AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

11. detsember 2008

Kohtuasi F‑58/07

Pascal Collotte

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2006. aasta edutamine – Suutlikkus töötada kolmandas keeles 

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles P. Collotte palub tühistada otsus jätta ta 2006. aasta edutamise raames kandmata palgaastmele A*12 edutatud ametnike nimekirja, mis avaldati 17. novembri 2006. aasta väljaandes Informations administratives nr 55‑2006, ja mõista komisjonilt mittevaralise ja varalise kahju tekitamise ning tema karjääri kahjustamise eest välja hüvitis 25 000 eurot, mida võib kohtumenetluse jooksul suurendada ja/või vähendada.

Otsus: Tühistada komisjoni otsus, millega keelduti P. Collotte’i nime kandmast 2006. aasta edutamise raames palgaastmele A*12 edutatud ametnike nimekirja. Ülejäänud osas jätta hagi nõuded rahuldamata. Mõista hageja kohtukulud välja komisjonilt, kes kannab ühtlasi oma kohtukulud. Komisjoni toetuseks menetlusse astunud Euroopa Liidu Nõukogu kannab ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Tähtaeg – Järjestikused kaebused

(Ametnike personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 9 lõige 3)

2.      Ametnikud – Edutamine – Tingimused – Suutlikkuse töötada kolmandas keeles tõestamine

(Ametnike personalieeskirjad, artikli 45 lõige 2; III lisa artikkel 7 ja XIII lisa artikkel 11)

3.      Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus

(EÜ artikkel 233; ametnike personalieeskirjad, artikli 45 lõige 2 ja artikli 91 lõige 1)

1.      Kui olukorras, kus kaebuse esitamise tähtaja jooksul esitatakse mitu järjestikust kaebust, hakkaks kaebusele vastamise tähtaeg kulgema sellest, kui administratsioon saab kätte esimese kaebuse, ei jääks ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule nelja kuu pikkust tähtaega, milleks tal on tavaliselt personalieeskirjade alusel õigus, et teha sõnaselge otsus uute argumentide kohta, mille ametnik on talle viimasena esitanud, mis võib olla natuke aega enne kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Samuti olukorras, kus ametisse nimetav asutus või ametiisik on vastanud järjestikustele kaebustele järjestikuste otsustega, ei saaks ametnik täielikult kasutada kaebusele vastuse saamisest alates kolme kuu pikkust tähtaega, milleks tal on õigus personalieeskirjade alusel, et otsustada selle vastuse põhjal, kas ta esitab hagi, kui hagi esitamise tähtaeg hakkaks kulgema esimesele kaebusele antud vastuse teatavaks tegemisest, samas kui hageja ei oleks veel saanud asutuselt vastust kõigi oma nõuete kohta, eelkõige nende kohta, mis on esimest korda esitatud viimases kaebuses.

Seetõttu tuleb järjestikuste kaebuste puhul hagi esitamise tähtaega arvutades aluseks võtta kuupäev, mil saadi kätte administratsiooni otsus, milles väljendub administratsiooni seisukoht kõikide argumentide kohta, mille hageja kaebuse esitamise tähtaja jooksul esitas. Kui hageja on kaebuse esitamise tähtaja jooksul esitanud teise kaebuse, millel on esimesega sama ulatus eelkõige selles osas, et see ei sisalda uut nõuet, etteheidet või uut tõendit, tuleb seda teist kaebust tagasilükkavat otsust käsitleda nii, et see pelgalt kinnitab esimese kaebuse tagasilükanud otsust, nii et hagi esitamise tähtaeg hakkab kulgema viimati nimetatud otsuse tagasilükkamisest. Seevastu kui teine kaebus sisaldab uusi asjaolusid võrreldes esimese kaebusega, tuleb teise kaebuse tagasilükanud otsust pidada uueks otsuseks, mis on teise kaebuse kohta vastu võetud pärast esimese kaebuse tagasilükanud otsuse uuesti läbi vaatamist.

(vt punktid 31 ja 32)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 8. november 2000, T‑44/97: Ghignone jt vs. nõukogu, (EKL AT 2000, lk I‑A‑223 ja II‑1023, punkt 41); 11. detsember 2007, T‑66/05: Sack vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 41, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Kohtusse ( C‑380/08 P))

2.      Personalieeskirjade artikli 45 lõige 2 – redaktsioonis, mis tuleneb määrusest nr 723/2004, millega muudetakse ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi – milles on ette nähtud ametniku kohustus tõestada enne esimest edutamist oma suutlikkust töötada kolmandas keeles, on kohaldatav üksnes alates institutsioonide poolt vastuvõetud üldiste rakendussätete jõustumisest.

Nimelt, kuna seadusandja välistas igal juhul vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artiklile 11 selle kohaldamise edutamiste suhtes, mis jõustusid enne 1. maid 2006, ei saa artikli 45 lõiget 2 kohaldada enne, kui nimetatud üldised rakendussätted jõustuvad seadusandja ettenähtud tingimustel ehk kui on tagatud ühtne kohaldamine erinevates institutsioonides, ja see uus personalieeskirjade kohane kohustus on seotud ametnike võimalusega saada kolmanda keele osas koolitust. Nii ei saa institutsioon kõnealust artiklit kohaldada vaid enda kindlaksmääratud eeskirjade kohaselt.

(vt punktid 50–54)

3.      Vastab tõele, et ühenduse avaliku teenistuse kohtul on teatavatel juhtudel personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 alusel täielik pädevus teha tema lahendada antud rahalistes vaidlustes lõplik lahend, otsustades ametniku õiguste ja kohustuste üle. Sellegipoolest, kui on rahuldatud hageja nõue tühistada tema edutamisest keeldumise otsus asjaolu tõttu, et edutamise täiendavat tingimust, milleks oli kolmanda keele oskus, ei saanud õiguspäraselt tema suhtes kohaldada, ei saa kohus talle välja mõista hüvitist karjääri kahjustamise eest, mille see väidetavalt kaasa tõi, isegi kui hageja tõendab, et tal on edutamiseks nõutav teenistusstaaž ja rohkem punkte, kui edutamiseks on nõutud. Nimelt ei saa välistada, et mõni teine kaalutlus takistab hageja edutamist tagasiulatuvalt, näiteks asjaolu, et edutatavate ja edutamisläve ületanud ametnike arv oli suurem kui eelarve põhjal võimalik edutamiste arv. Seega tuleb hageja õigused taastada rakendusmeetmetega, mida administratsioonil tuleb EÜ artikli 233 alusel jõustunud kohtuotsuse täitmiseks võtta, taastades vajadusel tagasiulatuvalt ta teenistuskäigu.

(vt punktid 67–70)

Viited:

Euroopa Kohus: 18. detsember 2007, C‑135/06 P: Weißenfels vs. parlament, (EKL 2007, lk I‑12041, punktid 64–68)

Esimese Astme Kohus: 15. märts 2007, T‑402/03: Katalagarianakis vs. komisjon, (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 105 ja 106)