29. novembril 2006 esitatud hagi - Alcoa Trasformazioni versus komisjon
(Kohtuasi T-332/06)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Alcoa Trasformazioni Srl (Portoscuso, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Siragusa, T. Müller-Ibord, F. M. Salerno ja T. Graf)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
Tühistada komisjoni 19. juuli 2006. aasta otsus
1 osas, milles see puudutab hagejat ja hageja poolt Portovesmes ja Fusinas maksmisele kuuluvaid elektritariife või teise võimalusena, tühistada nimetatud otsus osas, milles neid tariife loetakse ebaseaduslikuks uueks riigiabiks;
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Käesolev hagi on esitatud EÜ artikli 230 alusel ja selles palutakse tühistada komisjoni 19. juuli 2006. aasta otsus (edaspidi: "2006. aasta otsus"), millega loeti hageja Sardiinias Portovesmes ja Veneto piirkonnas Fusinas asuvates alumiiniumitehastes kohaldatavad elektritariifid ebaseaduslikuks uueks riigiabiks ning algatati nende tariifide suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel menetlus.
Hageja väidab, et 2006. aasta otsus on ebaõige ja õigusvastane, kuna see erineb komisjoni enda varasemast otsusest, mille kohaselt kõnealused tariifid ei ole riigiabi ning eirab komisjoni poolt sellises olukorras järgimisele kuuluvat menetlust. Hageja esitab täpsemalt kolm väidet:
Esiteks väidab hageja, et komisjon on tariifide suhtes menetlust algatades ja neid ebaseaduslikuks uueks abiks lugedes teinud ilmse hindamisvea ja rikkunud artikli 88 lõiget 2, kuna: (i) puudub igasugune alus järeldada, et tariifid annavad eelise, mis oleks riigiabi ja (ii) komisjon ei ole viinud läbi mingit tõsiselt võetavat hindamist selle kohta, et tariifid annaksid hagejale tegelikkuses sellise eelise. Lisaks leiab hageja, et nagu 1996. aasta otsusega on kinnitatud, vastavad tariifid hindadele, mida võib eeldada, et mõistlik turuosaline nõuaks normaalsetel turutingimustel ja seetõttu ei loo need tariifid hagejale eelist, mis oleks riigiabi. 2006. aasta otsuses on väidetud igasugust hindamist läbi viimata vastupidi, et tariifid loovad eelise. Sellega on komisjon väidetavalt eiranud enda eelmises otsuses sedastatud järeldusi ning enda käesolevas asjas tehtud järeldusi faktiliste asjaolude kohta, mis kinnitavad, et mingisugust eelist ei ole. Lisaks väidab hageja, et komisjon on rikkunud EÜ artiklist 253 tulenevat põhjendamise kohustust.
Teiseks leiab hageja, et komisjon on "1996. aasta otsuse" kehtetuks muutmisega ja selgelt vastupidi oma varasematele järeldustele tariifide uueks riigiabiks lugemisega rikkunud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid. Hageja arvates on komisjoni algsed järeldused jõus seni, kuni komisjoni algse otsuse aluseks olevad kaalutlused ei ole oluliselt muutunud.
Kolmandaks väidab hageja, et komisjon rikkus EÜ artiklit 88 ja selle sättega olemasoleva abi suhtes ette nähtud menetluse raame, samuti määruse (EÜ) 659/99
2 artikli 1 punkti b alapunkti v ja artikleid 17 - 19 ning ühenduse õiguse aluspõhimõtteid.