et kõnealustel märkidel puudus nii eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes kui ka kirjeldav tunnus sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti c mõttes, mis oleks keskmisel mängukaartide tarbijal võimaldanud aru saada, et tegemist on hispaania mängukaarte iseloomustava tunnusega.
Poolte nõuded
13 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsused;
– jätta kohtukulud ühtlustamisameti kanda.
14 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– jätta kohtukulud hageja kanda.
15 Menetlusse astuja palub Esimese Astme Kohtul:
– kinnitada vaidlustatud otsused;
– tunnistada kõnealused ühenduse kaubamärgid kehtetuks;
– jätta hageja kanda menetlusse astuja kulud seoses kehtetuks tunnistamise menetluse ja hagimenetlusega.
Menetlusse astuja nõuete ja õiguslike aluste vastuvõetavus
16 Hageja väidab, et Esimese Astme Kohus ei saa arvesse võtta menetlusse astuja nõudeid ja õiguslikke aluseid selles osas, milles need ei ole seotud vaidlustatud otsuste tühistamise või muutmisega. Hageja sõnul ei või Esimese Astme Kohus üheaegselt kinnitada vaidlustatud otsuseid ja rahuldada nõudeid, milles taotletakse seda, et Esimese Astme Kohus tunnistaks kõnealused kaubamärgid kehtetuks, tuginedes muudele keeldumispõhjustele kui need, mis on ära toodud vaidlustatud otsustes.
17 Siinkohal tuletab Esimese Astme Kohus meelde, et vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 2 on menetlusse astujatel samad menetlusõigused kui pooltel. Nad võivad toetada poolte nõudeid ja esitada pooltest sõltumatuid nõudeid ja õiguslikke aluseid. Vastavalt sama artikli lõikele 3 võib menetlusse astuja oma vastuses taotleda apellatsioonikoja otsuse tühistamist või muutmist punktides, mida hagiavalduses ei ole esitatud, ning esitada õiguslikke aluseid, mida hagiavalduses ei ole esitatud.
18 Seega on menetlusse astujal õigus esitada pooltest erinevaid nõudeid ja õiguslikke aluseid. Menetlusse astuja lõpetab oma vastuse järgmiselt: „Seega palutakse Esimese Astme Kohtul kinnitada [vaidlustatud otsused] selles osas, millega tühistati esimese tühistamisosakonna otsused; tunnistada [asjaomased] kaubamärgid kehtetuks ning jätta [hageja] kanda [menetlusse astuja] kulud seoses kehtetuks tunnistamise menetluse ja hagimenetlusega.” Hageja väidab, et menetlusse astuja nõuetest ei nähtu selgesõnaliselt, et viimane palus Esimese Astme Kohtul vaidlustatud otsuseid muuta või parandada, kohaldades määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkte a, d ja punkti e alapunkti iii või teise võimalusena sama määruse artikli 51 lõike 1 punkti b.
19 Menetlusse astuja nõudeid, mis on esitatud vastuse punktis 62, tuleb käsitleda koosmõjus punktidega 8 ja 9. Punktis 8 on märgitud, et „Esimese Astme Kohtul palutakse kinnitada [vaidlustatud otsused] selles osas, millega otsustati [määruse nr 40/94] artikli 7 [lõike] 2 ja [artikli 7 lõike] 1 [punktide] b ja c alusel, et märkidel puudus eristusvõime tähistamaks mängukaarte ühenduse piirides; ning tunnistada need kaubamärgid kehtetuks [määruse nr 40/94] artikli 7 [lõike] 1 [punktide] a, d ja punkti e alapunkti iii alusel, või teise võimalusena [määruse nr 40/94] artikli 51 [lõike] 1 [punkti] b alusel.” Punktis 9 on kirjas, et „igal juhul palutakse Esimese Astme Kohtul muuta vaidlustatud otsuseid selles osas, milles leiti, et nendel märkidel on eristusvõime Hispaanias ja tõenäoliselt ka Itaalias.”
20 Menetlusse astuja vastuse punktist 19 ilmneb selgelt, et ta piirdub ainult apellatsioonikoja teatud põhjenduste vaidlustamisega ning taotlusega, et Esimese Astme Kohus arvestaks täiendavaid põhjendusi, mis tema arvates õigustavad kõnealuste kaubamärkide kehtetuks tunnistamist. Igal juhul ei vaidlusta menetlusse astuja vaidlustatud otsuste, millega tunnistati nende kaubamärkide kehtetust, ulatust. Seega ei saa olukorda käsitleda sellisena, et menetlusse astuja taotleb vaidlustatud otsuste muutmist vastavalt määruse nr 40/94 artiklile 63.
21 Menetlusse astuja palub Esimese Astme Kohtult sisuliselt seda, et viimane kohustaks ühtlustamisametit tunnistama kõnealused kaubamärgid kehtetuks.
22 Siinkohal tuleb meelde tuletada, et vastavalt määruse nr 40/94 artikli 63 lõikele 6 peab ühtlustamisamet võtma vajalikud meetmed ühenduse kohtu otsuse täitmiseks. Seega ei ole Esimese Astme Kohus pädev andma ühtlustamisametile korraldust. Tegelikult on viimati nimetatu kohustatud tegema järeldusi Esimese Astme Kohtu otsuste resolutiivosast ja põhjendustest (Esimese Astme Kohtu 31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T-331/99: Mitsubishi HiTec Paper Bielefeld v. Siseturu Ühtlustamise Amet (Giroform), EKL 2001, lk II-433, punkt 33; 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T-34/00: Eurocool Logistik v. Siseturu Ühtlustamise Amet (EUROCOOL), EKL 2002, lk II-683, punkt 12 ja 3. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T-129/01: Alejandro v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Anheuser-Busch (BUDMEN), EKL 2003, lk II-2251, punkt 22). Menetlusse astuja nõuded, mis on suunatud sellele, et Esimese Astme Kohus kohustaks ühtlustamisametit tunnistama kõnealused kaubamärgid kehtetuks, on seega vastuvõetamatud.
23 Lõpetuseks palus menetlusse astuja nii kehtetuks tunnistamise menetluse kui ka hagimenetlusega seotud kulude jätmist hageja kanda.
24 Siinkohal tuleb meenutada, et kodukorra artikli 136 lõige 2 sätestab, et „[p]oolte vältimatuid kulusid seoses apellatsioonikoja menetlusega ja kulusid seoses artikli 131 lõike 4 teises lõigus ettenähtud avalduste või muude dokumentide tõlgete esitamisega käsitatakse hüvitatavate kuludena.” Sellest järeldub, et kulusid, mis on seotud kehtetuks tunnistamise menetlusega, ei saa käsitada hüvitatavate kuludena. Seega tuleb menetlusse astuja nõue selle kohta, et kulud määrataks hageja kanda, lükata vastuvõetamatuna tagasi selles osas, mis on seotud kehtetuks tunnistamise menetluse kuludega.
Põhiküsimus
25 Hageja esitab oma tühistamishagi toetuseks kaks õiguslikku alust, mis tulenevad määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b ning sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumisest.
26 On asjakohane alustada teise õigusliku aluse uurimisega.
Teine õiguslik alus määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumise kohta
Poolte argumendid
27 Hageja leiab, et keeldumispõhjus, mis on sätestatud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c, on kohaldatav selliste märkide suhtes, mida tavapäraselt kasutatakse kauba või teenuse põhiomaduste kirjeldamiseks, või märkide suhtes, mis üldiselt võivad täita seda teabe edastamise ülesannet. Seega on selle keeldumispõhjuse ainus eesmärk vältida sääraste märkide või tähiste kaubamärgina registreerimist, mis tulenevalt sarnasusest nende kaupade, teenuste või omaduste tavapäraselt kasutatavate tähistamise viisidega, ei saa täita teabe edastamise ülesannet neid turundava ettevõtja suhtes.
28 Antud juhul tegi apellatsioonikoda vea, leides, et kõnealused kaubamärgid koosnevad ainult nendele kaupadele, mida nad tähistavad, iseloomulikest kirjeldavatest märkidest. Hageja arvates piirdus apellatsioonikoda ainult mängukaartide pakis kujutatud mõõga ja sõjanuia mastide hindamisega seoses määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktiga b.
29 Nii toimides ei suutnud apellatsioonikoda kujundada sõltumatut ja iseseisvat seisukohta määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c väidetava rikkumise kohta seoses kõnealuste kaubamärkidega.
30 Liiatigi laiendas apellatsioonikoda olulisel määral kõnealuses sättes sisalduva keelu kohaldamisala. Märgid, mis kujutavad sõjanuiaga rüütlit ja mõõgaga kuningat, ei koosne ainult kirjeldavatest elementidest.
31 Tegelikult, mis puudutab sõjanuiaga rüütlit, siis see kaubamärk koosneb esimesest väidetavalt kirjeldavast elemendist, antud juhul sõjanuiast, mida rüütel kannab, ning teisest elemendist, mis mingil juhul ei vasta sellele määratlusele, antud juhul rüütli kujutisest, millel on oluline tähtsus ja mis annab kaubamärgile ainulaadse eristava iseloomu, mis ületab iga üksiku elemendi väidetava kirjeldusmahu, kui elemente käsitleda eraldi. Sama kehtib ka mõõgaga kuninga kujutise suhtes, mille puhul on väidetavalt kirjeldav element mõõk, mida kuningas käes hoiab.
32 Apellatsioonikoda ei arvestanud asjaoluga, et kõnealuseid kaubamärke moodustavate elementide puhul ei ole tegemist märkidega, mille eesmärk on tähistada ühte kindlat kauba liiki, nagu mõõga või sõjanuia masti hispaania mängukaarte, vaid et nende märkide puhul on tegemist ainulaadsete ja eriliste elementidega paljude seast, mille eesmärk on tähistada mõõka või selle mängu ühte kaarti. Hageja rõhutab, et on olemas sadu erinevaid kujundusi tähistamaks sõjanuia või mõõga masti kümmet või kahteteist kaarti, mis moodustavad osa hispaania mängukaartide pakist, kuhu kuulub 40 või 48 kaarti. Mis puudutab mõõka, siis kujutis, millest kõnealune kaubamärk moodustub, ei vasta ühelegi hispaania mängukaardile, sest see element on väljamõeldis. Ühtlustamisametile esitatud dokumentidest nähtub, et ei ole olemas ühtegi eeskirja või piirangut, mis puudutab hispaania mängukaartide kujundite kuju, masti või eriomaseid üksikasju.
33 Hageja vaidlustab apellatsioonikoja väite, mille kohaselt väljaspool Hispaania või Itaalia territooriumi asuv sihtrühmaks olev avalikkus tajub neid kaubamärke kui ühte hispaania mängukaartide mastidest. Tegelikult on ebatõenäoline, et väljaspool nimetatud territooriume asuv avalikkus teaks, et hispaania mängukaartidel on neli masti, sealhulgas mõõk ja sõjanui, ning et nad tunneksid ära masti kuuluvad erinevad kaardid. Igal juhul on ebatõenäoline, et tarbija tunneks ära sõjanuiaga rüütli kujundi sõjanuia ning mõõgaga kuninga kujundi mõõga ning et neil tekiks otsene ja vahetu seos kõnealuse märkide ja hispaania mängukaartide erinevate mastide vahel.
34 Hageja väidab, et kui potentsiaalne mängukaartide kasutaja näeb kõnealust graafilist kujundit, siis ta ei taju, et need märgid viitavad hispaania mängukaartide ühele mastile (väikese mõõga kujund) või hispaania mängukaartide ühele kaardile (sümbolid, mis kujutavad sõjanuiaga rüütlit ja mõõgaga kuningat), vaid ta tajub neid kui märke, mis seonduvad konkreetse mängukaartide tootjaga.
35 Ühtlustamisamet väidab, et apellatsioonikoda kohaldas määrust nr 40/94 nõuetekohaselt, kuna ta ei leidnud, et need kaks absoluutset keeldumispõhjust, mis on sätestatud kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 vastavalt punktides b ja c, oleksid teineteisest sõltuvad ning ta ei eiranud asjaolu, et igal keeldumispõhjusel on oma kohaldamisala. See ei takista apellatsioonikojal samade argumentide põhjal jõudmast järelduseni, et need kaks absoluutset keeldumispõhjust on kõnealuste märkide suhtes kohaldatavad.
36 Seega hindas apellatsioonikoda õigesti, et lihtne ja harilik mõõga kujund ning lihtsad ja harilikud kaardid, millel on kujutatud sõjanuiaga rüütlit ja mõõgaga kuningat, viitavad vahetult ja otseselt kaupadele, mida need märgid peavad tähistama, ning ta tegi õige järelduse selle kohta, et need märgid on kirjeldavad, kuna keskpärane tarbija tajuks neid hispaania mängukaartide eriomaste tunnustena.
37 Menetlusse astuja väidab, et kõnealused kaubamärgid koosnevad ainult sellistest märkidest, mis kirjeldavad kõnealuste kaupade eriomadusi, nimelt mõõga masti hispaania stiilis mängukaarti ja väärtust üks; sõjanuia masti hispaania stiilis mängukaarti ja rüütli kujundit; mõõga masti hispaania stiilis mängukaarti ja kuninga kujundit. Neid märke ei saaks mitte mingil juhul tajuda selliselt, nagu tähistaksid need mingisugust teist mängukaarti. Seega oleks sihtrühmaks olev avalikkus kohe teavitatud kauba liigist (mängukaart), selle kauba otstarbest (mängimiseks kasutatavate kaartide komplekti osa), kvaliteedist, kvantiteedist ning selle kauba väärtusest.
Esimese Astme Kohtu hinnang
38 Siinkohal tuleb meenutada, et vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktile c ei registreerita „kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi.” Lisaks sätestab sama määruse artikli 7 lõige 2, et „[l]õiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused on ainult teatavas ühenduse osas.”
39 Määruse nr 40/90 artikli 7 lõike 1 punkt c takistab sellega hõlmatud märkide ja tähiste kinnitamist ühele ettevõtjale ainult sellel põhjusel, et need on kaubamärkidena registreeritud. Nii on selles sättes järgitud üldise huvi eesmärki, mis nõuab, et need märgid ja tähised peavad olema vabaks kasutamiseks kõikide jaoks (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 4. mai 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-108/97 ja C-109/97: Windsurfing Chiemsee, EKL 1999, lk I-2779, punkt 25; 8. aprilli 2003. aasta otsus liidetud kohtuasjades C53/01–C-55/01: Linde jt, EKL 2003, lk I-3161, punkt 73; 6. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C-104/01: Libertel, EKL 2003, lk I-3793, punkt 52; 12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C-265/00: Campina Melkunie, EKL 2004, lk I-1699, punkt 35 ja otsus kohtuasjas C363/99: Koninklijke KPN Nederland, EKL 2004, lk I-1619, punkt 95).
40 Märgid ja tähised, millele on viidatud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c, on seega sellised, mida tavapärase kasutamise korral keskmise tarbija seisukohalt hinnatuna saab kasutada, tähistamaks kas otseselt või ühele olulisele omadusele viitavana kaupa või teenust, mille jaoks selle registreerimist taotleti (Euroopa Kohtu 20. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-383/99 P: Procter & Gamble v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2001, lk I-6251, punkt 39).
41 Hinnang kaubamärgi kirjeldavale omadusele tuleb anda ühest küljest seoses kaupade ja teenustega, mille jaoks märgi registreerimist taotletakse, ning teisest küljest arvesse võttes nende kaupade või teenuste tarbijatest moodustuva sihtrühma taju (Esimese Astme Kohtu 20. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T356/00: DaimlerChrysler v. Siseturu Ühtlustamise Amet (CARCARD), EKL 2002, lk II-1963, punkt 25).
42 Siinkohal tuleb ennekõike märkida, et asjassepuutuvate kaubamärkidega tähistatud kaubad on mängukaardid. Vaidlust ei ole selles, et tegemist on nimelt hispaania mängukaartidega, mida kasutatakse tavapäraselt Hispaanias, kuigi hageja väidab, et kasutab kõnealuseid kaubamärke ka muud liiki mängukaartide tähistamiseks.
43 Toimikust nähtub, et hispaania kaardimäng (la baraja española) koosneb 40-st või 48-st kaardist alates ässast kuni numbriteni seitse või üheksa, millele järgnevad soldat (sota), rüütel (caballo) ja kuningas (rey). Neli masti on kuldmündid (oros), peekrid (copas), sõjanuiad (bastos) ja mõõgad (espadas).
44 Seega on vaieldamatult selge, et kaks kolmest kõnealusest kaubamärgist tähistavad kahte hispaania mängukaarti: sõjanuiaga rüütlit (kohtuasi T-161/02) ja mõõgaga kuningat (kohtuasi T-162/02). Mis puudutab mõõga kujutist (kohtuasi T-160/02), siis see kujutis kui selline ei esitle ühte neist kaartidest, vaid moodustub sümboliseerivast elemendist, mida kasutatakse masti tähistusena mõõga masti kaartide märkimiseks. Vastupidiselt menetlusse astuja väitele ei tähista see mõõga masti kaartide väärtust üks ega ässa. Tegelikult selgub toimikust, et kaart, millel on kujutatud mõõga masti ässa, on erinev punktis 2 näidatud sümbolist.
45 Seoses sihtrühmaks oleva avalikkusega tuleb mainida, et see hõlmab kõiki mängukaartide potentsiaalseid tarbijaid, eriti Hispaania potentsiaalseid tarbijaid. Kõnealused kaubad on mõeldud üldiseks tarbimiseks ja mitte ainult elukutselistele või asjaarmastajatest kaardimängijatele, kuna igaüks võib neid kaupu mingil ajahetkel kas regulaarselt või juhuslikult omandada. Seega moodustab sihtrühma keskmine tarbija, kes on tavapäraselt tähelepanelik ja informeeritud, eriti Hispaanias.
46 Seega tuleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaldamiseks esiteks, hinnata, kas sihtrühma arvates on olemas piisavalt otsene ja konkreetne seos sõjanuiaga rüütlit ja mõõgaga kuningat kujutavate kujutismärkide ning kaubaliikide vahel, mille jaoks need registreeriti (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 20. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T-355/00: DaimlerChrysler v. Siseturu Ühtlustamise Amet (TELE AID), EKL 2002, lk II-1939, punkt 28).
47 Selles suhtes tuleb mainida, et sihtrühma seisukohalt vaadatuna viitavad sõjanuiaga rüütlit ja mõõgaga kuningat kujutavad joonistused otseselt mängukaartidele isegi siis, kui üks osa sihtrühmast ei pruugi ilmtingimata teada hispaania mängukaarte. Tegelikult kõik need, kes on mänginud ükskõik milliste mängukaartidega, tuvastavad nende joonistuste puhul mängukaardi tähistuse, arvestades, et kuningas ja rüütel on tavapäraselt mängukaartidel kasutatavad sümbolid. Seda väidet ei lükka ümber asjaolu, et see osa avalikkusest, kes ei tea hispaania mängukaarte, ei pruugi ilmtingimata olla võimeline otseselt seostama neid joonistusi, spetsiifilist masti ja kahe kõnealuse kaardi väärtust.
48 Igal juhul tähistavad kõnealused joonistused Hispaania avalikkuse jaoks otseselt kahe hispaania mängukaardi konkreetset masti ja väärtust. Tegelikult tajub Hispaania potentsiaalne mängukaartide tarbija iga kõnealuse märgi puhul seost teatud spetsiifilise kaardiga.
49 Selles suhtes tuleb mainida, et kuigi on olemas mitu erinevat tähistust, mis võimaldavad kindlaks määrata teatud masti kaarte, siis nagu rõhutab hageja, kasutavad kõik hispaania mängukaarte tootvad või turundavad ettevõtjad paratamatult rüütli ja sõjanuia sümboleid, tähistamaks kaarti, mis vastab sõjanuia masti väärtusele üksteist, või kuninga ja mõõga sümboleid, tähistamaks kaarti, mis vastab mõõga masti väärtusele kaksteist. Seega ei ole vastuvõetav hageja argument, mille kohaselt ei ole olemas ühtegi eeskirja või piirangut, mis puudutab hispaania mängukaartide kujundite kuju, masti või eriomaseid üksikasju.
50 Lisaks tuleb meenutada, et kuigi määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c näeb ette seoses selles sätestatud registreerimisest keeldumispõhjusega, et kaubamärk peab koosnema „ainult” märkidest või tähistest, mis tähistavad asjaomaste kaupade või teenuste omadusi, ei nõua kõnealune säte siiski seda, et need märgid või tähised oleksid ainsad nende omaduste tähistusviisid (vt analoogia alusel eespool viidatud otsus kohtuasjas Campina Melkunie, punkt 42 ja otsus kohtuasjas Koninklijke KPN Nederland, punkt 57). Seega võimalus joonistada natuke erinevalt rüütlit, kuningat, mõõka ja sõjanuia ei kõrvalda asjaolu, et kõnealused kaubamärgid on mängukaartide omadusi kirjeldavad.
51 Seega on eriti hispaania avalikkuse jaoks tegemist otsese ja konkreetse seosega kõnealuste kaubamärkide ja mängukaartide vahel.
52 Teiseks tuleb hinnata, kas sihtrühma seisukohalt vaadatuna on seos mõõka tähistava kujutismärgi ja kaupade klasside vahel, mille jaoks see registreeriti, piisavalt otsene ja konkreetne.
53 Samas tuleb mainida, et potentsiaalne tarbija, mängukaartide kasutaja, vähemalt Hispaanias, tajub kõnealuse märgi seost ühe hispaania mängukaartide mastiga. Vähemalt Hispaania avalikkuse jaoks on kõnealuse kaubamärgi ja kõnealuste kaupade, teisisõnu mängukaartide, vaheline seos otsene ja konkreetne.
54 Liiatigi kasutavad kõik ettevõtjad, kes toodavad ja turundavad hispaania mängukaarte, paratamatult mõõga sümbolit mõõga masti kaartide tähistamiseks.
55 Võttes arvesse, et kuna taotletava kaubamärgi registreerimisest keeldumise õigustamiseks piisab ainult ühe absoluutse keeldumispõhjuse esinemisest teatavas ühenduse osas, siis piisab ainult sellest, et mõõka tähistav kujutismärk oleks kirjeldav Hispaanias.
56 Kolmandaks, vastupidiselt hageja väitele võib kõnealuste märkide antud asjas registreerimine takistada teiste mõõga masti joonistuste või mängukaartide, mis vastavad hispaania mängukaartide sõjanuiaga rüütlile ja mõõgaga kuningale, registreerimist või kasutamist.
57 Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et kõnealused kaubamärgid kirjeldavad nende kaupade, mida nad tähistavad, omadusi.
58 Mis puudutab hageja argumenti, mille kohaselt apellatsioonikoda ei suutnud kujundada sõltumatut ja iseseisvat seisukohta määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c väidetava rikkumise kohta, siis tuleb sedastada, et iga registreerimisest keeldumise põhjus, mis on loetletud määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1, on teisest sõltumatu ja nõuab eraldi hindamise läbiviimist. Lisaks tuleb kõnealuseid keeldumispõhjusi tõlgendada, arvestades nende aluseks olevat üldist huvi. Iga keeldumispõhjuse hindamisel arvesse võetav üldine huvi võib peegeldada erinevaid kaalutlusi tulenevalt keeldumispõhjusest (Euroopa Kohtu 29. aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-456/01 P ja C-457/01 P: Henkel v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I-5089, punktid 45 ja 46 ning 16. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C329/02 P: SAT.1 v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I-8317, punkt 25).
59 Ometi on täheldatav määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktides b–d sätestatud keeldumispõhjuste kohaldamisalade kattumine. Nimelt, kui kaubamärk on kaupade ja teenuste omadusi kirjeldav kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses, siis seetõttu puudub tal ilmtingimata eristusvõime samade kaupade ja teenuste suhtes sama lõike punkti b tähenduses. Kaubamärgil võib puududa eristusvõime kaupade ja teenuste suhtes siiski ka tulenevalt muudest põhjustest kui kaubamärgi võimalik kirjeldav iseloom (vt analoogia alusel eespool viidatud otsus kohtuasjas Campina Melkunie, punktid 18 ja 19 ning otsus kohtuasjas Koninklijke KPN Nederland, punktid 85 ja 86).
60 Asjaolu, et apellatsioonikoda jõudis järelduseni, mis seisnes selles, et kõnealustel märkidel puudub eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes ja samas on nad kirjeldavad sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti c mõttes selliselt, et nende mängukaartide keskmine kasutaja tajub neid hispaania mängukaartide omaduste tähistustena, ei saa pidada määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 rikkumiseks. Vastupidiselt kohtuistungil hageja väidetule, ei ole arutlus, millele tuginevad vaidlustatud otsused, vastuolus eespool viidatud kohtuotsuses SAT.1 v. Siseturu Ühtlustamise Amet esitatud põhimõtetega, arvestades, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaldamise tingimus on täidetud.
61 Järelikult tuleb hageja teine õiguslik alus jätta rahuldamata.
62 Eespool käsitletud asjaolusid arvesse võttes ning kuna piisab märgile kohaldatavast ühest loetletud absoluutsest keeldumispõhjusest, mistõttu ei saa seda ühenduse kaubamärgina registreerida (Euroopa Kohtu 19. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-104/00 P: DKV v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2002, lk I-7561, punkt 29; eespool viidatud otsus kohtuasjas Giroform, punkt 30, ja Esimese Astme Kohtu 27. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T-348/02: Quick v. Siseturu Ühtlustamise Amet (Quick), EKL 2003, lk II-5071, punkt 37), siis sellisel juhul ei ole vajadust hinnata hageja esimest õiguslikku alust.
63 Seega tuleneb eeltoodust, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Kohtukulud
64 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, mõistetakse ühtlustamisameti ja menetlusse astuja kohtukulud vastavalt viimati nimetatute nõuetele välja hagejalt, välja arvatud tühistamisosakonna menetluses kantud kulud, mida menetlusse astuja on nõudnud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda)
otsustab:
1. Jätta hagid rahuldamata.
2. Menetlusse astuja nõuded, mis puudutavad tühistamisosakonna menetlusega seotud kulude jätmist hageja kanda, on vastuvõetamatud.
3. Mõista Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kohtukulud ja menetlusse astuja ülejäänud kohtukulud välja hagejalt.
4. Jätta menetlusse astuja ülejäänud nõuded rahuldamata.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 11. mail 2005 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |