Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Gerechtshof Arnhem-Leeuwarden (Madalmaad) 2. aprillil 2024 – kriminaalasi S.A.H. süüdistuses

(kohtuasi C-235/24, Niesker1 )

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Gerechtshof Arnhem-Leeuwarden

Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pool

S.A.H.

Teine menetlusosaline: Openbaar Ministerie

Eelotsuse küsimused

1.    Kas mõistet „kohus“ ELTL artikli 267 tähenduses koostoimes raamotsuse 2008/909/JSK1 artikli 8 lõigetega 2–4 ja artikliga 9 tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka selleks määratud riigi kohut, mis ei ole pädev asutus raamotsuse artikli 8 lõike 1 tähenduses ja teeb kirjalikus menetluses, milles süüdimõistetu põhimõtteliselt ei osale, otsuse üksnes raamotsuse artikli 8 lõigetes 2–4 ja artiklis 9 osutatud õigusküsimustes?

2.    Kas harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et kui raamotsuse 2008/909/JSK kohases tunnustamismenetluses on raamotsuse artikli 8 lõigetes 2–4 ja artiklis 9 nimetatud aspektide hindamine tehtud täidesaatvas riigis ülesandeks selleks määratud kohtule, tuleb süüdimõistetule peale raamotsuse 2008/909/JSK artikli 6 lõikele 3 ette nähtud võimaluse esitada arvamus väljaandjariigis anda ka võimalus kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit täidesaatvas riigis?

Kui sellele küsimusele vastatakse jaatavalt:

3.    Kas raamotsust 2008/909/JSK arvestades tuleb harta artiklit 47 tõlgendada nii, et tõhusa õiguskaitsevahendi kasutamiseks täidesaatvas riigis piisab, kui süüdimõistetul on võimalik esitada kirjalik arvamus enne kohtulikku hindamist ja tunnustamisotsust või pärast tunnustamisotsuse tegemist algse hinnangu läbivaatamise raames?

4.    Kas raamotsust 2008/909/JSK arvestades tuleb harta artiklit 47 tõlgendada nii, et süüdimõistetule, kellel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid ja kes vajab tõhusa õiguskaitse kasutamiseks abi, tuleb täidesaatvas riigis anda õigusabi, isegi kui seadus seda ette ei näe?

5.    Kas raamotsuse 2008/909/JSK artikli 8 lõikes 3 sätestatud kriteeriumi tuleb tõlgendada nii, et juhul kui karistust või meedet muudetakse, kuna see on oma olemuselt vastuolus täidesaatva riigi õigusega, siis tuleb hinnata, millise meetme oleks täidesaatva riigi kohus suure tõenäosusega määranud, kui süüdimõistmine oleks toimunud täidesaatvas riigis, või tuleb – olenevalt asjaoludest pärast lisateabe nõudmist – teha hindamine, mille raames arvestatakse, milliseks on meede väljaandjariigis tegelikult kujundatud?

6.    Kuidas ja millises ulatuses peab täidesaatev riik juhul, kui ta hindab uuesti raamotsuse 2008/909/JSK artikli 8 lõikes 4 sätestatud karistuse raskendamise keelust kinnipidamist, arvesse võtma suundumisi ja teavet, mis on toimunud või saadud pärast tunnustamisotsuse tegemist?

____________

1     Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

1     Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil (ELT 2008, L 327, lk 27).