EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)
10. november 2016 (*)
Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Keskkond – Looduskaitse – Direktiiv 92/43/EMÜ – Artikli 6 lõiked 2 ja 3 ning artikli 12 lõike 1 punktid b ja d – Looduslik loomastik ja taimestik – Looduslike elupaikade kaitse – Merikilpkonn Caretta caretta – Merikilpkonna kaitse Kyparissía lahes – Ühenduse tähtsusega ala „Kyparissía luited“ – Liikide kaitse
Kohtuasjas C‑504/14,
mille ese on ELTL artikli 258 alusel 11. novembril 2014 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi,
Euroopa Komisjon, esindajad: M. Patakia ja C. Hermes, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
hageja,
versus
Kreeka Vabariik, esindaja: E. Skandalou,
kostja,
EUROOPA KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja president T. von Danwitz, kohtunikud E. Juhász (ettekandja), C. Vajda, K. Jürimäe ja C. Lycourgos,
kohtujurist: J. Kokott,
kohtusekretär: vanemametnik L. Hewlett,
arvestades kirjalikus menetluses ja 13. jaanuari 2016. aasta kohtuistungil esitatut,
olles 18. veebruari 2016. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Euroopa Komisjon palub oma hagis Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik:
– ei võtnud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) (EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) artikli 6 lõikes 2 osundatud meetmeid, et vältida looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selle liigi häirimist, mille kaitseks ala on määratud;
– lubas sekkumisi (hindamata nende tagajärgi nagu on nõutud direktiivi 92/43 artikli 6 lõikes 3), mis võivad avaldada asjaomasele alale olulist mõju eraldi või koos muude projektidega, halvendades sel alal asuvat esmatähtsa liigi Caretta caretta paljunemisala või kahjustades seda, häirides seda liiki ning lõpetuseks kahjustades luidete ökotüüpe 2110 ja 2220 ning esmatähtsat elupaigatüüpi 2250 ja halvendades nende olukorda, ning
– ei võtnud direktiivi 92/43 artikli 12 lõike 1 punktides b ja d nõutud meetmeid, et kehtestada ja rakendada tõhusat merikilpkonna Caretta caretta (esmatähtis liik) range kaitse süsteemi Kyparissía (Kreeka) lahes eesmärgiga vältida selle liigi mis tahes häirimist paljunemise ajal ja mis tahes tegevust, mis võiks selle paljunemispaiku kahjustada või hävitada,
siis on Kreeka Vabariik rikkunud talle direktiivi 92/43 sätetest tulenevaid kohustusi.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
2 Direktiivi 92/43 artiklis 2 on sätestatud:
„1. Käesoleva direktiivi eesmärk on looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele liikmesriikide Euroopa territooriumil, kus kohaldatakse asutamislepingut.
2. Käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmed on kavandatud ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või taastamiseks.
3. Käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmetes võetakse arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.“
3 Direktiivi 92/43 I lisas „Ühenduse tähtsusega looduslikud elupaigatüübid, mille säilitamine nõuab erikaitsealade määramist“ on loetletud mitmesugused luidetega seotud elupaigatüübid. Selle lisa punktis 22 „Vahemere ranniku mereluited“ on alapunktis 2220 nimetatud „Luited, millel kasvab Euphorbia terracina“ ja punktis 2250* „Luitekadastikud (Juniperus spp.)“.
4 Direktiivi 92/43 artikli 4 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt kinnitab komisjon „[ü]henduse jaoks olulisteks aladeks valitud alade loetelu […] artiklis 21 sätestatud korras, märkides alad, kus esineb üks või mitu esmatähtsat elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki“. Selle artikli lõikes 5 on sätestatud, et niipea kui ala on kantud artikli 4 lõike 2 kolmandas lõigus nimetatud loetellu, kohaldatakse selle suhtes direktiivi 92/43 artikli 6 lõikeid 2–4.
5 Komisjoni 19. juuli 2006. aasta otsusega 2006/613/EÜ, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 92/43 vastu Vahemere biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu (ELT 2006, L 259, lk 1), kanti Kyparissía luited (Thines Kyparissias (Neochori-Kyparissia)) numbriga GR 25 5005 1. lisas sisalduvasse ühenduse tähtsusega alade nimekirja koos tähisega „C“, mis tähendab, et kõnealusel alal on vähemalt üks esmatähtis looduslik elupaigatüüp ja/või esmatähtis liik direktiivi 92/43 artikli 1 tähenduses.
6 Direktiivi 92/43 artiklis 6 on ette nähtud:
„1. Liikmesriigid kehtestavad erikaitsealade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad vajaduse korral asjakohased kaitsekorralduskavad, mis on eraldi välja töötatud või lisatud muudesse arengukavadesse, ning asjakohased õiguslikud, halduslikud või lepingulised meetmed, mis vastavad aladel esinevate I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele.
2. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi eesmärkide täitmist.
3. Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist.
4. Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest.
Kui asjaomasel alal esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe ja/või esmatähtsaid liike, võib kaaluda ainult neid seisukohti, mis on seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga, esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale või komisjoni arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega.“
7 Direktiivi 92/43 II lisas „Ühenduse tähtsusega looma- ja taimeliigid, mille säilitamine nõuab erikaitsealade määramist“ on niisuguste loomaliikide hulgas nimetatud esmatähtsa liigina merikilpkonn Caretta caretta.
8 Direktiivi 92/43 artiklis 12 on sätestatud:
„1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et kehtestada IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse süsteem nende looduslikul levilal, keelates:
a) kõik nende liikide isendite looduses tahtliku püüdmise või tapmise viisid;
b) nende liikide tahtliku häirimise, eelkõige nende paljunemise, järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal;
c) munade tahtliku hävitamise või loodusest võtmise;
d) paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise.
2. Liikmesriigid keelavad nende liikide loodusest võetud isendite pidamise, vedamise ja müümise või vahetamise ja müügiks pakkumise, välja arvatud juhul, kui need liigid on loodusest seaduslikult võetud enne käesoleva direktiivi rakendamist.
3. Lõike 1 punktides a ja b ning lõikes 2 nimetatud keeldu kohaldatakse kõikide nende loomade eluetappide suhtes, kelle suhtes käesolevat artiklit kohaldatakse.
4. Liikmesriigid kehtestavad süsteemi IV lisa punktis a loetletud loomaliikide juhusliku püüdmise ja tapmise jälgimiseks. Kogutud teabe alusel teevad liikmesriigid täiendavat uurimistööd ja võtavad täiendavaid kaitsemeetmeid, millega tagatakse, et juhuslik püüdmine või tapmine ei avaldaks asjaomasele liigile olulist negatiivset mõju.“
9 Direktiivi 92/43 IV lisas, milles on loetletud ühenduse tähtsusega looma- ja taimeliigid, mis vajavad ranget kaitset, on loomaliikide all nimetatud merikilpkonn Caretta caretta.
Kreeka õigus
10 Kreeka Vabariik kuulutas ala „Kyparissía luited“ seadusega 3937/2011 „erikaitsealaks“.
Kohtueelne menetlus
11 Komisjon palus 9. augusti ja 19. novembri 2010. aasta kirjades Kreeka Vabariigil esitada talle teavet direktiivi 92/43 artiklite 6 ja 12 rakendamise kohta kõnealusel Natura 2000 alal, täpsemalt Kyparissía luidetega piirkonna kohta, mis on ühenduse tähtsusega alade nimekirja kantud numbriga GR 25 5005 (edaspidi „Kyparissía luiteala“).
12 Arvestades Kreeka Vabariigi 29. septembril 2010 ja 26. jaanuaril 2011 antud vastuseid, leidis komisjon, et see liikmesriik on rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõigetest 2 ja 3 ning artikli 12 lõike 1 punktidest b ja d tulenevaid kohustusi.
13 Seetõttu palus komisjon 28. oktoobri 2011. aasta märgukirjaga Kreekal esitada kahekuulise tähtaja jooksul etteheidete kohta oma seisukohad.
14 Kreeka Vabariik vastas märgukirjale 27. detsembri 2011. aasta ja 17. aprilli 2012. aasta kirjadega.
15 Pärast seda, kui komisjon oli analüüsinud neis kirjades sisaldunud vastuseid ja võtnud arvesse komisjoni ametnike Kyparissía luitealale 17. juulil 2012 tehtud kontrollkäigu tulemusi, saatis komisjon 1. oktoobril 2012 põhjendatud arvamuse, paludes Kreekal lõpetada rikkumine enne 1. detsembrit 2012.
16 Kreeka Vabariik vastas põhjendatud arvamusele 27. novembri 2012. aasta kirjaga, mida ta täiendas pärast komisjon 14. mai 2013. aasta kirja veel 13. juuni ja 26. novembri 2013. aasta kirjadega ning kirjadega, mis saadeti 28. märtsil, 23. juunil ja 17. septembril 2014.
17 Kuna Kreeka Vabariigi vastus komisjoni ei rahuldanud, esitas ta 11. novembril 2014 käesoleva hagi.
Taotlus esitada tõend pärast menetluse kirjaliku osa lõpetamist
18 Pärast seda, kui menetluse kirjalik osa 29. aprillil 2015 lõppes, taotles komisjon Euroopa Kohtu kodukorra artikli 128 lõikele 2 tuginedes 16. juunil 2015 luba esitada uus tõend, nimelt Symvoulio tis Epikrateiase (riiginõukogu, Kreeka) arvamus 32/2015, mis käsitles presidendi dekreedi eelnõu, millega määratakse Kyparissía lahe äärne ala looduspargiks (edaspidi „presidendi dekreet“).
19 Kreeka Vabariik palus Euroopa Kohtul komisjoni taotlus tagasi lükata.
20 Kodukorra artikli 128 lõike 2 esimeses ja teises lauses on sätestatud, et erandkorras võivad pooled esitada tõendeid või pakkuda nende esitamist veel pärast menetluse kirjaliku osa lõpetamist, ning et nad peavad tõendite hilist esitamist põhjendama.
21 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kõnealune arvamus esitati 8. aprillil 2015 ja et Kreeka Vabariik mainis seda vasturepliigis, mille esitamisega Euroopa Kohtule 29. aprillil 2015 lõppes menetluse kirjalik osa.
22 Arvamuse hilinenud esitamist põhjendades väidab komisjon, et ta sai selle olemasolust teada alles pärast menetluse kirjaliku osa lõpetamist.
23 Kreeka Vabariik, kes komisjoni põhjendust ei vaidlusta, palub Euroopa Kohtul kõnealune tõend tagasi lükata seetõttu, et Symvoulio tis Epikrateiase (riiginõukogu) arvamus 32/2015 on koostatud presidendi dekreedi vastuvõtmise menetluses, mis ei ole veel lõppenud, ja seetõttu, et arvamus ei sisalda uut teavet.
24 Kreeka Vabariigi vastuväidete kohta tuleb märkida, et esiteks on kõnealune arvamus lõplik ning olenemata asjaolust, et Symvoulio tis Epikrateias (riiginõukogu) võib esitada presidendi dekreedi muudetud eelnõu kohta arvamuse ka hiljem, ei muudeta enam sisuliselt seda arvamust.
25 Teiseks ei sea väide, mille kohaselt ei sisalda arvamus uut teavet, kahtluse alla selle vastuvõetavust kodukorra artikli 128 lõike 2 kohaselt, sest tõendite sisu hinnatakse kohtuasja sisulise analüüsi käigus.
26 Neil tingimustel on käesolevas kohtumenetluses lubatud esitada tõendina Symvoulio tis Epikrateiase (riiginõukogu) arvamus 32/2015, kuna selles käsitletakse põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõppemisel, see tähendab 1. detsembril 2012 olnud faktilist ja õiguslikku olukorda.
Hagi
Esimene väide, mille kohaselt on rikutud direktiivi 92/43 artikli 6 lõiget 2, sest on jäetud võtmata vajalikud meetmed, et vältida looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning liigi Caretta caretta häirimist
27 Esimeses väites toob komisjon välja erinevad faktilised olukorrad, kus Kreeka Vabariik on rikkunud direktiivi 92/43 artikli 6 lõikes 2 sätestatud üldist seisundi halvenemise ja häirimise keeldu.
28 Siinkohal tuleb täheldada, et tegevus on kõnealuse sättega kooskõlas üksnes siis, kui on tagatud, et see tegevus ei põhjusta mingisugust häirimist, mis võiks oluliselt riivata direktiivi 92/43 eesmärke, eeskätt selle direktiivi looduslike elupaikade ning loomastiku ja taimestiku kaitse eesmärke. Selleks et tuvastada direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 2 rikkumine, peab komisjon õiguslikult piisavalt tõendama, et liikmesriik ei ole võtnud sobivaid kaitsemeetmeid, mis võimaldaksid tagada, et tegevus pärast ala klassifitseerimist erikaitsealaks ei põhjustaks asjaomaste liikide elupaikade halvenemist ega häiriks neid liike moel, mis võiks tingida olulise tähtsusega tagajärjed, arvestades selle direktiivi eesmärki tagada kõnealuste liikide säilimine (vt analoogia alusel kohtuotsus, 14.1.2016, komisjon vs. Bulgaaria, C‑141/14, EU:C:2016:8, punktid 56 ja 57 ning seal viidatud kohtupraktika).
29 Direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 2 rikkumise tõendamiseks ei ole komisjon siiski kohustatud tõendama põhjusliku seose olemasolu projekti tulemusel püstitatud seadme käitamise ja asjassepuutuvate liikide olulise häirimise vahel. Piisab sellest, kui komisjon tõendab, et on olemas tõenäosus või oht, et kõnesolev käitamine niisugust häirimist põhjustab (kohtuotsus, 14.1.2016, komisjon vs. Bulgaaria, C‑141/14, EU:C:2016:8, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).
30 Niisuguse tõenäosuse või ohu tõendamine komisjoni poolt ei välista samas seda, et puudutatud liikmesriik ei saaks tõendada, et vaidlusalune meede vastab direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 4 nõuetele, ja et ta on analüüsinud selle mõju kaitseala säilimise eesmärki arvestades (vt selle kohta kohtuotsus, 14.1.2016, Grüne Liga Sachsen jt, C‑399/14, EU:C:2016:10, punktid 56 ja 57).
31 Neid kaalutlusi arvestades tuleb hinnata käesoleva hagi raames esitatud komisjoni esimese väite põhjendatust.
Esimese väite osa, mille kohaselt Kreeka Vabariik lubas Kyparissia luitealal teostada kinnisvaraprojekte või võimaldas seda
– Poolte argumendid
32 Komisjon heidab Kreeka Vabariigile ette, et
– 2006. ja 2010. aastal ehitati maju Agiannaki (Kreeka) piirkonnas;
– Vounaki (Kreeka) piirkonnas anti 2012. aastal luba veel kolme puhkemaja ehitamiseks, mida ehitati 2013. aastal;
– alustati töid kinnisvara arenduskava elluviimiseks, et ehitada Agiannaki ja Elaia (Kreeka) vahelisele rannale 50 luksuselamut;
– Elaia piirkonda nelja puhkemaja ehitamiseks pidi antama luba (edaspidi koos „kõnealune ehitustegevus“).
33 Komisjon leiab, et kõnealune ehitustegevus kahjustab Kyparissía luitealal asuvaid elupaiku ja häirib merikilpkonni Caretta caretta, sest sellega kaasneb reostus, vibratsioon, alal viibib rohkem inimesi ning suureneb müra- ja valgusreostus. Ta lisab, et ehitised on kilpkonnade paljunemisala lähedal.
34 Kreeka Vabariik tunnistab, et piirkond, kus asub Kyparissía luiteala, on teataval määral kinnisvaraarendajate surve all, aga ta väidab, et varem oli ehitusvaldkonna aktiivsus palju suurem ning et majanduskriisi tõttu on ehitustegevus selles piirkonnas sisuliselt vaibunud. Liikmesriik kinnitab, et kõnealusel alal on ilma eelneva ehitusloata ehitustegevus keelatud ja kuni presidendi dekreedi vastuvõtmiseni ei anta välja ühtegi uut ehitusluba.
– Euroopa Kohtu hinnang
35 Tuleb tõdeda, et komisjoni etteheidetav kõnealune ehitustegevus, eelkõige kinnisvaraprojektide arendamine ning luksuselamute ehitamine ja nende hilisem kasutamine võib oluliselt mõjutada Kyparissía luitealal asuvaid elupaiku. Ehitustegevus ja nende ehitiste kasutamine võib ka oluliselt häirida merikilpkonna Caretta caretta tema paljunemise ajal eelkõige müra, valguse ja inimeste kohaloleku tõttu.
36 Direktiivi 92/43 artikli 4 lõike 5 kohaselt ei kohaldata ala suhtes direktiivi artikli 6 lõikeid 2–4 siiski enne, kui ala on kantud artikli 4 lõike 2 kolmandas lõigus nimetatud loetellu. Kyparissía luited on aga otsusega 2006/613 kantud 19. juulil 2006 ühenduse tähtsusega alade nimekirja.
37 Peale selle tuleb kohustuste rikkumist hinnata vastavalt põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõpus valitsevale olukorrale ning Euroopa Kohus ei saa pärast seda tehtud muudatusi arvesse võtta, välja arvatud juhul, kui komisjon on oma hagi ulatust piirates nõus hilisema tähtajaga. Käesoleval juhul lõppes Kreeka Vabariigile antud tähtaeg järgida komisjoni põhjendatud arvamuses esitatud nõudeid 1. detsembril 2012.
38 Neil tingimustel saab direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 2 rikkumise käesolevas menetluses tuvastada üksnes ajavahemiku 19. juuli 2006 kuni 1. detsember 2012 puhul.
39 Esiteks tuleb etteheite kohta, et 2006. aastal ehitati Agiannaki piirkonnas maju, tõdeda, et komisjon ei ole tõendanud, et ehitustööde tegemiseks anti luba ja need teostati asjassepuutuval ajavahemikul, see tähendab pärast 19. juulit 2006, nii et ei ole võimalik tõendada, et Kreeka Vabariik selle rikkumise eest vastutab.
40 Käesoleva kohtuotsuse punktis 35 kindlakstehtut arvestades tuleb direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 2 rikkumise tuvastamisel lähtuda üksnes 2010. aasta ehitustöödest.
41 Enne asjassepuutuvat ajavahemikku, see tähendab enne 19. juulit 2006 ehitatud hoonete puhul tuleb arvestades käesoleva kohtuotsuse punktis 35 mainitud seisukohti siiski tõdeda – nagu on märkinud ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 55 ja 58 –, et direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 2 rikkumine tuleb tuvastada üksnes seetõttu, et Kreeka Vabariik ei ole seadnud nende hoonete kasutamisele piisavalt tingimusi (vt analoogia alusel kohtuotsus, 24.11.2011, komisjon vs. Hispaania, C‑404/09, EU:C:2011:768, punktid 124, 125 ja 128). Kuigi õiguskindluse põhimõttega saab vastaval juhul kasutamist põhjendada (analoogia alusel direktiivi artikli 6 lõikes 4 ette nähtud erandliku menetlusega), ei ole Kreeka Vabariik niisugusele põhjendusele tuginenud; see eeldaks eelkõige vähem kahjustavate lahenduste olemasolu uurimist ning asjaomaste huvide kaalumist, mis põhineb kõnealuse artikli lõike 3 alusel läbi viidud analüüsil mõju kohta, mis on niisugusel kasutamisel kaitseala säilimise eesmärkidele (vt kohtuotsus, 14.1.2016, Grüne Liga Sachsen jt, C‑399/14, EU:C:2016:10, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika).
42 Teiseks tuleb märkida seoses 2012. aastal antud loaga ehitada Vounaki piirkonda kolm puhkemaja ja nende majade ehitamisega 2013. aastal, et juhul kui puhkemajade ehitamise luba anti väidetava rikkumise hindamise jaoks tähtsust omaval ajavahemikul, võib see märkimisväärselt kahjustada Kyparissía luidetega seotud elupaiku ja häirida oluliselt merikilpkonni Caretta caretta. See luba kujutab endast seega direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 2 rikkumist.
43 Kolmandaks täpsustab komisjon seoses Agiannaki ja Elaia vahele 50 luksuselamu ehitamiseks tööde alustamisega, et selleks ei ole Kreeka ametiasutused luba andnud. Siiski ei saa Kreeka Vabariik põhjendatult väita – arvestades, et nende ehitustööde tegemine ilma eelneva loata oli keelatud –, et tema ei vastuta tööde alustamise eest ja et seega ei saa direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 2 rikkumist kindlaks teha. Nagu leiab ka komisjon, on kõnealune liikmesriik jätnud kehtestamata piisavat kaitset tagava korra ja jätnud tagamata ehitamise keelu järgimise; seetõttu alustatakse kontrollimatult ja plaanimatult ehitustöödega.
44 Neljandaks piisab sellest, kui märkida väite kohta, et Elaia piirkonda oleks tulnud anda luba nelja puhkemaja ehitamiseks, et ilma tõendamata, et niisugune luba on tõepoolest antud, ei kujuta pelgalt selline kavatsus endast piisavat alust direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 2 rikkumise kindlakstegemiseks.
45 Järelikult tuleb asuda seisukohale, et kuna Kreeka Vabariik võimaldas majade ehitamist Agiannaki piirkonda 2010. aastal, võimaldas ilma piisava raamistikuta 2006. aastal ehitatud ülejäänud majade kasutamist Agiannaki piirkonnas, võimaldas Agiannaki ja Elaia vahele 50 luksuselamu ehitamiseks tööde alustamist ning andis 2012. aastal loa ehitada Vounaki piirkonda kolm puhkemaja, siis on Kreeka Vabariik rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi. Ülejäänud osas tuleb esimese väite see osa tagasi lükata.
Esimese väite osa, mille kohaselt lubas Kreeka Vabariik arendada taristut Kyparissia luitealal asuvatele randadele ligipääsemiseks
– Poolte argumendid
46 Komisjon heidab Kreeka Vabariigile ette, et see sallis Kyparissía luitealal:
– viie uue Agiannaki randa viiva ligipääsutee avamist;
– piki olemasolevat raudteetrassi kulgeva, Kalo Nero ranna ja Elaia vahelise tee ehitamist, ja
– teatavate olemasolevate teede katmist bituumeniga.
47 Komisjon väidab, et rannasuunaliste teede avamisel on luitealale hävitav mõju. Ta märgib, et hoolimata sellest, et Kreeka ametiasutused on määranud trahve ja nõudnud endise olukorra taastamist, on need teed endiselt kasutusel. See tähendab, et sõidukid pääsevad kergesti rannale, ning sellega kaasneb müra ja reostus.
48 Samuti on komisjon seisukohal, et teatavate olemasolevate teede katmine bituumeniga ning Kalo Nero ranna ja Elaia vaheline tee, mis kulgeb piki olemasolevat raudteetrassi, kahjustab luidetega seotud elupaiku ja häirib merikilpkonni Caretta caretta.
49 Kreeka Vabariik väidab, et tasase pinnase ja asjaolu tõttu, et Kyparissía luitealal on elatud juba väga ammu, on rannale olnud alati lihtne ligi pääseda. Peale selle on luitealal juba ammu palju teisi rannaga ristuvaid teid.
50 Väite kohta, et on avatud viis uut randa viivat ligipääsuteed, leiab Kreeka Vabariik, et need juurdepääsuteed olid olemas juba 1970. aastate algusest ning et nende olemasolu ja üldine kasutus on kinnitust leidnud ka kohtuotsuses. Igal juhul määrati tema sõnul 2012. aastal kõnealusele ehitustöid teostavale äriühingule trahvid neist viiest teest nelja ehitamise ja viienda tee ehitustööde teostamise eest ilma eelneva keskkonnaloata. Kreeka Vabariik väidab, et ametiasutused on algatanud mitu trahvimenetlust, samuti on pooleli mitu kohtumenetlust, mille ese on need trahvid ja teede õiguspärasus.
51 Piki olemasolevat raudteetrassi kulgeva, Kalo Nero ranna ja Elaia vahelise tee ehitamise kohta leiab Kreeka Vabariik, et direktiiv 92/43 ei nõua, et see, juba väga ammu asustatud piirkond tuleks muuta ligipääsmatuks alaks ning et direktiivi artikli 2 lõike 3 alusel võetud meetmed peavad selle sätte kohaselt võtma arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi. Raudtee ja sellega paralleelne tee on aga rannast kaugel ja teed on vaja selleks, et omanikel oleks ligipääs oma omandile.
52 Olemasolevatest rannaäärsetest teedest mõne bituumeniga katmise kohta märgib Kreeka Vabariik, et see võimaldas vähendada tolmu ja müra. Ta väidab, et ligipääs rannale sõltub tee praktilisusest, mitte bituumeni olemasolust sellel ja et niisugune muudatus teekattes ei mõjuta kuidagi merikilpkonnade Caretta caretta munemisvõimalusi.
– Euroopa Kohtu hinnang
53 Esiteks tuleb uute meresuunaliste teede avamise kohta tõdeda, et see lihtsustab sõidukite pääsu rannale ja on seega autoliiklust suurendav tegur. Komisjoni esitatud Symvoulio tis Epikrateiase (riiginõukogu) arvamuse 32/2015 kohaselt toob sõidukite reguleerimata parkimine nii piki ligipääsuteid kui ka nende lõppu kaasa Kyparissía luitealal kindlaks tehtud liikide elupaikade kahjustamise. Lihtsustatud ligipääsu ja autoliikluse suurenemine tähendab müra ja valguse määra kasvu, mis häirib merikilpkonni Caretta caretta munemise ning poegade koorumise ajal. Ka Kreeka Vabariik ise on tuvastanud nende teede ebaseaduslikkuse ning nende ehitamise ja liiklusele avamise hävitava mõju, nagu nähtub Euroopa Kohtu toimikust ja iseäranis dokumentidest, mis sisalduvad menetluse aluseks oleva hagiavalduse lisades 17h ja 17i.
54 Kuigi Kreeka Vabariik ei andnud nende teede avamiseks Kyparissía luitealal luba ega avanud neid ise, ei sea ta kahtluse all komisjoni etteheiteid, mille kohaselt kasutatakse kõnealuseid teid hoolimata mitmest trahvimenetlusest ja mitmest pooleliolevast kohtumenetlusest.
55 Kuna aga Kreeka Vabariik on piirdunud esiteks kõnealuseid teid ehitanud äriühingu tegevuse eest vastutanud isikute vastu kriminaalmenetluse läbiviimise ja äriühingule halduskaristuste määramisega ning teiseks väitnud liikmesriigi kohtutes, et ehitatud teed on ebaseaduslikud ja need tuleb hävitada, siis ei ole Kreeka Vabariik täitnud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõikes 2 kehtestatud konkreetset kohustust (vt analoogia alusel kohtuotsus, 9.11.1999, komisjon vs. Itaalia, C‑365/97, EU:C:1999:544, punkt 109).
56 Nagu leiab ka komisjon, oleks Kreeka Vabariik pidanud hoolitsema selle eest, et neid ligipääsuteid ei saaks kasutada ja et nende kasutamine ei häiriks oluliselt merikilpkonna Caretta caretta ega kahjustaks Kyparissía luitealal asuvaid elupaiku.
57 Kuna Kreeka Vabariik on jätnud võtmata luiteala kaitseks esialgseid meetmeid, et piirata kõnealuste ligipääsuteede kasutamist kuni teede ebaseaduslikkuse üle arutavate pooleliolevate kohtumenetluste lõpetamiseni ja teede võimaliku kaotamiseni, ning kuna puudub ka alus eeldada – nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 77 –, et kaitsemeetmete võtmine oleks õiguslike või faktiliste asjaolude tõttu võimatu, on Kreeka Vabariik rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.
58 Teiseks tuleb piki olemasolevat raudteetrassi kulgeva, Kalo Nero ranna ja Elaia vahelise tee ehituse kohta tõdeda, et see järgib olemasolevat raudteeliini ning et komisjon ei ole Kreeka Vabariigile vastu vaielnud küsimuses, et see tee on rannast 200 meetri kaugusel, välja arvatud kahes kohas, ja see tee ei ole seotud ligipääsuga rannale. Neil tingimustel ei ole komisjon tõendanud, et on piisav tõenäosus, et Kalo Nero ranna ja Elaia vahele ehitatav tee, mis kulgeb piki olemasolevat raudteetrassi, mõjutab oluliselt luidetega seotud elupaiku ja merikilpkonni Caretta caretta.
59 Kolmandaks tuleb teatavate rannaäärsete teede bituumeniga katmise kohta märkida, et liivakattega teede katmine bituumeniga lihtsustab eelkõige mootorsõidukite jaoks nende teede kasutamist ning see võib märkimisväärselt kahjustada Kyparissía luidetega seotud elupaiku ja suurendada oluliselt merikilpkonnade Caretta caretta häirimist. Kuna Kreeka Vabariik nõustus teede bituumeniga katmisega kaitsealal, siis on ta rikkunud direktiivi 92/43 artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.
60 Järelikult tuleb asuda seisukohale, et kuna Kreeka Vabariik võimaldas viie uue, randa viiva ligipääsutee avamist ja teatavate olemasolevate ligipääsuteede bituumeniga katmist, ei takistanud ta Kyparissía luitealal asuvasse randa viiva taristu arendamist, mistõttu Kreeka Vabariik on rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi. Väite osa, milles heideti ette uue Kalo Nero ranna ja Elaia vahelise tee ehitamist, mis kulgeb piki olemasolevat raudteetrassi, tuleb aga tagasi lükata.
Esimese väite osa, mille kohaselt Kreeka Vabariik võimaldas Kyparissía luitealal ebaseaduslikku vabas looduses ööbimist
– Poolte argumendid
61 Komisjon heidab Kreeka Vabariigile ette, et ta võimaldas
– Kalo Nero ranna taha jäävat tee kasutamist haagissuvilate kämpinguna, ja
– Elaia ranna juures luidetel asuva piiniasalu kasutamist ebaseadusliku vabas looduses ööbimise kohana.
62 Komisjoni sõnul tekitab ebaseaduslik vabas looduses ööbimine probleeme nii luidete kui ka metsaelupaikade säilitamisel. Samuti häirib see merikilpkonni Caretta caretta.
63 Kreeka Vabariik kinnitab, et ebaseaduslik ööbimine vabas looduses on kogu liikmesriigis keelatud, aga tunnistab samas, et hoolimata keelust ja politsei sekkumistest tehakse seda ikka. Ta väidab, et Kyparissía luitealal ööbitakse ebaseaduslikult juba vähemalt 30 või 40 aastat, aga see on aja jooksul vähenenud.
– Euroopa Kohtu hinnang
64 On selge, et Kreeka Vabariik ei vaidlusta, et ta ei ole võtnud piisavalt meetmeid tagamaks Kyparissía luitealal ebaseadusliku vabas looduses ööbimise keelu järgimist. Samuti on selge, et ebaseaduslik vabas looduses ööbimine sellel alal võib märkimisväärselt kahjustada asjaomast luiteala ja häirida oluliselt merikilpkonni Caretta caretta.
65 Järelikult tuleb asuda seisukohale, et kuna Kreeka Vabariik ei võtnud piisaval määral meetmeid, et tagada Kalo Nero ranna ja Elaia lähedal ebaseadusliku vabas looduses ööbimise keelu järgimine, siis on Kreeka Vabariik rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.
Esimese väite osa, mille kohaselt võimaldas Kreeka Vabariik Kyparissía luitealal rannabaaride pidamist
– Poolte argumendid
66 Komisjon heidab Kreeka Vabariigile ette, et ta sallis Elaia ja Kalo Nero vahel vähemalt kolme baari pidamist. Neist baaridest kostus öösel lärmi ja need olid valgustatud, nii et häirisid merikilpkonni Caretta caretta munemise ajal ja ohustasid äsja koorunud poegi.
67 Komisjon väidab, et 13. augustil 2011 toimus Kalo Nero rannal pidu. Nõustudes küll sellega, et Kreeka ametiasutused on väljendanud soovi need baarid kinni panna, väidab komisjon, et kui tema ametnikud 17. juulil 2012 piirkonda külastasid, olid baarid ikka veel alles. Komisjoni sõnul ei olnud baarid 2013. aastal enam külastajatele avatud, kuid vastav hoonestus oli endiselt alles.
68 Kreeka Vabariik väidab, et 2013. ja 2014. aastal ei peetud asjaomasel rannal enam ühtegi söögikohta ning et kõik ebaseaduslikud baarid ja nendega seotud rajatised on kõrvaldatud. Ta väidab, et ainus erand on Kalo Nero rand, mille puust ehituskonstruktsioonid eemaldati alles hiljuti.
– Euroopa Kohtu hinnang
69 Kuna liikmesriigi kohustuste rikkumise olemasolu tuleb hinnata põhjendatud arvamuses määratud tähtaja möödumisel liikmesriigis esineva olukorra alusel ja kuna Euroopa Kohus ei saa arvestada hiljem toimunud muutusi, ei saa Euroopa Kohus väidetava rikkumise hindamisel arvesse võtta ka erinevaid poolte esiletoodud asjaolusid, mis leidsid aset pärast 1. detsembrit 2012; see kuupäev oli tähtajana kindlaks määranud, et Kreeka Vabariik saaks järgida komisjoni põhjendatud arvamuses esitatud nõudeid.
70 Tuleb tõdeda, et Kreeka Vabariik ei ole esitanud midagi tõendamaks, et ta võttis enne selle tähtaja möödumist vajalikke meetmeid, et vältida merikilpkonnade Caretta caretta häirimist kõnealuste baaride pidamisega.
71 Kuna Kreeka Vabariik järelikult ei võtnud vajalikke meetmeid selleks, et piirata baaride pidamist Elaia ja Kalo Nero vahel randades, kus paljunevad merikilpkonnad Caretta caretta, ega taganud, et baaride põhjustatud häiringud liike ei segaks, siis on Kreeka Vabariik rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.
Esimese väite osa, mille kohaselt võimaldas Kreeka Vabariik Kyparissía luiteala randades rannamööbli ja rajatiste olemasolu
– Poolte argumendid
72 Komisjon heidab Kreeka Vabariigile ette, et see võimaldas seda, et Kyparissía luitealal leidus liiga palju rannamööblit, täpsemalt päikesevarje ja lamamistoole. Peale selle leiab ta, et kuigi Kreeka ametiasutused andsid korralduse luiteala randadesse püstitatud platvormide demonteerimiseks, ei ole seda seni tehtud ning 28. juulil 2011 on isegi antud luba püstitada hotellile „Messina Mare“ veel üks platvorm.
73 Komisjoni sõnul mõjutavad need rannarajatised – kuivõrd need on rannale kinnistatud või ööseks rannale jäetud – negatiivselt merikilpkonnade Caretta caretta paljunemispaiku, sest nende olemasolu vähendab pesade jaoks jäävat ala ja takistab kilpkonnade liikumist.
74 Kreeka Vabariik väidab, et 2013. ja 2014. aastal ei olnud Vounaki, Elaia ja Agiannaki randades ühtegi päikesevarju ega lamamistooli. Teatud arv päikesevarje ja lamamistoole on veel alles Kalo Nero rannas, aga väljaspool merikilpkonnade Caretta caretta paljunemisala. Hotelli „Messina Mare“ lähedal asuva platvormi kohta väidab see liikmesriik, et tegemist on kaldteega, mille abil pääsevad puudega isikud hotelli.
– Euroopa Kohtu hinnang
75 Esiteks on Kreeka Vabariik märkinud päikesevarjude ja lamamistoolide kohta ainult seda, et alates 2013. aastast ehk pärast põhjendatud arvamuses määratud tähtaja möödumist on need alles vaid Kalo Nero rannal, merikilpkonnade Caretta caretta paljunemisalast kaugemal. Niisiis tunnistab see liikmesriik kaudselt, et ta ei vähendanud varem rannamööblit kilpkonnade paljunemisalal.
76 Teiseks tuleb märkida seoses Kyparissía luiteala randadesse püstitatud platvormidega, et Kreeka Vabariik – kes ei vaidlusta nende olemasolu komisjoni põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõppedes ega ka tõenäosust, et platvormid võivad märkimisväärselt kahjustada Kyparissía luitealal asuvaid elupaiku ja et nendega võib kaasneda merikilpkonnade Caretta caretta oluline häirimine – kinnitab, et hotelli „Messina Mare“ juurde ehitada lubatud platvorm kujutab endast puuetega inimestele ette nähtud kaldteed.
77 Komisjon viimati nimetatud platvormi eesmärki ei vaidlusta. Kui aga niisuguse platvormi eesmärk on lihtsustada puuetega inimeste liikumist – ja seda tuleb põhimõtteliselt käsitada kui rahva tervisega seotud üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvat põhjust direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 4 tähenduses –, on niisuguse põhjenduse eelduseks eelkõige vähem kahjustavate muude lahenduste olemasolu uurimine ning asjaomaste huvide kaalumine, mis põhineb artikli 6 lõike 3 alusel läbiviidud analüüsil mõju kohta, mis sellel on kaitseala säilimise eesmärkidele (vt selle kohta kohtuotsus, 14.1.2016, Grüne Liga Sachsen jt, C‑399/14, EU:C:2016:10, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna Kreeka Vabariik ei ole selle kohta esitanud ühtegi selgitust, tuleb asuda seisukohale, et hotelli „Messina Mare“ lähedale platvormi ehitamiseks loa andmisega on Kreeka Vabariik samuti rikkunud talle selle direktiivi artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.
78 Järelikult tuleb asuda seisukohale, et kuna Kreeka Vabariik ei võtnud vajalikke meetmeid selleks, et piirata Kyparissía luiteala neis randades, kus paljunevad merikilpkonnad Caretta caretta, rannamööbli ja erinevate rajatiste olemasolu, ja lubas hotelli „Messina Mare“ lähedale ehitada veel ühe platvormi, siis on Kreeka Vabariik rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.
Esimese väite osa, mille kohaselt sallis Kreeka Vabariik Kyparissía luitealal asuvate randade puhastamist raskete masinatega
– Poolte argumendid
79 Komisjon heidab Kreeka Vabariigile ette, et Avlona (Kreeka) kohalik omavalitsus puhastab randa raskete masinatega, mis vajutavad oma raskusega kokku liiva ja hävitavad vibratsiooniga merikilpkonnade Caretta caretta pesad.
80 Kreeka Vabariik vastab sellele, et tegemist ei ole tavalise puhastusviisiga, vaid üksikjuhtumiga, ning pärast märgukirja saatmist ei ole ühtegi hilisemat samasugust juhtumit kindlaks tehtud. Peale selle on 2013. aasta juulis ja 2014. aasta mais keskkonnaministri vastu võetud siseriiklike sätete eesmärk niisuguseid juhtumeid vältida, ning neis on ette nähtud, et kilpkonnade paljunemisajal puhastatakse randa käsitsi.
– Euroopa Kohtu hinnang
81 Kuigi siseriiklikud õigusnormid, millele Kreeka Vabariik tugineb, võeti vastu pärast põhjendatud arvamuses määratud tähtaja möödumist ning Euroopa Kohus ei saa neid väidetava rikkumise hindamisel arvesse võtta, tuleb see väite osa tagasi lükata. Komisjon jättis kõigepealt vaidlustamata liikmesriigi väite, mille kohaselt on tegemist üksikjuhtumiga, lisaks aga ei esitanud ta ühtegi tõendit, mis näitaks, et tegemist on korduvate juhtumitega või et niisuguste juhtumite vältimiseks oleks vaja võtta konkreetseid meetmeid.
Esimese väite osa, mille kohaselt võimaldas Kreeka Vabariik Kyparissía luiteala randades ebaseaduslikku liiva kaevandamist
– Poolte argumendid
82 Komisjon heidab Kreeka Vabariigile ette, et see võimaldas Kyparissía luitealal liiva kontrollimatut kaevandamist.
83 Kõnealune liikmesriik väidab aga, et komisjon ei ole etteheidetava tegevuse kohta esitanud ühtegi tõendit.
84 Oma repliigis esitas komisjon küll ülevaate, mis pidi tõendama, et Kreeka Vabariik ise tunnistab, et liiva kaevandamise tõttu ohustab Kyparissía luiteala märkimisväärne kahjulik mõju.
– Euroopa Kohtu hinnang
85 Kodukorra artikli 128 lõikes 1 on sätestatud, et pooled võivad repliigis ja vasturepliigis esitada oma argumentide toetamiseks täiendavaid tõendeid või pakkuda nende esitamist ning et nad peavad tõendite hilist esitamist põhjendama.
86 Kuna aga komisjon selle tõendi hilisemat esitamist ei põhjendanud, ei saa Euroopa Kohus seda tõendina arvesse võtta, et teha kindlaks komisjoni väidetav rikkumine.
87 Kuna komisjon ei ole kõnealuse väite osa põhjendamiseks esitanud ühtegi muud tõendit, tuleb hagi selles osas rahuldamata jätta.
Esimese väite osa, mille kohaselt Kreeka Vabariik võimaldas Kyparissía luitealal põllumajandustegevuse laiendamist
– Poolte argumendid
88 Komisjon heidab Kreeka Vabariigile ette, et
– luitealal on maa põllumajanduslikku kasutust laiendatud;
– Elaia ja Agiannaki vahel on luiteid küntud, ja
– randades, kus merikilpkonnad Caretta caretta paljunevad, kasvatatakse lambaid.
89 Komisjon väidab, et maa põllumajandusliku kasutuse laiendamine luitealal hävitab liikide paljunemiskohad luidetes ja niisutusvesi võib mõjutada lähedalolevaid kilpkonnapesi. Sellise maakasutuse tõttu suurenenud niiskus võib muuta maa-alust temperatuuri, millega võib kaasneda see, et koorub rohkem isaseid kilpkonni, ja see omakorda võib viia paigast liigi Caretta caretta populatsiooni sisemise tasakaalu.
90 Komisjon kinnitab, et 2013. aasta 20. veebruarist kuni 3. märtsini künti Elaia ja Agiannaki vahel luiteid ja see hävitas teatava arvu merikilpkonnade Caretta caretta elupaiku; meetmeid olukorra parandamiseks võetud ei ole.
91 Komisjon leiab, et lammaste kasvatamine randades, kus kilpkonnad paljunevad, võib otseselt või kaudselt tuua kaasa pesade hävinemise. Pesad tallatakse jalge alla ja munad hävitatakse maapinna kaudu edasikanduvate vibratsioonide läbi.
92 Kreeka Vabariik tuletab meelde, et põllumajandustegevus on viimase 20 aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud ja kuni aastani 2001 vähenes põllumajanduslikult kasutav maa olenevalt piirkonnast 25–30%. Kyparissía luitealal ei ole põllukultuuride kasvatamine laienenud luidete poole, kuna liivane pinnas ei ole selleks sobiv ja väljapool luiteala asuv piirkond on eriti viljakas.
93 See liikmesriik väidab, et komisjoni väidetav kündmine leidis aset põllumajanduslikul maal.
94 Lammaste kasvatamine randadel, kus merikilpkonnad Caretta caretta paljunevad, on võimatu, sest rannas puudub taimestik. Kreeka Vabariik väidab igal juhul ka, et kilpkonnad matavad oma munad nii sügavale, et pesasid ei saa lammaste ringitrampimine ja sellest tingitud maapinna vibratsioonid hävitada.
– Euroopa Kohtu hinnang
95 Esiteks tuleb väidetava põllumajanduslikult kasutatava maa laiendamise kohta luitealal tõdeda – nagu on märkinud ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 105 –, et komisjon ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber Kreeka Vabariigi kinnituse, et Kyparissía luitealal ei ole põllumajanduslikult kasutatav maa suurenenud. Seetõttu tuleb teha järeldus, et komisjon väide tuleb tagasi lükata.
96 Teiseks tuleb komisjon väiteosa luiteala väidetava kündmise kohta samuti tagasi lükata, sest komisjoni poolt väidetav kündmine toimus põhjendatud arvamuses määratud tähtajast hilisemal kuupäeval ja seetõttu ei saa Kreeka Vabariigile seda ette heita.
97 Kolmandaks tuleb tõdeda, et komisjon ei vaidlustanud Kreeka Vabariigi selgitust, mille kohaselt puudub taimestik randades, kus merikilpkonnad Caretta caretta paljunevad, ning et komisjon esitatud fotod ei tõenda mitte lambakasvatuse olemasolu, vaid mõne lamba viibimist rannal. Igal juhul ei ole komisjon esitanud ühtegi tõendit, mille alusel saaks järeldada, et lammaste viibimine rannal – nagu see nähtub fotodest – võib kahjustada 40–60 cm sügavusel liivas asuvaid kilpkonnapesi. Neil tingimustel tuleb komisjoni väite see osa samuti tagasi lükata.
Esimese väite osa, mille kohaselt Kreeka Vabariik võimaldas Kyparissía luitealal valgusreostust
– Poolte argumendid
98 Komisjon heidab Kreeka Vabariigile ette, et ta ei ole võtnud piisavaid meetmeid, et vältida valgustuse kasutamist omavalitsuse poolt avalikel teedel ja rannalähedastel teedel, samuti Kyparissía luiteala ümbruses asuvate restoranide, hotellide ja kaupluste valgustust, häirides merikilpkonni Caretta caretta munemise ajal ja mõjutades eeskätt äsja koorunud poegi, kes on teel mere poole. Ta väidab, et kui komisjoni ametnikud 17. juulil 2012 piirkonda külastasid, leidis eelnimetatu kinnitust.
99 Kreeka Vabariigi sõnul on avalikud teed valgustatud juba aastaid ning valgustus paigaldati sinna enne, kui võeti vastu riigi õigusnormid, mis kehtestasid vastavalt direktiivi 92/43 nõuetele asjakohase hindamise. Ta väidab, et selle probleemi lahendamiseks võeti 2014. aastal vastu õigusnormid, mis kuuluvad kohaldamisele randades, kus kilpkonnad paljunevad, ning neis normides on eelkõige kehtestatud kohustus tagada, et era- ja avalikest allikatest tulenev valgus ei jõuaks rannale, et kilpkonnapoegi mitte segadusse ajada. Samuti on rannalähedastes asutustes ja hotellides keelatud kasutada prožektoreid. Samuti on plaanis kasutada katteid ning spetsiaalseid lampe.
– Euroopa Kohtu hinnang
100 Kreeka Vabariigi argumendi puhul, mille kohaselt oli avalike teede ääres valgustus enne, kui võeti vastu riigisisesed õigusnormid, mis kehtestasid asjakohase hindamise vastavalt direktiivile 92/43, piisab tõdemusest, et selle direktiivi kohaselt ei piirdu halvenemise keeld liikmesriigi jaoks kohustusega keelata ära üksnes uued häirivad tegevused või loobuda üksnes neist.
101 Seega tuleb asuda seisukohale, et kuna Kreeka Vabariik ei ole võtnud asjakohaseid kaitsemeetmeid vältimaks, et alates Kyparissía luiteala kandmisest ühenduse tähtsusega alade loetellu 19. juulil 2006 ei häiriks olemasolev avalike teede valgustus merikilpkonni Caretta caretta, siis on Kreeka Vabariik rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi (vt analoogia alusel kohtuotsus, 24.11.2011, komisjon vs. Hispaania, C‑404/09, EU:C:2011:768, punktid 127 ja 128).
102 Samuti tuleb nõustuda komisjoni väitega, mis käsitleb merikilpkonnade Caretta caretta häirimist valgustuse tõttu, mis tuleneb Kyparissía luiteala ümbruses asuvatest restoranidest, hotellidest ja kauplustest.
103 Kreeka Vabariik on selle kohta märkinud, et 2014. aastal ehk pärast komisjoni poolt tema põhjendatud arvamuses määratud tähtaja möödumist võttis Kreeka Vabariik selle probleemi lahendamiseks vastu õigusnormid – see tõendab kaudselt, et enne ei olnud see liikmesriik võtnud vajalikke meetmeid, mis oleksid takistanud merikilpkonnade Caretta caretta häirimist valgusreostusega.
104 Järelikult tuleb asuda seisukohale, et kuna Kreeka Vabariik ei võtnud vajalikke meetmeid selleks, et piirata piisaval määral valgusreostust Kyparissía luiteala randades, kus paljunevad merikilpkonnad Caretta caretta, siis on Kreeka Vabariik rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.
Esimese väite osa, mille kohaselt võimaldas Kreeka Vabariik Kyparissía luiteala ümbruses kalapüüki
– Poolte argumendid
105 Komisjon väidab, et kalastamine Kyparissía luitealal asuvate niisuguste randade läheduses, kus paljunevad merikilpkonnad Caretta caretta, häirib seda loomaliiki, sest teel munemiskohta või sealt tagasi võivad kilpkonnad võrkudesse sattuda või põrgata kokku kalapaatidega. Komisjon tugineb siinkohal aruandele, mis on lisatud tema hagiavaldusele ja mille kohaselt püütakse kalu otse ranna juures seisevvõrkudega ja mõnikord kuni kilomeetri kaugusel rannast, traalidega, mida juhitakse laevadelt.
106 Kreeka Vabariik kinnitab, et alates luiteala kaitsekorra kehtestamisest on kalapüük seal vähenenud ja et erinevad Euroopa Liidu vahendid aitavad samuti kaasa kalastamise vähendamisele selles piirkonnas. Tema sõnul on seal väga vähe kalapaate ja läbiviidava infokampaaniaga soovitakse ennetada kilpkonnade juhuslikku kinnipüüdmist.
– Euroopa Kohtu hinnang
107 Tuleb asuda seisukohale, et niisugune üldine kinnitus kalapüügi vähenemise ja kalurite teavitamise kohta ei sea kahtluse alla komisjoni väiteid, mida toetab ka hagiavaldusele lisatud aruandes kindlakstehtu.
108 Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kuna Kreeka Vabariik ei võtnud vajalikke meetmeid selleks, et piirata piisaval määral kalastamist piki Kyparissía luitealal asuvaid randu, kus paljunevad merikilpkonnad Caretta caretta, siis on Kreeka Vabariik rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.
Esimese väite osa, mille kohaselt Kreeka Vabariik võimaldas Kyparissía luiteala lähedal kasutada lõbusõidupaate ja vesijalgrattaid
– Poolte argumendid
109 Komisjoni hinnangul häirib kilpkonni, kui lõbusõidupaate ja vesijalgrattaid kasutatakse Kyparissía luiteala randade lähedal, kus paljunevad merikilpkonnad Caretta caretta. Mõni neist on väidetavalt kõnealuste masinatega kokku põrgates isegi surma saanud. Ta leiab, et käesoleva väite osa toetavad tõendid, mis sisalduvad hagiavalduse lisades 18 ja 21.
110 Kreeka Vabariigi sõnul ei toeta need tõendid komisjoni väiteid ja komisjon ei ole millegagi tõendanud, et kilpkonnade surma on põhjustanud lõbusõidupaadid ja vesijalgrattad.
– Euroopa Kohtu hinnang
111 Liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise menetluses peab komisjon tõendama väidetavat liikmesriigi kohustuste rikkumist ja esitama Euroopa Kohtule vajalikud tõendid, mis võimaldaksid kohtul rikkumise tuvastada (kohtuotsus, 9.7.2015, komisjon vs. Iirimaa, C‑87/14, EU:C:2015:449, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).
112 Tuleb aga tõdeda, et viidates oma hagiavalduses selle lisadele, selgitamata konkreetselt nende asjakohasust, ei ole komisjon esitanud Euroopa Kohtule vajalikke tõendeid, mis võimaldaksid kohtul komisjoni poolt väidetud rikkumist tuvastada; igal juhul ei nähtu niisugused tõendid selgelt kõnealustest lisadest.
113 Seega tuleb esimese väite kõnealune osa, mille komisjon käesoleva hagi toetuseks esitas, tagasi lükata.
114 Nendel tingimustel tuleb asuda seisukohale, et kuna Kreeka Vabariik:
– võimaldas majade ehitamist Agiannaki piirkonda 2010. aastal, sallis 2006. aastal Agiannaki piirkonda ehitatud ülejäänud majade kasutamist ilma piisava raamistikuta ning võimaldas Agiannaki ja Elaia vahele 50 luksuselamu ehitamiseks tööde alustamist ja andis 2012. aastal loa ehitada Vounaki piirkonda kolm puhkemaja;
– võimaldas Kyparissía luitealal asuvasse randa viiva taristu arendamist, täpsemalt viie uue, Agiannaki randa viiva ligipääsutee avamist ja teatavate olemasolevate ligipääsuteede bituumeniga katmist;
– ei võtnud piisavaid meetmeid, et tagada Kalo Nero ranna ja Elaia lähedal ebaseadusliku vabas looduses ööbimise keelu järgimine;
– ei võtnud vajalikke meetmeid selleks, et piirata baaride pidamist Elaia ja Kalo Nero vahel randades, kus paljunevad merikilpkonnad Caretta caretta, ega taganud, et baaride põhjustatud häiringud neid liike ei segaks;
– ei võtnud vajalikke meetmeid, et piirata Kyparissía luiteala neis randades, kus paljunevad merikilpkonnad Caretta caretta, rannamööbli ja erinevate rajatiste olemasolu, ja lubas hotelli „Messina Mare“ lähedale ehitada veel ühe platvormi;
– ei võtnud vajalikke meetmeid selleks, et piirata valgusreostust Kyparissía luiteala randades, kus paljunevad merikilpkonnad Caretta caretta, ja
– ei võtnud vajalikke meetmeid selleks, et piirata piisaval määral kalastamist piki Kyparissía luitealal asuvaid randu, kus paljunevad merikilpkonnad Caretta caretta,
siis on Kreeka Vabariik rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.
Teine väide, mille kohaselt ei ole järgitud direktiivi 92/43 artikli 6 lõiget 3
Poolte argumendid
115 Hagiavalduses esitatud teises väites leiab komisjon, et Kreeka Vabariik rikkus direktiivi 92/43 artikli 6 lõiget 3.
116 Komisjon heidab sellele liikmesriigile ette, et ta ei ole täitnud oma kohustusi, mis talle sellest direktiivist tulenevad, kuna ta ei ole viinud läbi niisuguste projektide asjakohast hindamist, mis ei ole otseselt seotud Kyparissía luiteala korraldusega või ei ole selleks otseselt vajalikud, kuid võivad luitealale avaldada siiski olulist mõju. Komisjoni hinnangul oleks pidanud mõju hindama eelkõige enne kui:
– anti luba ehitada Kyparissía luitealale erinevaid luksuselamuid ja need ehitati;
– avati uued teed ja kaeti teatavad olemasolevad ja luitealal asuvad ligipääsuteed bituumeniga;
– ehitati uued baarid luitealal asuvatesse randadesse, kus paljunevad merikilpkonnad Caretta caretta;
– kohalik omavalitsus paigaldas piki luitealal asuvat randa valgustuse, ja
– laiendati Kyparissía luitealal põllumajanduslikult kasutatavat pinda.
117 Komisjoni hinnangul tehti seda kõike ilma eelneva hindamiseta: ei viidud läbi mõju hindamist iga konkreetse tegevuse puhul ega kõigi tegevuste kumuleeruvate mõjude hindamist. Ta rõhutab, et ükski neist tegevustest ei ole otseselt seotud ega vajalik Kyparissía luiteala kaitsekorraldusega, ja et tõenäoliselt on neil tegevustel oluline mõju luitealale – kuna luiteala on tähtis merikilpkonnadele Caretta caretta – ja asjaomasele looduslikule elupaigale.
118 Kreeka Vabariik väidab, et kõik piirkonnas „asjakohase hindamiseta“ elluviidud kavad või projektid on seotud ehitustegevusega, mis viidi lõpule enne hindamiskohustuse kehtestamist. Pärast seda kuupäeva eluviidud kavade ja projektide puhul on tema sõnul kas järgitud direktiivi 92/43 artikli 6 lõike 3 nõudeid või juhul, kui seda ei tehtud, algatatud haldus- ja kriminaalmenetlused.
119 See liikmesriik kinnitab, et direktiivi 92/43 artikli 6 lõikes 3 ette nähtud nõuded ja menetlused on võetud üle riigisisesesse õigusesse, ja et ehituslubade andmine ning ehitustööde jätkamine on peatatud kuni presidendi dekreedi vastuvõtmiseni. Niisiis leiab ta, et ta ei ole rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõikest 3 tulenevaid kohustusi.
Euroopa Kohtu hinnang
120 Tuleb meelde tuletada, et direktiivi 92/43 artikli 6 lõikes 3 on ette nähtud hindamismenetlus, mille eesmärk on eelneva kontrolli kaudu tagada, et kavale või projektile, mis ei ole otseselt seotud asjaomase ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju, antakse luba vaid siis, kui see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju (kohtuotsus, 11.9.2012, Nomarchiaki Aftodioikisi Aitoloakarnanias jt, C‑43/10, EU:C:2012:560, punkt 110).
121 Eelnevast tuleneb, et kõnealune säte on asjassepuutuv üksnes juhul, kui riigi pädevad asutused annavad loa projektile; niisugusel juhul peab loa andmisele eelnema projekti vastavale alale avaldatava mõju asjakohane hindamine.
122 Järelikult ei kuulu direktiivi 92/43 artikli 6 lõige 3 kohaldamisele neile tegevustele, mille elluviimiseks oli vaja eelnev luba, kuid mis viidi ellu ilma loata ja seega ebaseaduslikult. Neil tingimustel ei saa tuvastada, et kõnealust sätet on selles aspektis rikutud.
123 Seevastu kuulub asjaomane säte kohaldamisele tegevuste suhtes, mis viidi ellu eelnevalt antud loa alusel, ehk täpsemalt Agiannaki piirkonna majade suhtes, mille ehitustööd tehti aastal 2010, 2012. aastal Vounaki piirkonda ehitusloa saanud kolme puhkemaja suhtes ning hotelli „Messina Mare“ lähedale ehitatud platvormi suhtes.
124 Nende tegevustega võis kaasneda luidete pinna vähenemine ja merikilpkonna Caretta caretta häirimine ning nendele loa andmisele oleks pidanud eelnema mõju hindamine.
125 Kuna Kreeka Vabariik ei ole neil tingimustel kinnitanud, et load anti enne 19. juulit 2006, mis on Kyparissía luiteala ühenduse tähtsusega alade loetellu kandmise kuupäev, või et enne lubade andmist hinnati vastavalt direktiivi 92/43 artikli 6 lõikele 3 projektide mõju, tuleb asuda seisukohale, et kuna Kreeka Vabariik andis loa Agiannaki piirkonna majade ehitamiseks, mille ehitustööd tehti aastal 2010, kolme Vounaki piirkonna puhkemaja ehitamiseks aastal 2012 ning hotelli „Messina Mare“ lähedale platvormi ehitamiseks, siis on Kreeka Vabariik rikkunud talle kõnealusest sättest tulenevaid kohustusi.
126 Ülejäänud osas tuleb väide tagasi lükata.
Kolmas väide, et direktiivi 92/43 artikli 12 lõike 1 punkte b ja d ei ole järgitud
127 Komisjon heidab Kreeka Vabariigile ette, et kuna Kreeka Vabariik ei võtnud vajalikke meetmeid, et kehtestada ja kohaldada Kyparissía luitealal tõhus merikilpkonna Caretta caretta range kaitse süsteem, et vältida selle liigi häirimist paljunemisajal ja igasugust tegevust, mis võib põhjustada liigi paljunemispaikade kahjustamist või hävitamist, siis on Kreeka Vabariik rikkunud direktiivi 92/43 artikli 12 lõike 1 punkte b ja d.
128 Komisjon tuletab meelde, et selle sätte kohaselt tuleb kehtestada direktiivi 92/43 IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse süsteem, et keelata nende liikide tahtlik häirimine, seda eelkõige nende paljunemise ajal, ning nende liikide paljunemis- ja puhkepaikade kahjustamine või hävitamine. Range kaitsesüsteemi kehtestamine nõuab terviklikku õigusraamistikku ning üksikasjalike ja konkreetsete kaitsemeetmete kohaldamist.
129 Kreeka Vabariik väidab, et ta ei ole rikkunud direktiivi 92/43 artikli 12 lõike 1 punkte b ja d.
Kolmanda väite osa, mille kohaselt Kreeka Vabariik jättis kehtestamata tervikliku ja sidusa õigusraamistiku
– Poolte argumendid
130 Komisjon väidab, et niisugune range kaitse süsteem, nagu on ette nähtud direktiivi 92/43 artikli 12 lõikes 1, eeldab, et tuleb vastu võtta omavahel seostatud ja kooskõlastatud ennetavad meetmed. Ta märgib, et Kreeka Vabariik on tunnistanud, et sellist terviklikku ja sidusat õigusraamistikku ei ole veel vastu võetud, aga seda töötatakse välja.
131 Komisjon leiab, et kõigist kõnealuses liikmesriigis selles valdkonnas kehtivatest õigusaktidest ei piisa saavutamaks direktiivi 92/43 artikli 12 lõike 1 punktides b ja d soovitud kaitset. Õigusaktide olemasolule tugines kõnealune liikmesriik esimest korda kostja vastuses. Peale selle kehtis mõni neist juba enne direktiivi 92/43 jõustumist ja seega ei sisalda konkreetseid sätteid, mis vastaksid direktiivi artiklis 12 kehtestatud nõuetele.
132 Komisjon leiab, et kuna terviklik ja sidus riigisisene õigusraamistik puudub, ei ole tagatud merikilpkonna Caretta caretta ega tema paljunemiskohtade range kaitse. Kaitse süsteemi ei saa kehtestada üksikute ja eraldiseisvate meetmete kogumina, mis on seotud keskkonnakaitsega laiemalt ja millel ei ole konkreetset eesmärki vältida igasugust kõnealuse liigi tahtlikku häirimist paljunemise ajal ning samuti igasugust tegevust, mis võib kahjustada või hävitada nende paljunemispaiku.
133 Komisjon rõhutab, et asjaolu, et merikilpkonna Caretta caretta pesade arv ei tundu Kyparissía luitealal olevat vähenenud, ei sea iseenesest kahtluse alla tõdemust, et Kreeka Vabariik ei ole võtnud tõhusaid kaitsemeetmeid. Tema hinnangul tuleneb see, et hiljuti tehti kindlaks rohkem merikilpkonna Caretta caretta pesi, nende kilpkonnade kaitsmisest alates aastast 1992, ning et üldiselt on mis tahes mõju sellele liigile näha alles 20 aastat hiljem. Lisaks ilmneb 30. jaanuari 2002. aasta kohtuotsusest komisjon vs. Kreeka (C‑103/00, EU:C:2002:60) ja 16. märtsi 2006. aasta kohtuotsusest komisjon vs. Kreeka (C‑518/04, ei avaldata, EU:C:2006:183), et pesade arvu vähenemine ei ole vajalik tuvastamaks, et häirimine kujutab endast direktiivi 92/43 artikli 12 rikkumist.
134 Kreeka Vabariigi sõnul leiab komisjon ekslikult esiteks, et Kreeka Vabariik ei ole võtnud vastu piisavat kaitset võimaldavat õigusraamistikku, ja teiseks, et ta ei ole suutnud rakendada konkreetseid ja tõhusaid kaitsemeetmeid. Ta leiab, et komisjon ei saa väita, et Kyparissía luitealal oleksid elupaigad halvenenud ja et häirimisel oleks oluline mõju liikidele isegi hoolimata sellest, et luitealal elluviidud projektide mõju ei ole asjakohaselt hinnatud.
135 Kuna merikilpkonna Caretta caretta populatsioon on selle liikmesriigi sõnul stabiilselt kasvanud ja puudub oht, et tema looduslik leviala väheneks, ei ole alust tugineda direktiivi 92/43 artikli 12 lõike 1 punktide b ja d rikkumisele.
136 Kreeka Vabariik leiab, et Kreeka õiguskord sisaldab merikilpkonna Caretta caretta kaitseks laiahaardelist, ühtset, eriti ranget ja äärmiselt tõhusat institutsionaalset raamistikku. Ta osundab seejuures erinevatele õigus- ja haldusaktidele, mis koos moodustavad piisava raamistiku seni, kuni võetakse vastu presidendi dekreet.
137 See liikmesriik tuletab meelde, et ta ei ole kunagi toetanud seda, et kõik need aktid võetaks vastu konkreetselt Kyparissía luiteala ja kõnealuse liigi kaitseks, vaid seda, et neid kaitstaks tõhusalt ja tagataks seega piisava ja range kaitse süsteem direktiivi 92/43 artikli 12 tähenduses. Kõnealuses sättes ei ole tema sõnul nõutud, et range kaitse süsteem peab olema määratletud ühes ja ainsas õigusaktis.
138 Kreeka Vabariik viitab viimaks presidendi dekreedi eelnõu põhijoontele, meetmetele ja mõjudele ning annab teada, et pärast Symvoulio tis Epikrateiase (riiginõukogu) arvamuse valmimist võetakse dekreet varsti vastu. Ta rõhutab siiski, et presidendi dekreedi eelnõu olemasolu ei tähenda samas, et seni puuduks Kreeka õiguskorras range ja tõhusa kaitse süsteem.
– Euroopa Kohtu hinnang
139 Tuleb meenutada, et direktiivi 92/43 artikli 12 lõike 1 punktides b ja d on pandud liikmesriikidele kohustus võtta vajalikud meetmed, et kehtestada sama direktiivi IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse süsteem nende looduslikul levilal, keelates nende liikide tahtliku häirimise, eelkõige nende paljunemise, järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal, ning paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise.
140 Euroopa Kohus on juba asunud seisukohale, et selle sätte ülevõtmine ei kohusta liikmesriike vastu võtma mitte üksnes terviklikku õiguslikku raamistikku, vaid rakendama ka konkreetseid ja spetsiifilisi kaitsemeetmeid, ning et range kaitse süsteem tähendab seda, et tuleb vastu võtta omavahel seostatud ja kooskõlastatud ennetavad meetmed (kohtuotsus, 15.3.2012, komisjon vs. Küpros, C‑340/10, EU:C:2012:143, punktid 60 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika).
141 Erinevate õiguslike vahendite kogum ei moodusta aga terviklikku õigus- ja haldusaktide raamistikku, kui need vahendid ei võimalda takistada direktiivi 92/43 artikli 6 lõikes 2 ette nähtud kahjustamise keelu rikkumist või tuleb neid regulaarselt täiendada, et oleks võimalik tagada selle direktiivi artikliga 12 nõutav kaitse.
142 Asjaolu, et käesoleva kohtuotsuse punktis 114 on tuvastatud mitu direktiivi 92/43 artikli 6 lõikes 2 ette nähtud kahjustamise keelu rikkumist, annab alust eeldada, et puudub Kyparissía luiteala kaitsev terviklik ja sidus, rikkumisi ennetada aitav õigusraamistik.
143 Seda eeldust kinnitab asjaolu, et Kreeka Vabariik võttis vastu erinevad ministrite määrused (muu hulgas 23. mail 2013, 23. juulil 2013, 14. veebruaril 2014 ja 8. mail 2014), mis reguleerisid konkreetsemalt Kyparissía luitealal randade nõuetekohast kasutamist, teatavate põllumajandustegevuste peatamist, rannal asuvatest eravalduses olevatest hoonetest tuleva valgustuse piiramist, ehituslubade andmise peatamist, teatava ehitustegevuse keelamist ning teede avamist ja bituumeniga katmist.
144 Niisuguste õigusaktide vastuvõtmine pärast põhjendatud arvamuses määratud tähtaja möödumist tõendab piisavalt, et enne seda tähtaega oli riigi õigusraamistik puudulik.
145 Kreeka Vabariik ei saa seega põhjendatult väita, et vastuvõtmisel oleva presidendi dekreediga, mille eesmärk on luiteala kaitse, sooviti üksnes koguda kokku ja konsolideerida juba olemasolevad õigusaktid, mis kehtisid kõnealuse tähtaja lõppedes.
146 Symvoulio tis Epikrateiase (riiginõukogu) arvamusest ilmneb hoopis, et liidu õigusest Kreeka Vabariigile tulenevad kohustused nõuavad Kyparissía luiteala kaitseks uute õigusnormide vastuvõtmist ja kehtestavad kohustuse esitada sellele asutusele väga lühikese tähtaja jooksul uus dekreedi eelnõu.
147 Samuti ei saa Kreeka Vabariik põhjendatult väita, et kuna merikilpkonna Caretta caretta populatsioon stabiilselt kasvab, ei ole alust heita talle ette direktiivi 92/43 artikli 12 lõike 1 punktidest b ja d tulenevate kohustuste rikkumist.
148 Tõepoolest ei saa niisugune asjaolu nagu liigi populatsiooni stabiilsus – ja seda väidab ka komisjon – iseenesest seada kahtluse alla tõdemust, et riigi asjassepuutuv õigusraamistik on puudulik (vt analoogia alusel kohtuotsus, 16.3.2006, komisjon vs. Kreeka, C‑518/04, EU:C:2006:183, punkt 21).
149 Neil tingimustel tuleb asuda seisukohale, et kuna Kreeka Vabariik ei võtnud vastu terviklikku, ühtset ja ranget õigus- ja haldusnormide raamistikku merikilpkonna Caretta caretta kaitseks Kyparissía luitealal, siis on Kreeka Vabariik rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 12 lõike 1 punktidest b ja d tulenevaid kohustusi.
Kolmanda väite osa, mille kohaselt Kreeka Vabariik jättis rakendamata täpsed, konkreetsed ja tõhusad kaitsemeetmed
– Poolte argumendid
150 Komisjoni hinnangul ei rakendanud Kreeka Vabariik konkreetseid ja tõhusaid meetmeid, vältimaks esiteks merikilpkonna Caretta caretta häirimist paljunemise ajal ja teiseks tegevusi, mis võivad põhjustada liigi paljunemispaikade kahjustamist või hävitamist.
151 Ta märgib, et direktiivi 92/43 artikli 12 lõike 1 punktis d on ette nähtud palju rangem kaitse kui sama artikli punktides a–c, ja et kõnealuses punktis d ei ole piirdutud tahtliku tegevuse keelamisega.
152 Seega hinnates, kuivõrd võib mingi tegevus „kahjustada või hävitada paljunemispaiku“, tuleb võtta arvesse asjaolu, et see liik muneb vaid iga kahe või kolme aasta tagant ning kogu oma paljunemisaja, nii haudeperioodil kui ka siis, kui kilpkonnapojad võtavad ette teekonna mere poole, on selle liigi esindajad eriti tundlikud müra- ja valgusreostuse suhtes ning müra- ja valgusreostus võivad neid kergesti kahjustada.
153 Komisjon väidab, et nagu on märgitud komisjoni hagiavalduses, võib merikilpkonna Caretta caretta paljunemispaikade halvenemist või hävitamist Kyparissía luitealal põhjustada mis tahes inimtegevus, mis takistab ligipääsu paljunemispaikadele, samuti müra- ja valgusreostus.
154 Kreeka Vabariigi sõnul keelab Kyparissía luitealal tegevusi reguleeriv riigi õigus- ja institutsionaalne raamistik niisugused tegevused, mis võivad tahtlikult kahjustada merikilpkonnade Caretta caretta paljunemispaiku või seda liiki häirida.
155 Ta väidab, et komisjoni suuniste kohaselt lähtutakse ala halvenemise hindamisel iga liigi ja elupaiga säilimise olukorrast võrreldes algse olukorra tingimustega, see tähendab hetkel, mil tehti ettepanek liigitada vastav ala kaitstud alaks.
156 Peale selle tuleb tema sõnul olulise häirimise tuvastamiseks hinnata ala, täpsemalt selle ökoloogiliste ülesannete terviklikkusele avalduvat võimalikku mõju, lähtudes kaitstud alast tervikuna, mitte ainult väikesest ulatusest, vaadeldes eraldi väikesi osi rannast.
– Euroopa Kohtu hinnang
157 Direktiivi 92/43 artikli 12 lõike 1 punktis b kehtestatud kaitstud liikide häirimise keelu väidetava rikkumise kohta tuleb tõdeda, et selle direktiivi artikli 6 lõike 2 rikkumised, mis on kindlaks tehtud käesoleva kohtuotsuse punktis 114, on kõik niisugused merikilpkonna Caretta caretta häirivad rikkumised, mis on keelatud.
158 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 143 rõhutas, on see nii ka Agiannaki piirkonda 2006. aastal ehitatud hoonete puhul. Erinevalt direktiivi 92/43 artikli 6 lõikes 2 ette nähtud üldise seisundi halvenemise ja häirimise keelust ei sõltu vastavalt direktiivi artikli 4 lõikele 5 artikliga 12 kehtestatud liikide kaitse Kyparissía luidete kandmisest artikli 4 lõike 2 kolmandas lõigus nimetatud loetellu. Nagu nähtub direktiivi artikli 23 lõikest 1, oli liikide kaitse kohaldatav juba alates 1994. aastast.
159 Kuna häirijad on vähemalt möönnud võimalust, et nende tegevus häirib merikilpkonni Caretta caretta paljunemisajal, on direktiivi 92/43 artikli 12 lõike 1 punktis b silmas peetud tahtlikkuse tingimus täidetud (vt selle kohta kohtuotsus, 18.5.2006, komisjon vs. Hispaania, C‑221/04, EU:C:2006:329, punkt 71).
160 Neil tingimustel tuleb asuda seisukohale, et kuna Kreeka Vabariik ei võtnud määratud tähtaja jooksul kõiki vajalikke ja konkreetseid meetmeid selleks, et vältida merikilpkonna Caretta caretta tahtlikku häirimist paljunemisajal, siis on Kreeka Vabariik rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 12 lõike 1 punktist b tulenevaid kohustusi.
161 Samuti tuleb rahuldada komisjoni hagi osas, milles ta heidab sellele liikmesriigile ette, et see ei võtnud vajalikke meetmeid tagamaks direktiivi 92/43 artikli 12 lõike 1 punktis d kehtestatud paljunemispaikade kahjustamise või hävitamise keelu järgimist.
162 Käesoleva kohtuotsuse punktis 114 kindlaks tehtud direktiivi artikli 6 lõike 2 erinevad rikkumised kujutavad nimelt iseenesest tegevusi, mis halvendavad paratamatult merikilpkonna Caretta caretta paljunemispaikade olukorda.
163 Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb asuda seisukohale, et kuna Kreeka Vabariik
– ei võtnud vastu terviklikku, ühtset ja ranget õigus- ja haldusnormide raamistikku merikilpkonna Caretta caretta kaitseks Kyparissía luitealal,
– ei võtnud ettenähtud tähtaja jooksul kõiki vajalikke ja konkreetseid meetmeid, et vältida merikilpkonna Caretta caretta tahtlikku häirimist paljunemisajal, ja
– ei võtnud vajalikke meetmeid tagamaks kõnealuse liigi paljunemispaikade kahjustamise või hävitamise keelu järgimist,
siis on ta rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 12 lõike 1 punktidest b ja d tulenevaid kohustusi.
Kohtukulud
164 Kodukorra artikli 138 lõike 3 kohaselt jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks.
165 Kuna osa nõudeid rahuldati komisjoni ja osa Kreeka Vabariigi kasuks, tuleb otsustada, et kumbki pool kannab ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:
1. Kuna Kreeka Vabariik
– võimaldas majade ehitamist Agiannaki (Kreeka) piirkonda 2010. aastal, võimaldas 2006. aasta ehitatud muude majade kasutamist Agiannaki piirkonnas ilma piisava raamistikuta ning võimaldas Agiannaki ja Elaia (Kreeka) vahele 50 luksuselamu ehitamiseks tööde alustamist, ja andis 2012. aastal loa ehitada Vounaki (Kreeka) piirkonda kolm puhkemaja;
– võimaldas Kyparissía (Kreeka) luitealal asuvasse randa viiva taristu arendamist, täpsemalt viie uue, Agiannaki randa viiva ligipääsutee avamist ja teatavate olemasolevate ligipääsuteede bituumeniga katmist;
– ei võtnud piisavalt meetmeid, et tagada Kalo Nero (Kreeka) ranna ja Elaia lähedal ebaseadusliku vabas looduses ööbimise keelu järgimine;
– ei võtnud vajalikke meetmeid, et piirata baaride pidamist Elaia ja Kalo Nero vahel randades, kus paljunevad merikilpkonnad Caretta caretta, ega taganud, et baaride põhjustatud häiringud neid liike ei segaks;
– ei võtnud vajalikke meetmeid selleks, et piirata Kyparissía luiteala neis randades, kus paljunevad merikilpkonnad Caretta caretta, rannamööbli ja erinevate rajatiste olemasolu, ja lubas hotelli „Messina Mare“ lähedale ehitada veel ühe platvormi;
– ei võtnud vajalikke, et piirata piisaval määral valgusreostust Kyparissía luiteala randades, kus paljunevad merikilpkonnad Caretta caretta, ja
– ei võtnud vajalikke meetmeid, et piirata piisaval määral kalastamist piki Kyparissía luitealal asuvaid randu, kus paljunevad merikilpkonnad Caretta caretta,
siis on ta rikkunud talle nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) artikli 6 lõikest 2 tulenevaid kohustusi.
2. Kuna Kreeka Vabariik andis loa Agiannaki piirkonna majade ehitamiseks, mille ehitustööd tehti aastal 2010, kolme Vounaki piirkonna puhkemaja ehitamiseks aastal 2012 ning hotelli „Messina Mare“ lähedale platvormi ehitamiseks, siis on ta rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 6 lõikest 3 tulenevaid kohustusi.
3. Kuna Kreeka Vabariik
– ei võtnud vastu terviklikku, ühtset ja ranget õigus- ja haldusnormide raamistikku merikilpkonna Caretta caretta kaitseks Kyparissía luitealal,
– ei võtnud määratud tähtaja jooksul kõiki vajalikke ja konkreetseid meetmeid, et vältida merikilpkonna Caretta caretta tahtlikku häirimist paljunemisajal, ja
– ei võtnud vajalikke meetmeid tagamaks kõnealuse liigi paljunemispaikade kahjustamise või hävitamise keelu järgimist,
siis on ta rikkunud talle direktiivi 92/43 artikli 12 lõike 1 punktidest b ja d tulenevaid kohustusi.
4. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
5. Jätta Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi kohtukulud nende endi kanda.
Allkirjad