ÜLDKOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)
17. detsember 2009
Kohtuasi T-567/08 P
Bart Nijs
versus
Euroopa Liidu Kontrollikoda
Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Otsus hagejat 2005. aasta edutamise raames mitte edutada – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus
Ese: Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 9. oktoobri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑49/06: Nijs vs. kontrollikoda (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), ja nõue see otsus tühistada.
Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista Euroopa Kontrollikoja käesoleva kohtuastme kohtukulud välja B. Nijsilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Apellatsioonkaebus – Apellatsioonkaebuses märgitud õigusväited ja argumendid – Argumentide segane ja ebajärjekindel esitus – Vastuvõetamatus
(Üldkohtu kodukord, artikli 138 lõike 1 alapunkt c)
2. Apellatsioonkaebus – Väited – Väide, mille aluseks järeldused varasemast otsusest, mille kohta ei ole esitatud teistmisavaldust – Kohtuotsuse seadusjõud – Rahuldamata jätmine
(Üldkohtu kodukord, artikkel 44; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 126)
1. Üldkohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 punkti c kohaselt peab apellatsioonkaebus sisaldama apellatsioonkaebuse esitaja õigusväiteid ja argumente. Need märkused peavad olema piisavalt selged ja täpsed, et võimaldaksid kostjal kaitset ette valmistada ja Üldkohtul nõue ilma täiendava teabeta lahendada. Õiguskindluse ja hea õigusemõistmise tagamiseks peavad selleks, et hagi oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud kas või kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema apellatsioonkaebuse tekstist. Üldkohus analüüsib vaid neid argumente, millest ta on aru saanud.
(vt punkt 17)
Viited: Esimese Astme Kohus, 28. aprill 1993, kohtuasi T‑85/92: De Hoe vs. komisjon (EKL 1993, lk II‑523, punkt 20); Esimese Astme Kohus, 25. juuli 2000, kohtuasi T‑110/98: RJB Mining vs. komisjon (EKL 2000, lk II‑2971, punkt 23); Esimese Astme Kohus, 11. juuli 2007, kohtuasi T‑167/04: Asklepios Kliniken vs. komisjon (EKL 2007, lk II‑2379, punktid 39 ja 40)
2. Hageja ei saa Avaliku Teenistuse Kohtule ette heita, et see keeldus uuesti läbi vaatamast järeldusi, mis tehti teda puudutavas Üldkohtu varasemas otsuses, ega ole nõudnud vastaspoolelt uusi tõendeid, kui see kohtuotsus on saanud seadusjõu, kuna ei ole esitatud teistmisavaldust Euroopa Kohtu põhikirja artikli 44 esimese lõigu tähenduses.
Seadusjõudu, mis puudutab kohtulahendiga tegelikult või vältimatult ära otsustatud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, saab kahtluse alla seada vaid teistmismenetluse raames. Teistmine eeldab, et on teada saadud faktilist laadi asjaoludest, mis olid olemas enne kohtuotsust, kuid mis ei olnud tol ajal teada selle otsuse teinud kohtule ega ka teistmist taotlevale poolele ning mis oleksid võinud juhtida kohtu selles menetluses teistsuguse lahendini, kui ta oleks saanud neid asjaolusid arvesse võtta. Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artikli 44 teisele lõigule koostoimes Üldkohtu kodukorra artikliga 126 alustatakse Üldkohtu otsuse teistmist Üldkohtu otsusega, milles sõnaselgelt sedastatakse uue seiga olemasolu ja tunnistatakse, et selle olemus lubab võtta asja teistmisele, kui üks osapooltest on esitanud sellekohase teistmisavalduse.
(vt punktid 32–34 ja 39)
Viited: Euroopa Kohus, 19. veebruar 1991, kohtuasi C‑281/89: Itaalia vs. komisjon (EKL 1991, lk I‑347, punkt 14); Euroopa Kohus, 16. jaanuar 1996, kohtuasi C‑130/91 REV II: ISAE/VP ja Interdata vs. komisjon (EKL 1996, lk I‑65, punkt 6); Euroopa Kohus, 15. mai 2008, kohtuasi C‑442/04: Hispaania vs. nõukogu (EKL 2008, lk I‑3517, punkt 25); Esimese Astme Kohus, 12. november 1998, kohtuasi T‑91/96 REV: nõukogu vs. Hankart (EKL AT 1998, lk I‑A‑597 ja II‑1809, punkt 13)