3. juunil 2020 esitatud hagi – Galván Fernández-Guillén versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu
(kohtuasi T-340/20)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Pooled
Hageja: José María Galván Fernández-Guillén (Madrid, Hispaania) (esindajad: advokaadid M. Romero Rey ja I. Salama Salama)
Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tühistada 17. märtsi 2020. aasta otsus SRB/EES/2020/52, mille eesmärk oli määrata kindlaks, kas tuleb hüvitist maksta Banco Popular Español S.A. aktsionäridele ja võlausaldajatele, keda kriisilahendusmeetmed puudutasid;
mõista kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.
Esimene väide, et on rikutud põhiõigust eraomandile, kuna kriisilahenduse hetkel oli Banco Populari netovara positiivne, mis ei õigustanud isikutelt nende varaliste õiguste võtmist ilma hüvitiseta.
Teine väide, et on rikutud omandiõigust, kuna puudusid selged hindamiskriteeriumid, et määrata Banco Populari kriisilahendus, samas kui kohaldati tagasiulatuvalt uusi kriteeriume, mis olid heaks kiidetud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/344,1 mis jõustus alles 29. märtsil 2018, ehk kaheksa kuud pärast Banco Populari kriisilahendust.
Kolmas väide, et Deloitte ei olnud sõltumatu koostama hindamisaruannet nr 3, mis on ainuke, millele otsus SRB/EES/2020/52 tugineb, kuna sama audiitorühing oli läbi viinud ka esialgse hindamise nr 2.
Neljas väide, et on rikutud kaitseõigusi, kuna Ühtne Kriisilahendusnõukogu loeb endiselt teatud informatsiooni tundlikuks ja varjab seda Banco Populari aktsionäride ning võlausaldajate eest, kuna „selle avaldamine võib kahjustada üksuse kaitseõigusi pooleli olevates kohtumenetlustes“.
____________
1 Komisjoni 14. novembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/344, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL regulatiivsete tehniliste standardite osas, millega määratakse kindlaks kriisilahendusmenetluse korral kohtlemise erinevuse hindamise lähtealused (ELT 2018, L 67, lk 3).