Language of document :

Dextro Energy GmbH & Co. KG 25. mail 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 16. märtsi 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-100/15: Dextro Energy GmbH & Co. KG versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-296/16 P)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Dextro Energy GmbH & Co. KG esindajad: advokaadid M. Hagenmeyer ja T. Teufer)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul

tühistada tervikuna Euroopa Liidu Üldkohtu 16. märtsi 2016. aasta otsus kohtuasjas T-100/15.

Juhuks, kui apellatsioonkaebus tunnistatakse põhjendatuks, palutakse täies ulatuses rahuldada esimeses kohtuastmes esitatud nõuded, nimelt:

tühistada komisjoni 6. jaanuari 2015. aasta määrus (EL) nr 2015/81 , millega ei anta luba teatavatele toidu kohta esitatavatele tervisealastele väidetele, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavatele väidetele;

jätta kohtukulud kostja kanda.

Väited ja peamised argumendid

Kõigepealt heidab apellant ette, et Üldkohus on kasutanud väära hindamiskriteeriumi:

Leides, et „äärmiselt keeruliste teaduslike ja tehniliste faktiliste asjaolude“ puhul piirdub kostja kaalutlusõiguse kasutamise kontrollimine ainult võimu kuritarvitamise küsimusega, loobus Üldkohus algusest peale suurest osast kaalutlusõiguse hindamisest, mida aga Üldkohus ja Euroopa Kohus peavad kontrollima. Üldkohtu ja Euroopa Kohtu pädevus ei ole piiratud ainult pelga kostja poolt kaalutlusõiguse teostamise kuritarvitamise kontrolliga. Vastupidi, kohtulikult saab ja peab kontrollima, kas kostja on määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 18 lõikes 4 sisalduvaid Euroopa Liidu seadusandja juhiseid õigesti tõlgendanud ja oma kaalutlusõigust seejuures õigesti kasutanud. Kohtuliku kontrolli käigus tuleb uurida ka kaalutlusõiguse kuritarvitamise mis tahes vorme. „Muude asjassepuutuvate õiguslike tegurite“ väära kaalumise ja hindamise tõttu seda ei toimunud.

Lisaks väidab apellant, et rikutud on määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 18 lõiget 4 ning tugineb seejuures kolmele väitele:

Esiteks rajaneb vaidlusaluste tervisealaste väidete lubamata jätmine kostja hindamisvigadel. See ilmneb kõigepealt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 18 lõikes 4 ette nähtud asjassepuutuvate õiguslike tegurite hierarhiast. Mitte iga õigusliku ja asjassepuutuva teguri arvessevõtmine ei saa põhjendada ka sisuliselt paikapidavate ja teaduslikult piisavalt tõendatud tervisealaste väidete lubamata jätmist. Apellandi sõnul ei saa need määruse põhjenduse 17 kohaselt olla loa andmise otsuse „[peamine tegur]“. Tervisealaste väidete puhul tuleb „[peamise tegurina]“ võtta arvesse „teaduslikku põhjendatust“. Sellist tasakaalustamist kajastab ka määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 18 lõige 4. Ameti arvamust nimetatakse selles kõigepealt.

Teiseks teostas kostja määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 18 lõike 4 kohast kaalutlusõigust ebakorrektselt ka seetõttu, et ta eeldas vääralt, et hageja andmed annaks „tarbijatele vastuolulist ja segadusse ajavat teavet“. Märge glükoosi tõendatud toime kohta ei tähenda seda, et suhkruid peaks tarbima või neid veelgi rohkem tarbima, ega ka seda, et kolmandad isikud ei ole soovitanud nende tarbimist vähendada. Seetõttu ei saa vastuolust juttugi olla – eelkõige siis, kui tegemist on taotluses konkreetselt nimetatud tervete, aktiivsete ja vastupidavustreeningut harrastavate meeste ja naistega.

Kolmandaks tuleneb veel üks kostja hindamisviga määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 18 lõike 4 kontekstis sellest, et ta eeldas vääralt, et hageja väited on mitmeti mõistetavad ja eksitavad. Aruka tarbija eksitamiseks peaksid hageja tervisealased väited kujutama endast pettust. Just nii see aga ei ole.

Järgmiseks väidab apellant, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet:

Hageja tervisealaste väidete lubamata jätmine kostja poolt rikub proportsionaalsuse põhimõtet. Kostja kui ELi institutsioon peab oma kaalutlusõiguse kasutamisel pidama kinni proportsionaalsuse põhimõttest ELL artikli 5 lõike 4 esimese lõigu tähenduses. Kui üldtunnustatud toitumis- ja tervisealased põhimõtted kujutavad endast ainsat põhjust hageja tervisealaste väidete lubamata jätmiseks, ilma et oleks arvesse võetud üksikjuhtumi konkreetseid asjaolusid, siis on tegemist proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisega. Seda seetõttu, et üldised põhimõtted ei oleks konkreetsel juhul hageja taotluste tagasilükkamist nõudnud, vaid oleks äärmisel juhul toonud endaga leebema meetmena kaasa kasutamise eritingimused ja märgistamise erireeglid. Lisaks ei ole sisuliselt paikapidavate ja teaduslikult piisavalt tõendatud tervisealaste väidete lubamata jätmisega tekitatud piiramatu lauskeeld ka toitumise ja tervise seisukohast sobiv meede tarbijate kaitse kõrge taseme tagamiseks.

Lõpetuseks heidab apellant ette võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist:

Taotletud tervisealaste väidete lubamata jätmine rikub samuti ilmselgelt võrdse kohtlemise põhimõtet. Sarnastel juhtudel toimib kostja lubamise osas erinevalt, kuigi ebavõrdseks kohtlemiseks puuduvad objektiivsed põhjused.

____________

1 ELT L 3, lk 6.