22. oktoobril 2007 esitatud hagi - Balieu-Steinmetz ja Noworyta versus parlament

(Kohtuasi F-115/07)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Marie-Thérèse Balieu-Steinmetz (Sanem, Luksemburg) ja Lidia Noworyta (Brüssel, Belgia) (esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.-N. Louis ja E. Marchal)

Kostja: Euroopa Parlament

Hagejate nõuded

tunnistada õigusvastaseks ametisse nimetava asutuse vastuvõetud sise-eeskirjade esimene artikkel, mis puudutab 1. mail 2004 jõustunud personalieeskirjade VI lisa artiklis 3 viidatud hüvitist ületundide eest, osas, milles sellega määratakse kindlaks ületundide normikohasuse tingimus;

tühistada ametisse nimetava asutuse 18. detsembri 2006. aasta sõnaselge otsus L. Noworyta 6. juuli 2006. aasta taotluse tagasilükkamise kohta, samuti 13. novembri 2006. aasta vaikiv otsus M.-T. Balieu-Steinmetzi 13. juuli 2006. aasta taotluse tagasilükkamise kohta;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi toetuseks viitavad hagejad ennekõike põhiõiguste, üldpõhimõtete ja Euroopa sotsiaalharta rikkumisele, mille kohaselt peab kõigi töötajate suhtes kohaldama võrdseid töötingimusi, eelkõige seosest tööajaga ja tehtud ületundide või tööajakorralduse eripärade eest makstava kompensatsiooni või hüvitisega.

Veelgi täpsemalt, hagejad väidavad, et personalieeskirjade artiklite 56a ja 56b ning personalieeskirjade VI lisa artikliga 3 erinevus ei kehtesta erinevates töötingimustes tehtud ületundide eest hüvitise maksmise võimaluse suhtes tingimust, et need tunnid oleksid tehtud tavalises korras. Hageja sõnul on ametisse nimetav asutus rikkunud õigusnormi, lisades selle tingimuse sise-eeskirjadele, mis käsitlevad kinnitatud ületundide kompenseerimist.

Ametisse nimetav asutus rikkus õigusnormi ka märkides, et alates 1. maist 2004 töölevõetud ametnikel ei ole õigust niisugusele hüvitisele, välja arvatud juhul, kui see võimalus on sõnaselgelt ette nähtud nende sise-eeskirjade artikliga 1.

Lisaks väidavad hagejad, et otsus keelduda nendele igasuguse kompensatsiooni või hüvitise maksmisest nende eriliste töötingimuste eest rikub personalieeskirjade artikleid 56a ja 56b ning võrdse kohtlemise põhimõtet.

Viimaks ei ole hagejate arvates parlamendi seisukoht järjekindel, sest presidentuuri peadirektoraadi peadirektor on kinnitanud, et keegi telefonikommutaatoritest ei tee tavaliselt ületunde, mistõttu ametisse nimetav asutus järeldas hagejate osas, et kantselei uuris võimalusi kõnealuse teenistuse töötingimuste ühtlustamiseks, täpsemalt ebatüüpilise tööaja tõttu, mis jäi väljapoole üldist/tavalist tööaega.

____________