Language of document : ECLI:EU:F:2014:94

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (kolmas koda)

14. mai 2014

Kohtuasi F‑140/12

Christodoulos Alexandrou

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Avalik konkurss EPSO/AD/231/12 – Dokumentidega tutvumine – Eelvalikutestides esitatud valikvastustega küsimustega tutvumise kordustaotluse rahuldamata jätmine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega C. Alexandrou palub sisuliselt tühistada Euroopa Komisjoni 25. septembri 2012. aasta otsus, millega keelduti dokumentidega tutvumise kordustaotluse rahuldamisest, ja vajalikul määral Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) 20. juuli 2012. aasta otsus, millega keelduti talle avaliku konkursi EPSO/231/12 (edaspidi „konkurss”) eelvalikutestides esitatud seitsme valikvastustega küsimuse edastamisest.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta C. Alexandrou kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Avaliku Teenistuse Kohtu pädevus – Määruse nr 1049/2001 alusel tehtud otsuseid puudutav tühistamishagi – Väljaarvamine – Taotlus tutvuda konkursimenetlust puudutavate dokumentidega – Hõlmamine

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 1; personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001)

2.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Kandidaadi elimineerimine valikvastustega katses saadud ebapiisavate tulemuste tõttu – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Lõpliku elimineeriva hinde edastamine – Piisavad põhjendused, välja arvatud erandlike asjaolude olemasolul

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik)

3.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Kandidaadi elimineerimine valikvastustega katses saadud ebapiisavate tulemuste tõttu – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Kandidaatide omandatud õigus saada katse ärakiri – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik)

4.      Institutsioonide aktid – Õiguspärasuse eeldus – Tõendid, mis võivad akti õiguspärasuse kahtluse alla seada – Tõendamiskoormis

(ELTL artikkel 288)

1.      Avaliku Teenistuse Kohus on pädev kontrollima Euroopa Personalivaliku Ameti poolt konkursiteate tingimuste põhjal võetud aktide õiguspärasust, kuid ta ei ole pädev lahendama tühistamishagi osas, milles see puudutab institutsiooni poolt määruse nr 1049/2001 alusel vastu võetud otsust.

Avaliku Teenistuse Kohtu ja Euroopa Liidu Üldkohtu vastavad pädevused muu hulgas dokumentidega tutvumise valdkonnas peavad põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ning need ei saa sõltuda poolte antud määratlusest aktidele ja eriti hageja tahtest algatada üks või teine haldusmenetlus, mis eelneb hagi esitamisele, ega institutsiooni tahtest menetleda dokumentide tutvumise taotlust pigem määruse nr 1049/2001 kui personalieeskirjade alusel.

See, milline on õiguslik alus hageja õigusele taotleda dokumentidega tutvumist, on seega kohtuliku pädevuse kindlaksmääramise kriteerium.

Hageja taotlus selleks, et talle edastataks nende eelvalikutestide küsimused, seostub personalieeskirjade III lisa artikli 6 ja avalike konkursside juhendi punkti 6.2 kohaldamisega ning on seega ilmselgelt hõlmatud vaidlusega, mille eesmärk on vaidlustada hageja väljajätmise konkursilt. Seega kuna hagi ese on institutsiooni otsus, millega keeldutakse hagejale vaidlusaluste küsimustega tutvumise võimaldamisest, järeldub sellest, et hageja palub tühistada personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 ja artikli 91 kohase isikut kahjustava meetme, mitte otsuse määruse nr 1049/2001 tähenduses.

(vt punktid 17 ja 19–27)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 18. september 2012, kohtuasi F‑96/09: Cuallado Martorell vs. komisjon (punkt 60); 2. detsember 2013, kohtuasi F‑49/12: Pachtitis vs. komisjon (punkt 22).

Euroopa Liidu Üldkohus: 13. detsember 2012, liidetud kohtuasjad T‑197/11 P ja T‑198/11 P: komisjon vs. Strack (punkt 54).

2.      Sellise huve kahjustava otsuse nagu kandidaadi suhtes tehtud konkursikomisjoni otsuse põhjendamise kohustuse eesmärk on esiteks anda huvitatud isikule vajalikke viiteid, et viimasel oleks võimalik kindlaks teha, kas otsus on põhjendatud või mitte, ning teiseks võimaldada otsuse kohtulikku kontrolli.

Kui erandlikud asjaolud puuduvad, siis on administratsioon, kes korraldab töölevõtmise katsed valikvastustega küsimuste vormis, oma põhjendamiskohustuse täitnud, kui ta saadab katsetel läbi kukkunud kandidaatidele õigete vastuste protsentuaalse osakaalu ja edastab neile vastava taotluse korral kõikidele küsimustele antavad õiged vastused.

Erandlikuks asjaoluks ei peeta seda, kui teistel katsetel on kandidaadi saadud hinded palju kõrgemad kui verbaalse võimekuse testil saadud hinded, kuna kui puuduvad vähimadki sellekohased tõendid, on tegemist pelga väitega, mis ei võimalda järeldada, et vaidlusalused küsimused oleksid mingilgi viisil vigased.

(vt punktid 34, 37 ja 39)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 23. jaanuar 2003, kohtuasi T‑53/00: Angioli vs. komisjon (punkt 67); 27. märts 2003, kohtuasi T‑33/00: Martínez Páramo jt vs. komisjon (punkt 43).

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. september 2008, kohtuasi F‑127/07: Coto Moreno vs. komisjon (punkt 32); 29. juuni 2011, kohtuasi F‑7/07: Angioi vs. komisjon (punktid 136 ja 138).

3.      Mis puudutab põhjendamiskohustuse ulatust konkursi tulemuste suhtes, siis arvutipõhistel eelvalikutestidel läbi kukkunud hageja ei saa väita, et institutsioon rikkus õiguskindluse põhimõtet, omandatud õiguste tagamise põhimõtet või võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta ei saa katse ärakirja, tuginedes varasemale praktikale, mille kohaselt ta sai oma kirjalike katsete ärakirja. Arvutipõhised eelvalikutestid on osa nende testide süsteemist, mis viiakse läbi andmebaasi alusel, millest Euroopa Personalivaliku Amet valib juhuvalikuga välja verbaalse ja matemaatilise võimekuse testi küsimused. Seega asjaolu, et kandidaatidele esitatud küsimused valiti välja arvutipõhiliselt juhuvalikuga, on vastavuses kandidaatide võrdsuse nõudega ning võimaldab katsete korraldamist mitmel päeval, mis on kandidaatide enda huvides.

(vt punktid 47 ja 48)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 14. juuli 2005, kohtuasi T‑371/03: Le Voci vs. nõukogu (punkt 18).

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. aprill 2010, kohtuasi F‑2/07: Matos Martins vs. komisjon (punkt 178).

4.      Haldusakti puhul eeldatakse, et see on õiguspärane, ja tõendamiskoormis lasub üldjuhul väite esitanud isikul, mistõttu peab hageja esitama vähemalt piisavalt täpsed, objektiivsed ja ühtelangevad tõendid, mis tema väite põhjendamiseks esitatud faktiliste asjaolude õigsust või nende tõenäosust põhjendaksid.

Järelikult, kui hagejal puudub tõend või vähimgi tõendite kogum, peab ta tunnistama konkursi raames tehtud konkursikomisjoni või administratsiooni otsuste õiguspärasust. Sellest järeldub, et selliste otsuste peale esitatud hagi raames ei saa hageja piirduda pelkade väidete või isiklike veendumuste esitamisega, kinnitades et administratsioon ei edastanud talle teavet, mis võimaldaks kontrollida tema väidete põhjendatust, ning et talle ei ole tagatud põhiõiguste harta artikli 47 tähenduses õigus õiglasele kohtumenetlusele ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile.

(vt punktid 52 ja 53)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 19. november 1996, kohtuasi T‑272/94: Brulant vs. parlament (punkt 35); 13. juuli 2000, kohtuasi T‑157/99: Griesel vs. nõukogu (punkt 25).

Avaliku Teenistuse Kohus: 4. veebruar 2010, kohtuasi F‑15/08: Wiame vs. komisjon (punkt 21).