30. septembril 2008 esitatud hagi - SIAE versus komisjon
(Kohtuasi T-433/08)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Società Italiana degli Autori ed Editori - SIAE (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Siragusa, M. Mandel, L. Vullo ja S. Valentino)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
Tühistada otsuse artikkel 3 ja artikli 4 lõige 2;
mõista kohtukulud välja komisjonilt;
määrata kõik muud meetmed, sealhulgas menetlustoimingud, mida Esimese Astme Kohus peab vajalikuks.
Väited ja peamised argumendid
Käesolevas kohtuasjas on vaidlustatud sama otsus mis kohtuasjas T-392/08: AEPI vs. komisjon.
Hageja esitab oma nõuete põhjendamiseks viis väidet.
Esimeses väites viitab hageja EÜ artikli 81 rikkumisele ja valesti kohaldamisele ning uurimistoimingute tegemata jätmisele, kuna oma otsuses viitab komisjon kooskõlastatud tegevuse olemasolule, esitamata selle kohta ühtegi muud tõendit peale asjaolu, et mitmed vastastikuse esindamise kokkulepped piiravad õigust anda litsentse sellel territooriumil, kus tegutseb teine kollektiivse esindamise organisatsioon. Komisjon jätab selles osas tähelepanuta asjaolu, et paljud kollektiivse esindamise organisatsioonid on seisukohal, et nad saavad paremini tagada oma liikmete õiguste kaitse, usaldades nende repertuaari niisugustele kollektiivse esindamise organisatsioonidele, kes suudavad kindlustada autoriõiguste tõhusa kaitse, ning on täiesti selge, et seda nõuet suudavad täielikult täita just organisatsioonid, kes on vastaval territooriumil end juba hästi sisse seadnud.
Teises väites viitab hageja EÜ artikli 81 rikkumisele ja valesti kohaldamisele ning sellele, et otsuse põhjendus on ebaloogiline, kuna püüdes tõendada, et on võimalik hallata multiterritoriaalseid litsentse heliteoste ülekandmiseks satelliidi, kaabli või interneti kaudu, tõendab komisjon ise, et kollektiivse esindamise organisatsioonide paralleelset tegevust ei ole. Komisjoni esitatud süüdistus on vigade isegi nende näidete tasandil, millele ta viitab, nagu näiteks asjaolu, et kollektiivse esindamise organisatsioonid annavad laiema ulatusega litsentse kui territoorium, millel üks organisatsioon tegutseb.
Kolmandas väites viitab hageja EÜ artikli 81 rikkumisele ja valesti kohaldamisele, kuna vaidlustatud juhul, mil komisjon väidab olevat tegemist kooskõlastatud tegevusega, ei piira see tegevus tegelikult mingil moel konkurentsi, sest territoriaalsed piirangud on autoriõiguste ainuõigusliku laadi tagamiseks vajalikud.
Neljandas väites kinnitab hageja, kuna komisjon ei teavitanud ettevõtjaid põhilistest asjaoludest, millele ta tugines, kui ta pärast läbi viidud uurimisi keeldus aktseptimast kohustusi, mille SIAE oli välja pakkunud, siis on komisjon rikkunud võistlevuse põhimõtet ja EÜ artiklit 253 põhjendamata jätmise tõttu.
Viiendas väites viitab hageja EÜ artikli 253 rikkumisele põhjenduse puudumise tõttu, proportsionaalsuse põhimõtte ja õiguskindluse põhimõtte rikkumisele ning otsuse artikli 4 lõikes 2 ettenähtud meetmete vastuolulisusele ja ebaloogilisusele. Kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt nõutava "läbivaatamise" määramatus paneb SIAE põhjendamatult ebakindlasse olukorda nende meetmete kindlaksmääramisel, mida komisjon peab piisavaks, et lugeda väidetav kooskõlastatud tegevus lõpetatuks. Pealegi, kuna komisjon möönab sõnaselgelt, et teise kollektiivse esindamise organisatsiooni territoriaalse litsentsi piiramine ei kujuta endast konkurentsi piiramist, on selle eeldusega ilmselt vastuolus nõuda, et kollektiivse esindamise organisatsioonid vaataksid vastastikku läbi territoriaalsed piirangud kõigi litsentside puhul satelliidi, kaabli või interneti teel ülekandmiseks ja esitaksid komisjonile koopia kõigi vastastikuse esindamise lepingute ülevaatamise kohta. Sellele lisandub asjaolu, et kuna komisjon nõuab territoriaalsete piirangute "kahepoolset" läbivaatamist, siis ei ole SIAE-l võimalik otsuse artikli 4 lõiget 2 täielikult täita, kuna ta on muuhulgas sõltuv 23 teise kollektiivse esindamise organisatsiooni otsustest.
____________