14. märtsil 2013 esitatud hagi - Petro Suisse Intertrade versus nõukogu

(kohtuasi T-156/13)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Petro Suisse Intertrade Co. SA (Pully, Šveits) (esindajad: solicitor J. Grayston, advokaadid P. Gjørtler, G. Pandey, D. Rovetta, N. Pilkington ja D. Sellers)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada nõukogu 21. detsembri 2012. aasta otsus 2012/829/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2012, L 356, lk 71), ja nõukogu 21. detsembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1264/2012, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2012, L 356, lk 55), osas, milles vaidlustatud õigusaktid hõlmavad hagejat; ja

mõista käesolevas menetluses kantud kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet, mis puudutavad olulise menetlusnormi rikkumist ning samuti aluslepingute ja nende kohaldamist käsitlevate õigusnormide rikkumist: õiguse olla ära kuulatud rikkumine, teavitamiskohustuse rikkumine, ebapiisav põhjendamine, kaitseõiguste rikkumine, ilmne hindamisviga ja põhiõiguse omandile rikkumine.

Hageja väidab, et nõukogu ei kuulanud hagejat ära ja seda ei õigusta mingid vastupidised tõendid. Lisaks sellele eksis nõukogu, kui luges hageja otsuse ja määruse subjektiks ja samuti, kui ei saatnud korrektselt hagejale teavituskirja, ning igal juhul ei ole neid õigusakte piisavalt põhjendatud. Hageja taotlustele kinnitada tema nimetamist, esitada täiendavaid põhjendusi ja tutvuda dokumentidega ei vastatud, välja arvatud lühike kiri, milles kinnitati taotluste kättesaamist. Nii toimides rikkus nõukogu hageja kaitseõigust, kuna talle ei antud võimalust vaielda tõhusalt vastu nõukogu tuvastustele, mida talle ei avaldatud. Vastupidi nõukogu väitele ei ole hageja variettevõte, mida kontrollib National Iranian Oil Company (NIOC), ja igal juhul ei ole nõukogu põhjendanud väidet, et hageja kontrollimine NIOC poolt tooks Iraani riigile majanduslikku kasu, mis oleks vastuolus vaidlustatud otsuse ja määruse eesmärgiga. Lõpuks, piirates hageja võimet sõlmida lepinguid, on nõukogu rikkunud põhiõigust omandile, võttes meetmeid, mille proportsionaalsust ei saa kinnitada.

____________