EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
8. oktoober 2020(*)
Eelotsusetaotlus – Liidu tolliseadustik – Artikli 124 lõike 1 punkt k – Tollivõla lõppemine juhul, kui kaupa ei ole kasutatud – Mõiste „kasutatud kaup“ – Seestöötlemise protseduur – Tollivõla tekkimine seestöötlemise protseduuri käigus toimunud eeskirjade rikkumise tõttu – Ettenähtud tähtaja jooksul tolliprotseduuri kokkuvõtte esitamata jätmine
Kohtuasjas C‑476/19,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Kammarrätten i Göteborgi (Göteborgi haldusasjade apellatsioonikohus, Rootsi) 19. juuni 2019. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 19. juunil 2019, menetluses
Allmänna ombudet hos Tullverket
versus
Combinova AB,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja president J.‑C. Bonichot, kohtunikud L. Bay Larsen, C. Toader, M. Safjan ja N. Jääskinen (ettekandja),
kohtujurist: E. Tanchev,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Allmänna ombudet hos Tullverket, esindaja: M. Jeppsson,
– Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, O. Serdula ja J. Vláčil,
– Eesti valitsus, esindaja: N. Grünberg,
– Euroopa Komisjon, esindajad: K. Simonsson ja F. Clotuche-Duvieusart,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT 2013, L 269, lk 1; parandus ELT 2016, L 267, lk 2; edaspidi „tolliseadustik“), artikli 124 lõike 1 punkti k tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud Allmänna ombudet hos Tullverketi (avaliku huvi esindaja Rootsi tolli juures; edaspidi „avaliku huvi esindaja“) ja Combinova AB vahelises kohtuvaidluses tollivõla üle, mis tekkis kauba importimisel seestöötlemise protseduuri alusel.
Õiguslik raamistik
3 Tolliseadustiku põhjenduses 38 on sätestatud:
„On asjakohane arvestada asjaomase isiku heausksust juhtudel, kui tollivõlg on tekkinud tollialaste õigusaktide täitmata jätmise tõttu, ning vähendada võlgniku hooletu käitumise tagajärgi võimalikult suures ulatuses.“
4 Nimetatud seadustiku artiklis 5 on sätestatud:
„Käesolevas tolliseadustikus kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
16) „tolliprotseduur“ – mõni järgmistest protseduuridest, millele võib kaupa vastavalt tolliseadustikule suunata:
[…]
b) eriprotseduurid;
[…]
37) „töötlemistoimingud“:
a) toimingud kaubaga, sealhulgas selle paigaldamine või kokkupanemine või selle sobitamine muu kaubaga;
b) kauba töötlemine;
[…]
d) kauba parandamine, sealhulgas selle ennistamine ja kordategemine;
[…]“.
5 Selle seadustiku artikli 79 lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud:
„1. Kauba puhul, mille eest tuleb tasuda imporditollimaksu, tekib tollivõlg impordil mis tahes järgmisel juhul:
a) jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb liiduvälise kauba toomist liidu tolliterritooriumile, selle tollijärelevalve alt väljaviimist või sellise kauba liikumist, töötlemist, ladustamist, ajutist ladustamist, ajutist importi või käsutamist kõnealusel territooriumil;
b) jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb kauba lõppkasutust liidu tolliterritooriumil;
c) jäetakse täitmata mõni tingimus, mis on seotud liiduvälise kauba suunamisega tolliprotseduurile või kaubale maksuvabastuse või vähendatud imporditollimaksu määra kohaldamisega kauba lõppkasutuse tõttu.
2. Tollivõla tekkimise aeg on üks järgmistest:
a) hetk, mil kohustust, mille mittetäitmine tollivõla põhjustab, ei täideta või täitmine katkestatakse;
b) hetk, mil kaup suunatakse tolliprotseduurile või võetakse vastu tollideklaratsioon tolliprotseduurile suunamise eesmärgil, kui hiljem selgub, et ei ole täidetud tingimus, mille alusel kaup asjaomasele protseduurile suunati või mille alusel asjaomasele kaubale kehtestati maksuvabastus või vähendatud imporditollimaksumäär kauba lõppkasutuse tõttu.“
6 Tolliseadustiku artiklis 124 on sätestatud:
„1. Ilma et see piiraks tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa sissenõudmata jätmist käsitlevate kehtivate sätete kohaldamist, kui võlgniku maksevõimetus on kohtulikult tuvastatud, lõpeb impordil või ekspordil tekkiv tollivõlg mis tahes järgmisel viisil:
[…]
k) tingimusel et lõikest 6 ei tulene teisiti, kui tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 79 ja tollile esitatakse piisav tõend, et kaupa ei ole kasutatud või tarbitud ja et kaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud.
[…]
6. Lõike 1 punktis k osutatud juhul ei lõpe tollivõlg isiku või isikute suhtes, kes tegid pettusekatse.
[…]“.
7 Tolliseadustiku artikli 211 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:
„Tolli luba nõutakse
a) sees- või välistöötlemisprotseduuri, ajutise impordi protseduuri või lõppkasutusprotseduuri kasutamiseks;
[…]
Tingimused, mille korral on lubatud ühe või mitme esimeses lõigus osutatud protseduuri kasutamine või ladustamiskohtade pidamine, esitatakse loas.“
8 Nimetatud seadustiku artikli 256, mis käsitleb seestöötlemise protseduuri reguleerimisala, lõikes 1 on sätestatud:
„Ilma et see piiraks artikli 223 kohaldamist, võimaldab seestöötlemisprotseduur kasutada liiduvälist kaupa liidu tolliterritooriumil ühe või mitme töötlemistoimingu käigus, ilma et sellele kohaldataks:
a) imporditollimaksu;
b) muid asjakohaste kehtivate sätetega kehtestatud makse;
c) kaubanduspoliitika meetmeid, kui nad ei keela kauba sisenemist liidu tolliterritooriumile või kauba väljaviimist liidu tolliterritooriumilt.“
9 Sama seadustiku artikli 257 lõikes 1 on sätestatud:
„1. Toll määrab ajavahemiku, mille jooksul tuleb seestöötlemisprotseduur lõpetada vastavalt artiklile 215.
Ajavahemik algab päevast, mil liiduväline kaup suunatakse protseduurile, ning seda määrates võetakse arvesse töötlemistoimingute läbiviimiseks ja protseduuri lõpetamiseks kuluvat aega.“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
10 Combinova importis 23. novembril 2017 Tullverketi (Rootsi tolliamet; edaspidi „toll“) loa kohaselt kaupa tolliseadustiku artiklis 256 ette nähtud seestöötlemise protseduuri alusel. Seejärel reeksporditi see kaup 11. detsembril 2017.
11 Kuigi Combinova pidi protseduuri kokkuvõtte esitama tollile hiljemalt 22. veebruaril 2018, st 30 päeva jooksul pärast protseduuri lõpetamise tähtaja möödumist 23. jaanuaril 2018, sai toll nimetatud kokkuvõtte alles 6. märtsil 2018.
12 Kuna toll leidis, et protseduuri kokkuvõtte esitamiseks ette nähtud tähtaja ületamine tõi kaasa tollivõla tekkimise tolliseadustiku artikli 79 alusel, tegi ta otsuse nõuda Combinovalt sisse tollimaksu summas 121 Rootsi krooni (SEK) (ligikaudu 11,50 eurot) ja käibemaksu summas 2790 Rootsi krooni (ligikaudu 265 eurot).
13 22. augusti 2018. aasta otsusega leidis Förvaltningsrätten i Göteborg (Göteborgi halduskohus, Rootsi), kellele Combinova esitas selle otsuse peale kaebuse, et otsus on põhjendatud ja et Combinova ei ole tõendanud, et on põhjendatud lugeda tollivõlg lõppenuks.
14 Avaliku huvi esindaja esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Kammarrätten i Göteborgile (Göteborgi haldusasjade apellatsioonikohus, Rootsi), nõudes, et Combinova tollivõlg loetaks viimase kasuks lõppenuks.
15 Avaliku huvi esindaja väidab seoses sellega, et tolliseadustiku artikli 79 lõike 2 punkti a kohaselt tekkis tollivõlg hetkel, mil protseduuri kokkuvõte oleks tulnud esitada, st 22. veebruaril 2018. Siiski oli põhikohtuasjas käsitletav kaup selleks kuupäevaks 11. detsembril 2017 reeksportimise tõttu liidu tolliterritooriumilt juba välja viidud. Seega ei kasutatud seda kaupa tollivõla tekkimise ajal ega pärast selle võla tekkimist. Kauba kasutamisel enne tollivõla tekkimist ei ole mingit seost tollivõla tekkimisega ja asjaomane kasutamine seisnes tolli poolt lubatud töötlemises. Ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et Combinova oleks püüdnud pettust toime panna.
16 Neil asjaoludel ei saa avaliku huvi esindaja arvates asuda seisukohale, et põhikohtuasjas käsitletavat kaupa kasutati viisil, mis oli takistuseks tollivõla lõppemisele tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punkti k alusel.
17 Toll omakorda, kes küll ise ei esitanud apellatsioonkaebust eelotsusetaotluse esitanud kohtule, kuid esitas oma seisukohad menetluse käigus, ei väida, et kaupa on tarbitud. Tema arvates on küsimus pigem selles, kas seda „kasutati“ tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punkti k tähenduses. Ent mõistet „kasutatud kaup“, mida ei ole liidu tollialastes õigusaktides defineeritud, võib mõista kahel viisil, st kas nii, et kaupa on kasutatud vastavalt selle otstarbele, või nii, et seda on kasutatud ühel või teisel viisil, mis tähendab, et seda on töödeldud. Seestöötlemise protseduur eeldab põhimõtteliselt, et kaupa mingil viisil töödeldakse. Seestöötlemise loa alusel oleks Combinova käesoleval juhul pidanud parandama ja kalibreerima mitmesuguseid instrumente, mis tolliseadustiku artikli 5 punkti 37 kohaselt tähendab töötlemistoimingute tegemist.
18 Toll lisab, et nagu nähtub tolliseadustiku artikli 256 lõikest 1, võib liiduvälist kaupa seestöötlemise protseduuri raames kasutada. Seda sätet arvestades tähendab termin „kasutatud kaup“ seega seda, et kaupa peab olema ühel või teisel viisil töödeldud.
19 Kuna käesoleval juhul ei ole aga väidetud, et põhikohtuasjas käsitletavat kaupa ei ole seestöötlemise protseduuri alusel töödeldud, ei ole tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punktis k ette nähtud tollivõla lõppemise tingimused seega täidetud.
20 Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb selles, milline tähendus on viimati nimetatud sättes viidatud mõistel „kasutatud kaup“. Ta märgib, et see mõiste esineb mitmel korral tolliseadustikus ja et selle seadustiku artiklis 256 on ette nähtud, et seestöötlemise protseduur võimaldab kasutada liidu tolliterritooriumil liiduvälist kaupa ühe või mitme töötlemistoimingu käigus, ilma et sellelt tuleks tasuda muu hulgas tollimaksu.
21 Seega tuleb esiteks kindlaks määrata tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punktis k viidatud mõiste „kasutatud kaup“ tähendus ja teiseks põhimõtteliselt kindlaks teha ajahetk, mil see säte on kohaldatav.
22 Neil asjaoludel otsustas Kammarrätten i Göteborg (Göteborgi haldusasjade apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Tolliseadustiku artikli 79 alusel impordil või ekspordil tekkinud tollivõlg loetakse kooskõlas [selle seadustiku] artikli 124 lõike 1 punktiga k lõppenuks, kui tollile esitatakse piisav tõend, et kaupa ei ole kasutatud või tarbitud ja et kaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud. Kas mõiste „kasutatud“ tähendab, et kaupa on töödeldud või väärindatud sellel eesmärgil, milleks ettevõtja selle kauba puhul loa sai, või mõeldakse selle termini puhul sellist kasutamist, mis on ulatuslikum kui see töötlemine või väärindamine? Kas on tähtis, kas kasutamine leiab aset enne või pärast tollivõla tekkimist?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
23 Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punkti k tuleb tõlgendada nii, et selles sättes mainitud kauba kasutamine hõlmab üksnes kasutamist, mis on tolliseadustiku artiklis 256 ette nähtud seestöötlemise protseduuri raames tolli lubatud töötlemistoimingutest ulatuslikum, või hõlmab see ka lubatud töötlemistoimingutele vastavat kasutamist.
24 Vastavalt tolliseadustiku artiklile 256 võimaldab seestöötlemise protseduur „kasutada“ liidu tolliterritooriumil ühe või mitme töötlemistoimingu käigus liiduvälist kaupa, ilma et sellelt tuleks tasuda muu hulgas imporditollimaksu.
25 Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et Combinova importis 23. novembril 2017 seestöötlemise protseduurile suunatud kauba pärast seda, kui toll oli vastavalt tolliseadustiku artiklile 211 andnud talle sellekohase loa, ning et kaup reeksporditi 11. detsembril 2017. Kuna Combinova ei esitanud protseduuri kokkuvõtet 30 päeva jooksul pärast tolliseadustiku artikli 257 kohaselt protseduuri lõpetamiseks ette nähtud ajavahemiku möödumist 23. jaanuaril 2018, tekkis tolliseadustiku artikli 79 alusel tollivõlg.
26 Viimati nimetatud sätte kohaselt tekib kauba puhul, mille eest tuleb tasuda imporditollimaksu, tollivõlg impordil eelkõige siis, kui jäetakse täitmata mõni tingimus, mis on ette nähtud liiduvälise kauba tolliprotseduurile suunamiseks.
27 Tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punkti k kohaselt lõpeb selle seadustiku artikli 79 alusel tekkinud tollivõlg siiski juhul, kui esitatakse piisav tõend esiteks selle kohta, et kaupa ei ole kasutatud või tarbitud, ja teiseks selle kohta, et see on liidu tolliterritooriumilt välja viidud, kusjuures tuleb siiski täpsustada, et isegi sellisel juhul – nagu näeb ette selle seadustiku artikli 124 lõige 6 – „ei lõpe tollivõlg isiku või isikute suhtes, kes tegid pettusekatse“.
28 Kui Eesti ja Tšehhi valitsus ning avaliku huvi esindaja väidavad sisuliselt, et kauba kasutamine, millele on viidatud tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punktis k, tähendab üksnes kasutamist tolli poolt seestöötlemise protseduuri raames lubatud töötlemistoimingutest ulatuslikumalt, leiab komisjon seevastu, tuginedes sõna „kasutamine“ tavapärasele tähendusele, et see kasutamine hõlmab ka kauba töötlemist vastavalt sellele loale.
29 Seoses sellega tuleb kõigepealt tõdeda, et tolliseadustik ei defineeri mõistet „kasutatud kaup“ selle seadustiku tähenduses.
30 Lisaks saab tolliseadustiku eri keeleversioonide võrdleva analüüsi põhjal märkida, et teatavates keeleversioonides, nagu rootsi-, inglis-, soome- ja hollandikeelne versioon, kasutatakse sama mõistet nii artikli 256 lõikes 1 kui ka artikli 124 lõike 1 punktis k, samas kui tolliseadustiku teistes keeleversioonides, näiteks prantsuse, saksa ja rumeenia keeles, kasutatakse nendes sätetes eri mõisteid. Prantsuskeelses versioonis on artikli 124 lõike 1 punktis k kasutatud sõna „utilisées“ [eesti keeles „on kasutatud“] ja artikli 256 lõikes 1 kasutatud sõnu „mettre en œuvre“ [eesti keeles „kasutada“]. Saksakeelses versioonis on kasutatud vastavalt sõnu „verwendet“ ja „unterzogen werden“. Rumeenia keeles on kasutatud vastavalt sõnu „utilizate“ ja „folosirea“.
31 Selles kontekstis tuleb märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa liidu õiguse sätte ühes keeleversioonis kasutatud sõnastus olla selle sätte tõlgendamise ainus alus ja sellele keeleversioonile ei saa tõlgendamisel anda eelist muude keeleversioonide ees. Nimelt tuleb liidu õigusnorme tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt, arvestades liidu kõigis keeltes kehtivaid versioone. Kui liidu õigusakti keeleversioonide vahel on erinevusi, tuleb asjaomast sätet tõlgendada lähtuvalt selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärkidest, mille osa see säte on (15. novembri 2012. aasta kohtuotsus Kurcums Metal, C‑558/11, EU:C:2012:721, punkt 48; 15. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Grupo Itevelesa jt, C‑168/14, EU:C:2015:685, punkt 42, ja 23. jaanuari 2020. aasta kohtuotsus Bundesagentur für Arbeit, C‑29/19, EU:C:2020:36, punkt 48).
32 Sellest aspektist võetuna – nagu juhtis tähelepanu Tšehhi valitsus oma kirjalikes seisukohtades – loob tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punkt k koostoimes selle seadustiku põhjendusega 38 ja artikli 124 lõikega 6 võimaluse selle seadustiku artikli 79 alusel tekkinud tollivõla lõppemiseks, tingimusel et puudub pettusekatse, ja isegi siis, kui sellest seadustikust tulenevaid teatavaid tingimusi ja kohustusi ei ole täidetud, ent on tõendatud, et kaupa ei ole kasutatud viisil, mis õigustab tollimaksu kohaldamist, ja kaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud (vt analoogia alusel 5. oktoobri 1983. aasta kohtuotsus Esercizio Magazzini Generali ja Mellina Agosta, 186/82 ja 187/82, EU:C:1983:262, punkt 14, ja 2. aprilli 2009. aasta kohtuotsus Elshani, C‑459/07, EU:C:2009:224, punkt 29).
33 Mõistet „kasutatud kaup“ tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punkti k tähenduses tuleb seega mõista nii, et see ei hõlma mitte igasugust kasutamist, vaid üksnes sellist kasutamist, mis iseenesest tingib tollivõla tekkimise.
34 Seestöötlemise protseduuri raames ei kohaldata aga imporditollimaksu sellise kauba puhul, millega tehakse üksnes lubatud töötlemistoimiguid ja mis hiljem liidu territooriumilt reeksporditakse ning mida turule ei viida ja muul sarnasel viisil ei kasutata.
35 Sellest järeldub, et sellele protseduurile suunatud kauba puhul tuleb tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punktis k viidatud kauba kasutamist mõista just nii, et sellega peetakse silmas ainult sellist kasutamist, mis on tolli lubatud töötlemistoimingutest ulatuslikum.
36 Kui kauba kasutamine, millele see sätte viitab, hõlmaks ka selliste töötlemistoimingute kohast kasutamist, oleks seestöötlemisprotseduuri raames välistatud tolliseadustiku artikli 79 alusel tekkinud tollivõla lõppemine vastavalt tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punktile k, mis aga läheks vastuollu viimasena nimetatud sätte eesmärgiga.
37 Ent tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punkt k, arvestades eelkõige selles sättes olevat viidet tolliseadustiku artiklile 79, on kohaldatav kõigi tolliseadustikus ette nähtud tolliprotseduuride suhtes.
38 Euroopa Kohus on tõdenud seoses seestöötlemisprotseduuriga, mis oli ette nähtud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1992, L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), mis asendati tolliseadustikuga, et kuna see protseduur kujutab endast ilmset ohtu liidu tollieeskirjade nõuetekohasele kohaldamisele ja sellega seonduvate tollimaksude sissenõudmisele, siis on selle protseduuri kasutajad kohustatud rangelt järgima sellest tulenevaid kohustusi, ning sama moodi tuleb kitsalt tõlgendada tagajärgi, mis neil isikutel tekivad mainitud kohustuste täitmata jätmise korral. Sellest järeldas Euroopa Kohus, et ette nähtud ajavahemiku jooksul protseduuri kokkuvõtte esitamata jätmine tingib tollivõla tekkimise seoses kogu selle imporditud kaubaga, mille osas tolliprotseduur lõpetatakse, sh liidu tolliterritooriumilt reeksporditud kaup (vt selle kohta 6. septembri 2012. aasta kohtuotsus Döhler Neuenkirchen, C‑262/10, EU:C:2012:559, punktid 41 ja 48).
39 Seoses põhikohtuasjaga tuleb siiski tõdeda, et Euroopa Kohtult ei küsita mitte seda, kas seestöötlemisprotseduuri puhul tekib protseduuri kokkuvõtte hilinenud esitamise korral tollivõlg või mitte, sest käesoleval juhul on selge, et tollivõlg on tolliseadustiku artikli 79 alusel tekkinud, vaid küsimus on selles, kas see tollivõlg võib selle seadustiku artikli 124 lõike 1 punkti k alusel lõppeda.
40 Selle artikli 124 lõike 1 punkti k sõnastusest aga nähtub, et seadustiku artikli 79 alusel tekkinud tollivõlg lõpeb, kui esimesena nimetatud sättes ette nähtud tingimused on täidetud, välja arvatud juhul, kui tegemist on pettusekatsega.
41 Käesoleval juhul lõpeb tollivõlg, mis tekkis tolliseadustiku artikli 79 alusel seetõttu, et Combinova esitas protseduuri kokkuvõtte hilinenult, kui ilmneb – nagu tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktist 35 –, et põhikohtuasjas käsitletavat kaupa ei kasutatud tolli lubatud töötlemistoimingutest ulatuslikumalt; selle asjaolu esinemist peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
42 Lisaks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas asjaolul, et põhikohtuasjas kõne all olevat kaupa kasutati enne või pärast tollivõla tekkimist, on mingit tähtsust tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punkti k tähenduses mõiste „kasutatud kaup“ tõlgendamisel.
43 Selles osas ei sisalda viimati nimetatud säte mingit teavet selle kohta, kas ajahetk, mil selles sättes mainitud kaupa kasutati, on tähtis selle kindlakstegemisel, kas asjaomast kaupa on selle sätte tähenduses kasutatud.
44 Siiski tuleb tõdeda, et tolliseadustiku artikli 79 lõike 2 punkti a kohaselt ei saa juhul, kui tollivõlg on tekkinud tolliprotseduuri kokkuvõtte hilinenud esitamise tõttu ja kui kaup on juba reeksporditud, seda kaupa käsitada pärast tollivõla tekkimist liidu tolliterritooriumil kasutatud kaubana tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punkti k tähenduses.
45 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et tolliseadustiku artikli 124 lõike 1 punkti k tuleb tõlgendada nii, et selles sättes mainitud kauba kasutamine hõlmab üksnes kasutamist, mis on tolliseadustiku artiklis 256 ette nähtud seestöötlemise protseduuri raames tolli lubatud töötlemistoimingutest ulatuslikum, mitte aga neile lubatud töötlemistoimingutele vastavat kasutamist.
Kohtukulud
46 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, artikli 124 lõike 1 punkti k tuleb tõlgendada nii, et selles sättes mainitud kauba kasutamine hõlmab üksnes kasutamist, mis on selle määruse artiklis 256 ette nähtud seestöötlemise protseduuri raames tolli lubatud töötlemistoimingutest ulatuslikum, mitte aga neile lubatud töötlemistoimingutele vastavat kasutamist.
Allkirjad