Language of document : ECLI:EU:T:2022:276

ÜLDKOHTU OTSUS (kümnes koda laiendatud koosseisus)

4. mai 2022(*)

Riigiabi – Lennutransport – Rumeenia võetud abimeede – TAROMi päästmisabi – Otsus jätta vastuväited esitamata – Tühistamishagi – Huvitatud pool – Menetlusõiguste kaitse – Vastuvõetavus – Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta – Meede, mille eesmärk on sotsiaalprobleemide vältimine või turutõrgete lahendamine – Ühekordse abi põhimõte – Enne Rumeenia liiduga ühinemist antud abi mõju – Tõsised raskused – Põhjendamiskohustus

Kohtuasjas T‑718/20,

Wizz Air Hungary Légiközlekedési Zrt. (Wizz Air Hungary Zrt.), asukoht Budapest (Ungari), esindajad advokaadid E. Vahida, S. Rating ja I.‑G. Metaxas-Maranghidis,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad L. Flynn, V. Bottka ja I. Barcew,

kostja,

ÜLDKOHUS (kümnes koda laiendatud koosseisus),

koosseisus president S. Papasavvas, kohtunikud A. Kornezov, E. Buttigieg, G. Hesse ja D. Petrlík (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik I. Pollalis,

arvestades menetluse kirjalikku osa

ja 6. detsembri 2021. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

1        Hageja Wizz Air Hungary Légiközlekedési Zrt. (Wizz Air Hungary Zrt.) palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagiga tühistada komisjoni 24. veebruari 2020. aasta otsus C(2020) 1160 (final) riigiabi SA.56244 (2020/N) kohta – Rumeenia – Päästmisabi TAROMile (ELT 2020, C 310, lk 3), millega Euroopa komisjon jättis ühelt poolt esitamata vastuväited riigiabi suhtes, mida Rumeenia andis Compania Nationala de Transporturi Aeriene Romane „TAROM SA“‑le (edaspidi „TAROM“) ning mis seisnes 175 952 000 Rumeenia leu (RON) (umbes 36 660 000 eurot) suuruse laenu andmises kuueks kuuks, ning teiselt poolt tunnistas abi siseturuga kokkusobivaks (edaspidi „vaidlustatud otsus“).

 Vaidluse taust ja vaidlustatud otsus

2        TAROM on Rumeenia lennuettevõtja, mis teenindab lendusid ühe sõlmlennujaama, nimelt Bukaresti (Rumeenia) OTP Henri‑Coandă rahvusvahelise lennujaama kaudu. Ta tegeleb peamiselt reisijate-, kauba- ja postivedudega. 2020. aasta alguses töötas TAROMis 1795 isikut ning tal oli 25 lennukit. TAROM teenindas nii riigisiseseid kui rahvusvahelisi lendusid.

3        Rumeenia teatas 19. veebruaril 2020. aastal komisjonile kavast anda TAROMile päästmisabi, mis seisnes viimase likviidsusvajaduste rahuldamiseks 175 952 000 Rumeenia leu (umbes 36 660 000 eurot) suuruse laenu andmises kuueks kuuks osalise ennetähtaegse tagasimaksmise võimalusega (edaspidi „abimeede“).

4        Komisjon tuvastas, et TAROMi finantsolukord oli eelneva viie aasta jooksul märkimisväärselt halvenenud ning rõhutas, et aastatel 2004–2019 oli kahjum kokku 3 362 130 000 leud (umbes 715 350 000 eurot), mis ületas enam kui poole võrra TAROMi kapitali summa.

5        Rumeenia transpordivõrgu olukorra kohta märkis komisjon, et Rumeenia raudtee- ja maanteevõrgu üldine seisukord ja usaldusväärsus on keskpärased ning selle riigi regionaalse arengu seisukohast on jätkuvalt esmatähtis lennutransport ja eelkõige TAROMi teenindatavad riigisisesed lennuliinid.

6        Komisjon märkis, et Rumeenia väitel ei ole TAROMi turult lahkumise korral võimalik tagada juba tehtud broneeringutega seotud lendusid ning TAROMi konkurendid ei saa asjaomaseid liine kiiresti üle võtta ning see mõjutaks suurt hulka ettevõtjaid, sealhulgas põhiliselt siselendude lennujaamu.

7        Abimeedet hinnates leidis komisjon kõigepealt, et tegemist on riigiabiga ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

8        Seejärel kontrollis komisjon, kas abimeede on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobiv.

9        Esiteks leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 52–57, et TAROM on raskustes olev ettevõtja suuniste raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT 2014, C 249, lk 1, edaspidi „suunised“) tähenduses.

10      Teiseks märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 58–65, et Rumeenia esitatud teave kinnitab, et abimeede vastab suuniste punktides 43–52 kehtestatud tingimusele, mille kohaselt peab abi aitama kaasa ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele.

11      Kolmandaks leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 66–77, et abimeede on sobiv taotletava eesmärgi saavutamiseks ehk TAROMi tegevuse lõpetamise vältimiseks.

12      Neljandaks leidis komisjon selle otsuse põhjendustes 78–85, et arvestades TAROMi kuue kuu likviidsusvajadusi, on abimeede proportsionaalne.

13      Viiendaks järeldas komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 86–89, et ühekordse abi tingimus, mis peab suuniste punktidest 70–74 tulenevalt täidetud olema, on täidetud.

14      Seetõttu otsustas komisjon abimeetme kohta vastuväiteid mitte esitada, kuna abimeede oli siseturuga kokkusobiv vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c.

 Poolte nõuded

15      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

16      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

 Vastuvõetavus

17      Hageja väidab, et tal on õigus hagi esitada ja tal on selleks põhjendatud huvi kui huvitatud isikul ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses ja kui huvitatud poolel nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL] artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9), artikli 1 punkti h tähenduses.

18      Komisjon hagi vastuvõetavust ei vaidlusta.

19      Siinkohal tuleb tähele panna, et kui komisjon teeb – nagu käesoleval juhul – määruse 2015/1589 artikli 4 lõike 3 alusel otsuse jätta vastuväited esitamata, siis ta mitte ainult ei tunnista kõnealust meedet siseturuga kokkusobivaks, vaid keeldub vaikimisi ka ELTL artikli 108 lõikes 2 ning eelnimetatud määruse artikli 6 lõikes 1 ette nähtud ametliku uurimismenetluse algatamisest (vt analoogia alusel 27. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Austria vs. Scheucher-Fleisch jt, C‑47/10 P, EU:C:2011:698, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui komisjon tuvastab pärast esialgset uurimist, et teatatud meetme siseturuga kokkusobivuse osas on kahtlusi, peab ta määruse 2015/1589 artikli 4 lõike 4 alusel võtma vastu ELTL artikli 108 lõikes 2 ja nimetatud määruse artikli 6 lõikes 1 sätestatud ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse. Viimati nimetatud sätte kohaselt kutsutakse sellises otsuses asjasse puutuvat liikmesriiki ja teisi huvitatud pooli üles esitama märkusi ettenähtud aja jooksul, mis tavaliselt ei ületa ühte kuud (vt analoogia alusel 24. mai 2011. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kronoply ja Kronotex, C‑83/09 P, EU:C:2011:341, punkt 46).

20      Kui ametlikku uurimismenetlust ei algatata, puudub huvitatud pooltel, kes oleksid saanud selle teise etapi jooksul märkusi esitada, selline võimalus. Selle olukorra parandamiseks on tunnustatud nende õigust vaidlustada liidu kohtus komisjoni otsust ametlikku uurimismenetlust mitte algatada. Seega on hagi, millega palutakse tühistada ELTL artikli 108 lõike 3 alusel tehtud otsus ning mille esitab asjasse puutuv isik ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses, vastuvõetav juhul, kui hagi esitaja soovib seeläbi kaitsta oma viimati nimetatud sättest tulenevaid menetlusõigusi (18. novembri 2010. aasta kohtuotsus NDSHT vs. komisjon, C‑322/09 P, EU:C:2010:701, punkt 56, ja 9. juuni 2021. aasta kohtuotsus Ryanair vs. komisjon (Condor; Covid‑19), T‑665/20, EU:T:2021:344, punkt 26).

21      Nende huvitatud poolte hulgas on määruse 2015/1589 artikli 1 punkti h kohaselt eelkõige abisaajaga konkureerivad ettevõtjad (vt selle kohta 3. septembri 2020. aasta kohtuotsus Vereniging tot Behoud van Natuurmonumenten in Nederland jt vs. komisjon, C‑817/18 P, EU:C:2020:637, punkt 50, ja 9. juuni 2021. aasta kohtuotsus Ryanair vs. komisjon (Condor; Covid‑19), T‑665/20, EU:T:2021:344, punkt 28).

22      Käesoleval juhul tuleb märkida, et hageja ja abisaajaks olev TAROM on konkurendid. Nimelt väidab hageja – ning selles ei ole vaidlust –, et 2019. aastal oli ta istekohtade arvus väljenduva teenindusvõimsuse poolest Rumeenia kõige suurem lennuettevõtja. Istekohtade koguarvust on tal 40,8% (TAROMil oli samas vaid 15,3%) ning aastas veab ta Rumeeniast ja Rumeeniasse ning selle riigi siseliinidel ligikaudu 9,3 miljonit reisijat. Samuti tõi ta esile, et 2020. aasta suveks enne COVID‑19 pandeemiat kehtestatud lennuplaanis oli tal 163 liini väljumisega 11 Rumeenia lennujaamast.

23      Sellest järeldub, et hageja on huvitatud pool, kellel on põhjendatud huvi kaitsta oma ELTL artikli 108 lõikest 2 tulenevaid menetlusõigusi.

24      Tuleb seega möönda, et hagi on vastuvõetav osas, milles hageja tugineb oma menetluslike õiguste rikkumisele.

25      Tuleb märkida, et hageja põhjendab hagi nelja väitega, millest esimene puudutab ilmse hindamisvea tegemist seoses sellega, kas abimeede aitab kaasa selgelt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, teine õigusnormi rikkumist ja ilmset hindamisviga seoses ühekordse abi tingimuse täitmisega, kolmas tõsiste raskuste esinemist, mille tõttu oleks komisjon pidanud algatama ametliku uurimismenetluse, ning neljas ELTL artiklis 296 nimetatud põhjendamiskohustuse rikkumist.

26      Kõigepealt tuleb tõdeda, et kolmanda väitega soovib hageja sõnaselgelt kaitsta oma menetlusõigusi. Siinkohal tuleb märkida, et oma menetlusõiguste kaitseks võib hageja esitada väiteid, mis kinnitavad seda, et hinnang teabele ja tõenditele, mis komisjonil esialgse uurimise etapis hinnangu andmisel olid või said olla, oleks pidanud tekitama kahtlusi selle meetme kokkusobivuse osas siseturuga (vt selle kohta 22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Régie Networks, C‑333/07, EU:C:2008:764, punkt 81; 9. juuli 2009. aasta kohtuotsus 3F vs. komisjon, C‑319/07 P, EU:C:2009:435, punkt 35, ja 9. juuni 2021. aasta kohtuotsus Ryanair vs. komisjon (Condor; Covid‑19), T‑665/20, EU:T:2021:344, punkt 31).

27      Seega tuleb asuda seisukohale, et kolmas väide on vastuvõetav.

28      Seoses esimese ja teise väitega tuleb täpsustada, et tõendamaks oma menetlusõiguste rikkumist kahtluste tõttu, mis vaidlusaluse meetme puhul oleksid pidanud siseturuga kokkusobivuse osas tekkima, on hagejal õigus esitada argumente, mis tõendavad, et komisjoni järeldus, mille kohaselt on meede siseturuga kokkusobiv, oli väär, ning see tõendab liiati, et komisjonil oleksid pidanud tekkima kahtlused meetme siseturuga kokkusobivuse hindamisel. Järelikult võib Üldkohus analüüsida hageja poolt esimese ja teise väite raames esitatud sisulisi argumente, et kontrollida, kas need saavad kinnitada hageja sõnaselget väidet, et esinesid kahtlused, mille tõttu oli põhjendatav ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse algatamine (vt selle kohta 13. juuni 2013. aasta kohtuotsus Ryanair vs. komisjon, C‑287/12 P, ei avaldata, EU:C:2013:395, punktid 57–60; 6. mai 2019. aasta kohtuotsus Scor vs. komisjon, T‑135/17, ei avaldata, EU:T:2019:287, punkt 77, ja 9. juuni 2021. aasta kohtuotsus Ryanair vs. komisjon (Condor; Covid‑19), T‑665/20, EU:T:2021:344, punkt 32).

29      Seoses neljanda väitega, mis puudutab põhjendamiskohustuse rikkumist, tuleb rõhutada, et põhjendamiskohustuse rikkumine kujutab endast olulise menetlusnormi rikkumist ja see on avalikul huvil põhinev väide, mida liidu kohus peab omal algatusel käsitlema, ning see ei ole seotud vaidlustatud otsuse sisulise õiguspärasusega (19. mai 2021. aasta kohtuotsus Ryanair vs. komisjon (TAP; Covid‑19), T‑465/20, EU:T:2021:284, punkt 29; vt selle kohta ka 2. aprilli 1998. aasta kohtuotsus komisjon vs. Sytraval ja Brink’s France, C‑367/95 P, EU:C:1998:154, punkt 67).

 Sisulised küsimused

30      Eespool punktides 25–29 esitatud analüüsist lähtudes tuleb kõigepealt käsitleda kolmandat väidet.

 Kolmas väide, mis puudutab tõsiseid raskusi, mille tõttu oleks komisjon pidanud algatama ametliku uurimismenetluse

31      Hageja väidab, et komisjon ei uurinud piisavalt ega igakülgselt ühelt poolt seda, kas on täidetud tingimus, et TAROMile antav päästmisabi peab aitama kaasa ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, ega teiselt poolt seda, kas raskustes olevale ettevõtjale päästmis- või ümberkorraldusabi andmine vastab ühekordse abi tingimusele. Seejuures viitab ta hagi esimese kahe väite sisule ning järeldab sellest, et need vajakajäämised viitavad tõsistele raskustele, mille tõttu oleks komisjon pidanud algatama ametliku uurimismenetluse.

32      Samuti väidab hageja, et abimeetme uurimismenetluse tulemus võinuks olla teistsugune, kui komisjon oleks järginud hageja menetlusõigusi, andes talle võimaluse esitada meetme kohta oma seisukohad ja esitada komisjonile faktilisi asjaolusid puudutavaid või muud liiki andmeid.

–       Sissejuhatavad märkused

33      Sissejuhatuseks tuleb märkida, et hageja argumente silmas pidades tuleb Üldkohtul käesoleva hagi läbivaatamisel kontrollida seda, kas komisjon on järginud kahte suunistes kehtestatud tingimust, mille täitmise korral võib raskustes olevale ettevõtjale antavat päästmisabi pidada siseturuga kokkusobivaks ehk tingimust, mille kohaselt peab abimeede aitama saavutada ühist huvi pakkuvat eesmärki, ning teiseks tingimust, et raskustes olevale ettevõtjale võib päästmis- ja ümberkorraldusabi anda ühekordselt.

34      Neist kahest esimese tingimusega seoses peab Üldkohus 22. septembri 2020. aasta kohtuotsust Austria vs. komisjon (C‑594/18 P, EU:C:2020:742) silmas pidades vajalikuks märkida, et suuniste punktist 43 tulenevalt peab riigiabi meetmel selleks, et see siseturuga kokkusobivaks tunnistada, olema ühist huvi pakkuv eesmärk. Sama punkti kohaselt tähendab see nõue, et sellise meetme eesmärk peab olema „hoida ära sotsiaalprobleeme või lahendada turutõrkeid“. Seda kinnitab suuniste punkt 44, mille kohaselt peab liikmesriik tõendama, et abisaaja tegevuse lõpetamine tooks tõenäoliselt kaasa suuri sotsiaalprobleeme või tõsiseid turutõrkeid. Selle nõude sisu seondub – nagu pooled ka kohtuistungil leidsid – ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c kehtestatud tingimusega, mille kohaselt peab abimeetme eesmärk olema teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamine.

35      Sellest järeldub, et suuniste punktides 43 ja 44 kehtestatud nõue ei ole oma olemuselt ELTL artikli 107 lõike 3 punktiga c vastuolus, mida liiati kumbki pool ka ei väida, ning et selle nõude kehtestamisega ei ole suunised 22. septembri 2020. aasta kohtuotsuse Austria vs. komisjon (C‑594/18 P, EU:C:2020:742, punkt 24) tähenduses põhjendamatult vähendanud viimati nimetatud sätte ulatust seoses hinnangu andmisega riigiabi meetme kokkusobivusele siseturuga. Pealegi tuleneb selle kohtuotsuse punktidest 66 ja 67, et asjaolu, et kavandatud abi võimaldab lahendada mõnd turutõrget, võib olla asjasse puutuv selle hindamisel, kas see abi on siseturuga kokkusobiv ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c alusel.

–       Tõendamiskohustust käsitlevad eeskirjad suuniste punktides 43 ja 44 kehtestatud nõuete hindamisel

36      Hageja leiab, et komisjon on rikkunud suuniste punktides 8 ja 43 kehtestatud nõudeid. Sisuliselt leiab ta, et Rumeenia riik pidi tõendama, et need negatiivsed tagajärjed, mida abimeetmega heastada sooviti, oleksid tegelikult saabunud. Nii näiteks pidi see riik tõendama, et teised lennuettevõtjad ei suuda mõnda seni TAROMi poolt teenindatavat liini üle võtta. Komisjon aga nõustus ekslikult sellega, et Rumeenia riik tõendas ainult, et abimeede tõenäoliselt vastab suuniste punktides 43 ja 44 kehtestatud tingimustele.

37      Komisjon leiab, et hageja argumendid tuleb tagasi lükata.

38      Kõigepealt tuleneb suuniste punktist 43, et asjaomane liikmesriik peab tõendama, et abi „eesmärk“ on hoida ära sotsiaalprobleeme või lahendada turutõrkeid.

39      Kõnealust punkti tuleb aga lugeda koosmõjus suuniste punkti 44 alapunktiga b, kus on täpsustatud, et liikmesriigid peavad tõendama, et abisaaja tegevuse lõpetamine tooks „tõenäoliselt“ kaasa suuri sotsiaalprobleeme või tõsiseid turutõrkeid, eelkõige näitama, et tekib raskesti asendatava olulise teenuse osutamise katkemise „oht“, kus ühelgi konkurendil ei oleks kerge lihtsalt raskustes oleva ettevõtja asemele asuda.

40      Sellest järeldub, et asjaomane liikmesriik ei pea tõendama, et abimeetme võtmata jätmise korral kaasnevad abisaaja tegevuse lõpetamisega tingimata teatud negatiivsed tagajärjed, vaid üksnes, et esineb selliste tagajärgede kaasnemise oht.

41      Pealegi saavad tõendid, mille liikmesriik selle kohta esitab, puudutada vaid tulevikusündmusi, mille saabumine ei ole komisjonile abist teatamise ajal kindel. Need tõendid peavad võimaldama komisjonil prognoosivalt hinnata abimeetme võtmata jätmise negatiivseid tagajärgi.

42      Viimaks tuleneb kohtupraktikast, et sellise määruse 2015/1589 artikli 4 lõikel 3 põhineva vastuväidete esitamata jätmise otsuse, nagu on vaidlusalune otsus, õiguspärasus oleneb sellest, kas teatatud meetme esialgse uurimise etapis komisjoni käsutuses olnud teabe ja tõendite hindamine oleks objektiivselt pidanud tekitama kahtlusi abi siseturuga kokkusobivuses, arvestades, et selliste kahtluste korral tuleb algatada ametlik uurimismenetlus, milles võivad osaleda nimetatud määruse artikli 1 punktis h osutatud huvitatud pooled (3. septembri 2020. aasta kohtuotsus Vereniging tot Behoud van Natuurmonumenten in Nederland jt vs. komisjon, C‑817/18 P, EU:C:2020:637, punkt 80, ja 2. septembri 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Tempus Energy ja Tempus Energy Technology, C‑57/19 P, EU:C:2021:663, punkt 38).

43      Tõend kahtluste kohta, kas kõnealune abi on siseturuga kokkusobiv, mis peab põhinema nii vastuväidete esitamata jätmise otsuse vastuvõtmise asjaoludel kui ka otsuse sisul, tuleb otsuse tühistamise taotlejal esitada kooskõlaliste kaudsete tõendite kogumi alusel (3. septembri 2020. aasta kohtuotsus Vereniging tot Behoud van Natuurmonumenten in Nederland jt vs. komisjon, C‑817/18 P, EU:C:2020:637, punkt 82, ja 2. septembri 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Tempus Energy ja Tempus Energy Technology, C‑57/19 P, EU:C:2021:663, punkt 40).

44      Neil asjaoludel ei tule vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamiseks kontrollida, kas komisjon on tõendanud, et abimeetme võtmata jätmise korral tekiksid tingimata sotsiaalprobleemid või turutõrked ning et see meede võimaldaks neid kindlasti vältida või need heastada. Seevastu tuleb kontrollida, kas hageja on tõendanud, et lähtudes andmetest ja tõenditest, mis olid või said olla komisjonile kättesaadavad, esines tõsiseid raskusi, mille tõttu oleks viimasel pidanud tekkima kahtlus selles, kas abimeetmete võtmata jätmise korral esineb sotsiaalprobleemide või turutõrke tekkimise oht, või selles, kas abimeetme eesmärk on nende tekkimist vältida või neid lahendada.

45      Seetõttu tuleb hageja argumendid tagasi lükata.

–       Märgid tõsiste raskuste esinemisest seoses suuniste punktides 43 ja 44 kehtestatud nõuetega

46      Kolmanda väite esimeses osas, kus hageja viitab ka oma esimesele väitele, leiab ta, et komisjon on teinud vigu suuniste punktides 43 ja 44 kehtestatud nõuete täitmist hinnates. Esiteks märgib ta, et komisjonil oleksid pidanud tekkima kahtlused seoses TAROMi olulisusega riigisisesel turul. Teiseks leiab ta, et komisjon jättis hindamata TAROMi asendamise võimalikkuse kõnealustel riigisisestel liinidel. Kolmandaks märgib ta, et abimeetme kokkusobivust käsitledes jättis komisjon hindamata TAROMi väikese osa rahvusvahelistel liinidel.

47      Komisjon leiab, et hageja argumendid tuleb tagasi lükata.

48      Siinkohal tuleb rõhutada, et vaidlustatud otsuse põhjendustes 58–65 on komisjon hinnanud, kas abimeede vastab suuniste punktides 43 ja 44 kehtestatud nõuetele, leides, et viimaste kohaselt peab olema tõendatud, et meetme eesmärk on sotsiaalprobleemide ennetamine või turutõrke lahendamine.

49      Vaidlustatud otsuse põhjendustes 59 ja 60 on komisjon leidnud, et tõendatud oli TAROMi määrav roll piirkondliku ühenduse tagamisel Rumeenias, kuna see lennuettevõtja tagas üksinda mitme siselennuliini teenindamise. Pealegi mõjutanuks TAROMi tegevuse katkemine 460 000 juba lennu broneerinud reisijat, kellest 63 000 liinidel, mida teenindab ainult TAROM. Viimati nimetatud liinide osas pidas komisjon selle otsuse põhjendustes 61 ja 62 vähetõenäoliseks, et konkureerivad lennuettevõtjad nende liinide teenindamise täielikult tagavad, mis mõjutaks ühendust Rumeenia piirkondade vahel, võttes arvesse kõnealuste liinide reisijatele tegelikke alternatiive mittepakkuva maantee ja raudtee infrastruktuuri halba seisukorda. Vaidlustatud otsuse põhjenduses 63 rõhutas komisjon, et TAROMi tegevuse katkemine võib kahjustada Rumeenia piirkondade ja eelkõige piirkondlike lennujaamade majanduslikku olukorda sel määral, et see toob kaasa majandustegevuse vähenemise, mis võib viia reisiteenuste nõudluse vähenemiseni. Sama otsuse põhjenduses 64 tõdes komisjon esitatud teabe põhjal, et Rumeenias esines konkreetne reisijate õhuveoteenuste katkemise oht ning kõnealuse otsuse põhjenduses 65 leidis ta sisuliselt, et peatset ja võimalik, et turgu häirivat likvideerimismenetlust vältides väldiks abimeede tõsiseid sotsiaalprobleeme ning olulisi turutõrkeid.

50      Siinkohal tuleb esiteks märkida, et komisjoni analüüsi ei saa kahtluse alla seada hagejate argument, mille kohaselt jättis komisjon hindamata turu suuruse ja TAROMi olulisuse riigisisestel ja rahvusvaheliste lennuliinidel.

51      Tuleb nimelt märkida, et suuniste punktist 43 ja punkti 44 alapunktist b ei tulene komisjoni kohustust võtta arvesse asjaomase turu suurust, kui ta hindab seda, kas asjaomane teenus on „oluline“. Isegi kui asjaomane turg on suhteliselt piiratud, ei ole välistatud, et sellel turul osutatav teenus võib olla suuniste tähenduses oluline.

52      Käesoleval juhul tugineb komisjoni analüüs sisuliselt tõdemusele, et TAROMi tegevuse katkemine kahjustaks Rumeenia piirkondade vahel neid lennuühendusi, mida teenindab üksnes TAROM, ja nende piirkondade majanduslikku olukorda, ning et sel juhul on konkreetne oht, et teatud reisijate õhuveoteenuste osutamine Rumeenias katkeb.

53      Seejuures on oluline rõhutada, et olukorras, kus reaalsed alternatiivid Rumeenia maantee ja raudtee infrastruktuuri kehva seisukorra tõttu puuduvad, mida hageja ei vaidlusta, võis komisjon lennuliinide kaudu toimuvaid piirkondlikke ühendusi ja Rumeenia rahvusvahelisi ühendusi õigusega pidada oluliseks teenuseks, mille katkemine võib kaasa tuua tõsised sotsiaalprobleemid ja tekitada turutõrkeid suuniste punkti 44 alapunkti b tähenduses.

54      Väites aga, et võttes arvesse TAROMi väikest turuosa riigisisesel lennutranspordi turul, näib abisumma ühe reisija kohta ebaproportsionaalne, seab hageja sisuliselt kahtluse alla abimeetme proportsionaalsuse.

55      Seejuures ei tõenda hageja, et tema poolt välja pakutav lahendus, mis seisneb TAROMile avaliku teenindamise kohustuste panemises, oleks võimalik ellu viia piisavalt kiiresti, et vältida viimase turult lahkumist, mille osas ei ole vaidlust selles, et see toimunuks peatselt. Samuti ei ole hageja tõendanud, et sellised avaliku teenindamise kohustused oleksid võimaldanud vältida TAROMi tegevuse lõppemist ja sellest tulenevaid tagajärgi asjaomaste Rumeenia piirkondade transpordiühenduse kättesaadavusele ja majandustegevusele.

56      Teiseks, seoses hageja argumentidega, mis puudutavad TAROMi asendamist siseliinidel, tuleb tähele panna, et liidu kohus ei pea esialgse uurimismenetluse lõpus vastu võetud vastuväidete esitamata jätmise otsuse õiguspärasust hindama mitte ainult teabe alusel, mis oli komisjoni käsutuses otsuse tegemise hetkel, vaid ka tema käsutuses olla võinud andmete alusel (29. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Achemos Grupė ja Achema vs. komisjon, C‑847/19 P, ei avaldata, EU:C:2021:343, punkt 41, ning 2. septembri 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Tempus Energy ja Tempus Energy Technology, C‑57/19 P, EU:C:2021:663, punkt 42).

57      Kuigi riigiabi olemasolu ja õiguspärasuse analüüsimisel võib olla vajalik, et komisjon läheks vajaduse korral kaugemale üksnes talle teatavaks tehtud faktiliste ja õiguslike asjaolude uurimisest, ei saa sellest järeldada, et komisjon peab omal algatusel ja selle kohta kaudsete tõendite puudumise korral hankima kogu teavet, mis võiks olla seotud tema menetletava juhtumiga, isegi kui see teave on üldkasutatav (vt 2. septembri 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Tempus Energy ja Tempus Energy Technology, C‑57/19 P, EU:C:2021:663, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).

58      Selles kontekstis tuleb kõigepealt märkida, et vastupidi hageja väidetule on komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 61 hinnanud võimalust, et TAROMi konkurendid asuvad tema asemele neil siseliinidel, mida teenindab üksnes TAROM. Sellest põhjendusest, kus viidatakse seejuures sama otsuse põhjendusele 17, ilmneb, et komisjon pidas ebatõenäoliseks, et Rumeenia turul juba tegutsevad konkureerivad lennuettevõtjad, mis on põhiliselt odavlennuettevõtjad, tulevad turule kõigi nende liinide teenindamise tagamiseks, kuivõrd nende lennuettevõtjate sellekohane majanduslik huvi on eeldatavasti väike. Selles osas märkis komisjon, et vaadeldes reisijate arvu ühe lennu kohta on nõudlus neil liinidel väike ning sellistel liinidel pole otstarbekas lennata TAROMi kasutatavatest lennukitest suurema istekohtade arvuga lennukitega ehk selliste lennukitega, mida üldiselt kasutavad odavlennuettevõtjad. Komisjon märkis, et odavlennuettevõtjate majandusmudeli aluseks on maht ja homogeenne lennukipark, et vähendada kulusid.

59      Järgmisena väidab hageja küll, et kolmel liinil seitsmest, mida selles otsuses nimetatakse üksnes TAROMi teenindatavate liinidena, lendasid ka TAROMi konkurendid, ent ta ei vaidle ühelgi juhul vastu sellele, et ülejäänud nelja siseliini teenindas ikkagi ainult TAROM.

60      Pealegi ei ole hageja esitanud piisavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et konkureerivad lennuettevõtjad teenindasid neid kolme siseliini vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal.

61      Esiteks saab hageja poolt esitatud ühe lennuettevõtja veebisaidi väljavõtte põhjal tõdeda vaid, et see lennuettevõtja teenindas kolme kõnealust siseliini 3. novembril 2020 ehk pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmise kuupäeva. Seega ei saa vaidlust olla selles, et selle otsuse tegemise ajal ei saanud komisjon selles dokumendis kajastuvat teavet arvesse võtta.

62      Teiseks, mis puudutab üht teist dokumenti, mille hageja Üldkohtule esitas ja mille kohaselt teenindasid teatud sise- ja rahvusvahelisi liine, mida vaidlustatud otsuses käsitatakse üksnes TAROMi poolt teenindatavatena, ka tema konkurendid, siis täpsustas hageja kohtuistungil, et tegemist on tema enda koostatud tabeliga, mis kajastab ühelt erinevaid olemasolevaid lennuliine puudutavate andmete kogumisele ja töötlemisele spetsialiseerunud ettevõtjalt saadud teavet teatud perioodi lennuliinide kohta.

63      Eeldades, et selles tabelis esitatud andmed on usaldusväärsed, tuleb siiski tõdeda, et need kinnitavad, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal teenindas mitut kõnealust liini TAROM üksi, mida hageja liiati ka möönab. Pealegi ei ole neis andmetes täpsustatud kõnealuste lennuliinidega seoses seda, et teised lennuettevõtjad oleksid neid liine teenindanud sellise perioodilisusega – aasta läbi või hooajati – või sellise sagedusega – eelkõige iga päev või iga nädal – et nad oleksid TAROMiga seal konkureerinud. Sellekohast teavet ei ole võimalik saada ei kõnealusest tabelist ega hageja kirjalikest avaldustest.

64      Seega, isegi kui leiaks tuvastamist asjaolu, et teised lennuettevõtjad mõnda sise- ja rahvusvahelist lendu mingisugusel ajal 2019. aasta jooksul teenindasid, ei tõendaks see, et need lennuettevõtjad suutnuks hõlpsalt tagada TAROMi osutatavad teenused viimase tegevuse lõpetamise korral kõigil neil liinidel, mida teenindas üksnes viimane.

65      Seoses hageja poolt hagis märgituga, et kõnealuses tabelis esitatud teave on saadud avalikult kättesaadavatest allikatest nagu lennuettevõtjate veebisaidid, tuleb tähele panna, et nagu ka eespool punktis 57 osundatud kohtupraktikast nähtub, ei pea komisjon omal algatusel ja sellekohaste kaudsete tõendite puudumisel hankima kogu teavet, mis võiks menetletava asjaga seotud olla, isegi kui see teave on üldkasutatav.

66      Pealegi, nagu hageja ka kohtuistungil teda ennast puudutava juhtumi osas tunnistas, ei ole ta esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et TAROMi konkurentideks olevad lennuettevõtjad oleksid viimase turult lahkumise korral olnud valmis kõik üksnes tema poolt teenindatud lennud üle võtma.

67      Viimaks, isegi kui eeldada, et mõnel kõnealusel sise- ja rahvusvahelisel liinil oleks TAROMi asendamine olnud võimalik, ei ole hageja tõendanud, et see asendamine saanuks TAROMi tõenäolist ja peatset tegevuse lõpetamist silmas pidades toimuda võimalikult suures ulatuses teenuste katkemise vältimiseks kiiresti ja sarnastel tingimustel neile, millel neid liine teenindati.

68      See on oluline seda enam, et vaidlust pole selles, et TAROMil on sõlmlennujaamu ühendavate lennuliinide võrgustik ning seega saab ta pakkuda piirkondlikest lennujaamadest lendavatele reisijatele ühendust Bukaresti lennujaamaga, samas kui konkurentidel, kes tegutsevad muudel liinidel kui need, mida teenindab üksnes TAROM, on otselendude võrgustikud. Hageja ei vaidlusta aga komisjoni väidet, et Bukaresti lennujaamast toimuvad lennuühendused riigisisestesse ja rahvusvahelistesse sihtkohtadesse tagavad iseäranis hästi piirkondade transpordiühenduste kättesaadavuse.

69      Seoses sellega, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli Rumeenias väidetavalt kasutamata teenindusvõimsust, ei vaidlusta hageja aga seda, et enam kui pooled otsuse tegemise ajal seisnud lennukitest kuulusid, nagu komisjon märgib, TAROMile, ega seda, et üldiselt kasutavad TAROMi konkurentideks olevad lennuettevõtjad, kes kõik on odavlennuettevõtjad, selliseid lennukeid, kus on istekohti rohkematele reisijatele kui neis lennukites, mida kasutab TAROM liinidel, mida ta üksi teenindab. Hageja ei ole aga selgitanud, kuidas oleks majanduslikult otstarbekas teostada selliste lennukitega lendusid kõnealustel siseliinidel, kus reisijaid on vähe.

70      Igal juhul ei pidanud komisjon eespool punktis 57 osundatud kohtupraktikat arvesse võttes lisaks liikmesriigi poolt esitatud andmetele omal algatusel ja sellekohaste kaudsete tõendite puudumisel hankima andmeid, mis oleksid võinud näidata, et hoolimata eespool punktis 69 mainitud tunnustest olid TAROMi konkurentideks olevatel lennuettevõtjatel olemas võimalused asjaomaste siseliinide teenindamiseks.

71      Eelkõige ei tulene Üldkohtule esitatud tõenditest, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal seisvate lennukite arv kui kaudne tõend selle kohta, et Rumeenias oli sel ajal kasutamata teenindusvõimsusi, oli teave, mida komisjon oleks omal algatusel pidanud hankima.

72      Mis puudutab viimaks argumenti, et lennuettevõtja pankrot ei mõjutaks transpordiühenduste kättesaadavust liikmesriigis, siis see on spekulatiivne ega saa tõendada, et TAROMi tegevuse lõppemise tagajärgi üksnes viimase poolt teenindatavate sise- ja rahvusvaheliste liinide reisijate jaoks saanuks vältida, võttes arvesse, et hageja ei ole tõendanud, et TAROMi konkurentideks olevad lennuettevõtjad oleksid saanud viimase tegevuse lõpetamise korral need liinid üle võtta.

73      Kolmandaks, mis puudutab argumenti, milles hageja heidab komisjonile ette seda, et viimane ei võtnud hindamisel arvesse TAROMi väikest turuosa rahvusvahelistel liinidel, siis tuleb märkida, et isegi kui see väike turuosa tuvastamist leiaks, ei saaks see mõjutada tõdemust, et TAROMi olukord ja oht, et viimase tegevus peatselt lõpeb, võinuks kahjustada transpordiühenduste kättesaadavust Rumeenias tervikuna ning eelkõige mõnes Rumeenia piirkonnas ja olla kahjulik neid õhuveoteenuseid kasutavatele reisijatele ja laiemalt kõnealuste piirkondade või teatud infrastruktuuride, nagu on kohalikud lennujaamad, majanduslikule olukorrale, nagu ilmneb vaidlustatud otsuse põhjendusest 63.

74      Pidades silmas TAROMi tähtsust Rumeenia piirkondade transpordiühenduste olemasolu seisukohast ja tema tegevuse lõpetamise tagajärgi neile piirkondadele, võis komisjon, ilma et tal oleks pidanud kahtlusi tekkima, üksnes selle põhjal järeldada, et abi vastab suuniste punktides 43 ja 44 kehtestatud nõuetele.

75      Eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole esile toonud suuniste punktides 43 ja 44 kehtestatud nõuete kontrollimisega seotud kaudseid tõendeid, mis saaksid kinnitada selliste tõsiste raskuste esinemist, mille tõttu oleks komisjonil pidanud tekkima kahtlused abimeetme kokkusobivuse kohta siseturuga eelkõige selles osas, kas esineb oht, et abimeetme võtmata jätmise korral tekivad sotsiaalprobleemid või turutõrked, või selles osas, kas abimeetme eesmärk on nende tekkimise vältimine või nende lahendamine.

76      Seetõttu tuleb esimene väide ja kolmanda väite esimene osa tagasi lükata.

–       Kaudsed tõendid, mis puudutavad tõsiste raskuste esinemist seoses sellega, kas abimeede vastab ühekordse abi tingimusele

77      Kolmanda väite teises osas, kus hageja viitab oma teisele väitele, leiab ta, et abimeetme lubamisel rikkus komisjon suuniste punktis 70 sätestatud n-ö ühekordse abi tingimust. Komisjon ei võtnud ühelt poolt arvesse seda, et kuni 2019. aastani suurendati korduvalt TAROMi kapitali, viies ellu ümberkorraldusabi, mis oli viimasele antud enne Rumeenia ühinemist liiduga (edaspidi „TAROMi ümberkorraldusabi“), ning teiselt poolt seda, et sellega seotud ümberkorralduskava rakendati kuni aastani 2019, kuna kõnealust abi ennast anti kuni nimetatud aastani. Pealegi on ühekordse abi tingimuse kohaldamise seisukohast asjasse puutumatu see, et selline abi võib olla käsitatav olemasoleva abina.

78      Komisjon leiab, et hageja argumendid tuleb tagasi lükata.

79      Siinkohal tuleb tähele panna, et suuniste punkti 70 kohaselt võib selleks, et vähendada moraaliriski, stiimuleid liiga riskantsete otsuste tegemiseks ja võimalikke konkurentsimoonutusi, anda raskustes olevatele ettevõtjatele abi ainult seoses ühe ümberkorraldustegevusega.

80      Nimetatud suuniste punktis 71 on selles kontekstis ette nähtud, et teatades komisjonile kavandatavast päästmis- või ümberkorraldusabist, peab liikmesriik täpsustama, kas asjaomane ettevõtja on minevikus juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi või ajutist ümberkorraldustoetust, kaasa arvatud enne käesolevate suuniste kohaldamiskuupäeva antud abi ning igasugune muu abi, millest ei ole teatatud. Sellisel juhul ning juhul kui abi andmisest või ümberkorraldusperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest on möödunud alla 10 aasta (olenevalt sellest, mis on hilisem), ei luba komisjon nende suuniste kohaselt enam edasist abi.

81      Komisjon on vaidlustatud otsuse põhjendustes 87–89 leidnud, et suuniste punktides 70–75 kehtestatud ühekordse abi tingimus on täidetud. Seejuures uuris komisjon seda, milline mõju oli enne 2019. aastat korduvalt toimunud TAROMi kapitali suurendamisel. Ta leidis, et seeläbi viidi ellu TAROMi ümberkorraldusabi, mis oli antud enne Rumeenia ühinemist liiduga. Seejuures märkis komisjon, et kõnealust abi, mis seisnes selles, et Rumeenia andis TAROMile laenu ja tagas viimase laenusid, rakendati kuni 2019. aastani, kusjuures TAROMi asemel maksis need laenud tagasi kõnealune liikmesriik ning neist maksetest tekkinud TAROMi võlakohustustele vastava summa võrra suurendati kapitali, millele vastava osaluse omandas kõnealune liikmesriik.

82      Hageja leiab käesoleval juhul sisuliselt, et TAROMi ümberkorraldusabi rakendamise asjaolud ei luba asuda seisukohale, et ühekordse abi tingimus on täidetud. Nimelt ei ole vaidlustatud otsuses järgitud alla kümneaastast tähtaega olenemata sellest, millisest suuniste punktis 71 nimetatud hüpoteesist lähtuda.

83      Esiteks, mis puudutab suuniste punktis 71 esimesena nimetatud hüpoteesi ehk alla kümne aasta möödumist ümberkorraldusabi andmisest, siis tuleneb kohtupraktikast, et alates hetkest, mil isikule antakse riigisiseste õigusaktide alusel õigus riigi ressurssidest abi saada, tuleb abi pidada antuks, mistõttu kõnealuste ressursside tegelik üleandmine ei ole määrava tähtsusega (vt selle kohta 21. märtsi 2013. aasta kohtuotsus Magdeburger Mühlenwerke, C‑129/12, EU:C:2013:200, punkt 40; 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Arriva Italia jt, C‑385/18, EU:C:2019:1121, punkt 36, ja 20. mai 2021. aasta kohtuotsus Azienda Sanitaria Provinciale di Catania, C‑128/19, EU:C:2021:401, punkt 45).

84      Vaidlustatud otsusest ja komisjoni poolt menetlust korraldavale meetmele antud vastusest ilmneb aga, et TAROMi ümberkorraldusabi seisnes laenus ja mitmesuguste teiste laenude tagatistes, mille Rumeenia riik andis TAROMile viie Rumeenia valitsuse otsuse ja määrusega, mis võeti vastu aastatel 1997–2003. Seejärel andis TAROMile ümberkorraldusabi andmiseks 2004. aastal loa Consiliul Concurenţei (konkurentsiamet, Rumeenia).

85      Sellest tuleneb, et erinevaid ümberkorraldusabi osi anti TAROMile aastatel 1997–2003, kusjuures tuleb täpsustada, et nagu nähtub komisjoni kohtuistungil antud selgitustest, realiseeriti nii antud laenude tagatised kohe pärast nende andmist.

86      Pealegi tuleneb abisaaja laenude tagamises seisneva riigiabi meetme olemusest, et pärast tagatise realiseerimist võib sellega seotud maksete tegemine toimuda kogu laenuperioodi jooksul. See ei mõjuta aga abi andmise aega, mis tähendab, et kõik argumendid, mis puudutavad hilisemaid tagatistega seotud makseid, on tulemusetud.

87      Lisaks on komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 88 sisuliselt selgitanud, et maksed, mille Rumeenia riik tegi TAROMi ümberkorraldusabi esemeks olnud tagatise andmisega seotud kohustuste täitmiseks, ning sellest tulenev TAROMi võlakohustuste konverteerimine selle liikmesriigi osalusele vastavaks kapitaliks, mis toimus kuni 2019. aastani, on käsitatavad pelgalt selle abi rakendamisena.

88      Seejuures ei vaidlusta hageja komisjoni väidet, et laenude tagatiste realiseerimise tingimused ning Rumeenia riigi poolt tagatise andmisega seotud kohustuste täitmiseks tehtud maksetest tekkinud võlakohustustele vastava summa võrra riigi osalusele vastava TAROMi kapitali suurendamine oli ette nähtud erinevates eespool punktis 84 mainitud otsustes ja määrustes ja seega enne Rumeenia ühinemist liiduga.

89      Hageja piirdub üksnes väitega, et komisjon oleks pidanud veenduma, et Rumeenia riigi antud tagatiste realiseerimine toimus algul nende tagatiste andmisel kokku lepitud tingimustel. Eespool punktis 43 osutatud tõendamiskohustust käsitlevaid eeskirju rikkudes ei ole hageja aga esitanud ühtki otsest ega kaudset tõendit selle kohta, et erinevate kõnealuste tagatiste rakendamise perioodi jooksul oleks neid tingimusi muudetud.

90      Seejuures leidis hageja kohtuistungil, et hajutamaks kõik kahtlused selles osas, kas abimeede on ühekordse abi tingimusega kooskõlas, oleks komisjon pidanud välja selgitama, millistel tingimustel TAROMi ümberkorraldusabi rakendati, uurides aastaaruandeid, mida liikmesriigid peavad koostama vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL artikli 108] kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), artiklile 21 ning määruse 2015/1589 artiklile 26.

91      Eespool punktis 43 osutatud tõendamiskohustust käsitlevaid eeskirju rikkudes ei ole hageja aga esitanud ühtki tõendit selle kohta, et Rumeenia oleks TAROMi ümberkorraldusabi rakendamise perioodi jooksul määruse nr 659/1999 artiklis 21 ja määruse 2015/1589 artiklis 26 sätestatud aastaaruande koostamise kohustust rikkunud ja et teisalt ilmneks neist aastaaruannetest, et abi rakendati teistsugustel tingimustel võrreldes nendega, mille Rumeenia konkurentsiamet heaks kiitis.

92      Seetõttu ei saa väita, et komisjonil oleks pidanud tekkima kahtlusi selles, kas järgitud on suuniste punktis 71 kehtestatud alla kümneaastast tähtaega, mis arvutatakse TAROMile ümberkorraldusabi andmisest.

93      Teiseks, mis puudutab suuniste punktis 71 nimetatud teist ja kolmandat hüpoteesi ehk alla kümne aasta möödumist ümberkorraldusperioodi lõpust ja ümberkorralduskava peatamisest, siis leiab hageja, et TAROMi ümberkorraldusabi raames antud tagatiste realiseerimise tõttu tehtud maksed ning sellest tulenevate võlakohustuste konverteerimine TAROMi kapitaliks kuni 2019. aastani kinnitavad ühelt poolt seda, et ümberkorraldusperiood kestis kuni nimetatud aastani ning teiselt poolt seda, et ümberkorralduskava rakendamine peatus nimetatud aasta jooksul.

94      Konkreetsemalt leiab hageja sisuliselt, et TAROMi ümberkorraldusabi rakendamine oli üks osa ümberkorralduskavast, mille peatamine langeb kokku ümberkorraldusperioodi lõppemisega.

95      Esiteks tuleb mõistega „ümberkorraldusperiood“ seoses esile tuua, et suuniste punktis 7 on märgitud, et ettevõtja võib olla võimeline viima läbi ümberkorraldamise, mille tulemusel suudab ta lõpetada teatava kahjumliku tegevuse ning allesjäänud tegevusvaldkonnad korraldada selliselt, et see tagab mõistliku pikaajalise elujõulisuse väljavaate.

96      Suuniste punkti 45 kohaselt võib ümberkorraldamine hõlmata üht või mitut järgmist elementi: ettevõtja tegevuse ümberkorraldamine ja ratsionaliseerimine selle tõhustamiseks, mis tavaliselt tähendab loobumist kahjumlikust tegevusest, sellise olemasoleva tegevuse ümberkorraldamist, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning mõnikord tegevuse mitmekesistamist uute ja elujõulisemate valdkondade kaasamise kaudu. Tavaliselt hõlmab ümberkorraldamine ka finantsvaldkonna ümberkorraldamist uute või olemasolevate osanike kapitalisüstide ja olemasolevatele kreeditoridele võlgnetava summa vähendamise näol.

97      Suuniste punktis 47 on seejuures täpsustatud, et „ümberkorraldusperiood peaks olema võimalikult lühike“, kuna nende suuniste – sealhulgas punkti 71 – aluseks on kiire ümberkorraldamise kontseptsioon.

98      Eeltoodust ilmneb, et mõistega „ümberkorraldusperiood“ peetakse silmas perioodi, mille jooksul eespool punktis 96 loetlenud meetmed võetakse. See erineb seega põhimõtteliselt perioodist, mille jooksul riigiabi meetmeid rakendatakse.

99      Eespool punktis 43 osutatud tõendamiskohustust käsitlevaid eeskirju rikkudes ei ole hageja aga esitanud ühtki otsest ega kaudset tõendit selle kohta, et eespool punktis 98 sisalduvale määratlusele vastav ümberkorraldusperiood oleks erinevalt vaidlustatud otsuse põhjendusest 24 tulenevast lõppenud pärast 2005. aastat ja igal juhul vähem kui 10 aastat enne abimeetme andmist.

100    Teiseks tuleb mõistega „ümberkorralduskava“ seoses osutada sellele, et raskustes äriühingu ümberkorraldamisabi projekti ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks tunnistamiseks peab see seonduma ümberkorralduskavaga, mille eesmärk on äriühingu tegevuse vähendamine või ümberkorraldamine (14. septembri 1994. aasta kohtuotsus Hispaania vs. komisjon, C‑278/92–C‑280/92, EU:C:1994:325, punkt 67, ja 6. aprilli 2006. aasta kohtuotsus Schmitz‑Gotha Fahrzeugwerke vs. komisjon, T‑17/03, EU:T:2006:109, punkt 43; vt selle kohta ka 12. septembri 2007. aasta kohtuotsus Olympiaki Aeroporia Ypiresies vs. komisjon, T‑68/03, EU:T:2007:253, punkt 88).

101    Asjaolu, et ümberkorraldusabi on seotud ümberkorralduskavaga ei tähenda iseenesest seda, et abi on osa ümberkorralduskavast, vaid vastupidi, viimase olemasolu on oluline tingimus selleks, et sellise abi saaks lugeda siseturuga kokkusobivaks (vt selle kohta 17. juuli 2014. aasta kohtuotsus Westfälisch‑Lippischer Sparkassen‑ und Giroverband vs. komisjon, T‑457/09, EU:T:2014:683, punkt 283).

102    Sellist tõlgendust toetab suunistes kasutatav mõiste „ümberkorralduskava“, mille eesmärgid ja sisu, sealhulgas selle seos ümberkorraldusabiga, on määratletud suuniste punktides 45–52.

103    Nii on suuniste punktide 45 ja 46 kohaselt nõutav, et sellise abi korral esitaks asjaomane liikmesriik komisjonile ümberkorralduskava, kuna abi andmine peab sõltuma ümberkorralduskava rakendamisest. Nimetatud suuniste punktis 45 on märgitud, milliseid elemente võib ümberkorralduskava hõlmata, kusjuures ükski neist ei käsitle ümberkorraldusabi. Suuniste punktist 47 tuleneb, et sellise kava eesmärk on taastada mõistliku aja jooksul ja realistlike oletuste alusel ettevõtja pikaajaline elujõulisus.

104    Sellest järeldub, et suunistes eristatakse mõistet „abimeetme rakendamine“ mõistest „ümberkorralduskava rakendamine“.

105    Leides, et asjaolu, et TAROMi ümberkorraldusabi rakendati kuni 2019. aastani, tähendab seda, et ka ümberkorralduskava kestis kuni 2019. aastani, eirab hageja seisukoht aga nii eespool punktides 100 ja 101 osundatud kohtupraktika tähendust kui ka erinevust riigiabimeetme rakendamise ja ümberkorralduskava rakendamise mõistete vahel.

106    Seega tuleb tagasi lükata hageja argumendid, millega ta soovib näidata, et komisjonil oleks pidanud tekkima kahtlused selles osas, millal ümberkorraldusperiood lõppes või millal ümberkorralduskava peatati.

107    Kolmandaks kritiseerib hageja kaalutlusi, mille on komisjon sõnastanud vaidlustatud otsuse põhjenduses 88 ja mille kohaselt on TAROMi ümberkorraldusabi käsitatav olemasoleva abina, kuna konkurentsiamet oli selle heaks kiitnud enne, kui Rumeenia liiduga ühines. Eelkõige ei ole komisjon kontrollinud, kas ümberkorraldusabi näol on tegemist olemasoleva abiga akti Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ELT 2005, L 157, lk 203) V lisa II jao punkti 4 tähenduses, mille kohaselt tuleb sedalaadi abist teatada komisjonile nelja kuu jooksul ühinemisest arvates, ning abimeetmeid käsitatakse olemasoleva abina kuni kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuni.

108    Ilma et oleks vaja hinnata, kas TAROMi ümberkorraldusabi kvalifitseerimine olemasolevaks abiks on ühekordse abi tingimuse rakendamise seisukohast asjasse puutuv, tuleb tõdeda, et hinnates abimeetme vastavust sellele tingimusele ei ole komisjon tuginenud sellisele kvalifikatsioonile. Seega ei saa hageja argumendid vaidlustatud otsuse õiguspärasust mõjutada.

109    Eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole esitanud ühekordse abi tingimuse järgimisega seoses selliseid andmeid, mis saaksid tõendada, et esinesid tõsised raskused, mille tõttu oleks komisjonil pidanud tekkima kahtlused abimeetme siseturuga kokkusobivuse osas.

110    Seega tuleb kolmanda väite teine etteheide tagasi lükata.

–       Kaudsed tõendid, mis puudutavad tõsiste raskuste esinemist seoses hageja menetlusõiguste rikkumisega

111    Kolmanda väite kolmandas osas leiab hageja, et abimeetme uurimismenetluse tulemus oleks olnud teistsugune, kui komisjon oleks andnud hagejale võimaluse oma menetlusõigusi teostada, andes hagejale võimaluse esitada selle meetme kohta oma seisukohad ning esitada komisjonile faktilisi asjaolusid puudutavad ja muud liiki andmed.

112    Tuleb tõdeda, et nagu ka komisjon märgib, ei saa nende argumentidega tulemuslikult vaidlustada otsust, millega komisjon tunnistas riigiabi siseturuga kokkusobivaks ilma ametlikku uurimismenetlust algatamata.

113    Ametliku uurimismenetluse algatamata jätmise otsuse õiguspärasus sõltub sellest, kas komisonil tekkis tõsiseid raskusi talle teatatud riigiabimeetme hindamisel.

114    Hageja võimalus esitada abimeetme kohta seisukohti ning anda komisjonile teavet faktiliste või muud laadi asjaolude kohta ei saa tõendada seda, et esines tõsiseid raskusi, mille tõttu oleks komisjonil pidanud tekkima kahtlused abimeetme siseturuga kokkusobivuse osas.

115    Seetõttu tuleb kolmanda väite kolmas osa ning seega kolmas väide tervikuna tagasi lükata.

 Neljas väide, mis puudutab ELTL artiklis 296 kehtestatud põhjendamiskohustuse rikkumist

116    Hageja leiab, et komisjon on rikkunud põhjendamiskohustust, kuna ta ei ole ära näidanud ei seda, miks tuleb TAROMi tegevust käsitada Rumeenia jaoks eriliselt olulisena ega seda, kui suur turuosa on TAROMi Rumeenia turul riigisiseste ja rahvusvaheliste lendude segmendis. Lisaks sellele on vaidlustatud otsuses puudulikult selgitatud TAROMi osutatud teenuste asendamise võimalikkust ning see otsus on vastuoluline ja lünklik ühekordse abi tingimuse kohaldamist puudutavas osas.

117    Komisjon leiab, et hageja argumendid tuleb tagasi lükata.

118    Siinkohal tuleb tähele panna, et ELTL artiklis 296 ette nähtud põhjendamiskohustus on oluline vorminõue (18. juuni 2015. aasta kohtuotsus Ipatau vs. nõukogu, C‑535/14 P, EU:C:2015:407, punkt 37) ning põhjendus peab vastama asjaomase akti olemusele, sellest peab selgelt ja üheselt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel mõista võetud meetme põhjuseid ja pädeval kohtul teostada kontrolli. Põhjendamise nõuet tuleb niisiis hinnata arvestades juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, põhjenduste olemust ja huvi, mis võib olla selgituste saamiseks akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses puudutab. Ei ole nõutud, et põhjendus täpsustaks kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, kuna otsuse põhjenduse vastavust ELTL artikli 296 nõuetele ei tule hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja asjaomase valdkonna õiguslikku regulatsiooni silmas pidades (2. aprilli 1998. aasta kohtuotsus komisjon vs. Sytraval ja Brink’s France, C‑367/95 P, EU:C:1998:154, punkt 63, ja 15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Nuova Agricast, C‑390/06, EU:C:2008:224, punkt 79).

119    Abimeetme esialgse uurimise etapi lõpus tehtavas otsuses, millega tunnistatakse riigiabi siseturuga kokkusobivaks ja mis on vastu võetud lühikese tähtaja jooksul, peavad olema ära näidatud üksnes põhjused, millest lähtudes komisjon on järeldanud, et tal ei ole käsitletava abi siseturuga kokkusobivuse hindamisel tõsiseid raskusi (22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Régie Networks, C‑333/07, EU:C:2008:764, punkt 65, ja 27. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Austria vs. Scheucher‑Fleisch jt, C‑47/10 P, EU:C:2011:698, punkt 111).

120    Mis puudutab käesoleval juhul kõigepealt kriitikat seoses põhjendustega, mis puudutavad TAROMi osutatavate teenuste erilist tähtsust Rumeenia jaoks, siis on komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 60–64 esitanud põhjused, miks ta leidis, et abimeede vastab suuniste punktides 43 ja 44 kehtestatud nõuetele, kuna TAROMi tegevus ehk tema poolt tagatavad reisijate õhuveoteenused on Rumeenia jaoks eriliselt olulised eespool punktis 49 esitatud põhjustel.

121    Mis puudutab järgmisena seda, et vaidlustatud otsuses ei ole märgitud, kui suur oli TAROMi turuosa riigisiseste ja rahvusvaheliste lendude segmendis Rumeenia turul, siis tuleneb eespool punktidest 50–53 ja 73, et komisjon ei pidanud seda ära näitama, et asuda analüüsima TAROMi tegevuse võimaliku lõppemisega kaasnevaid kahjulikke tagajärgi kogu Rumeenia lennundussektorile ning üldisemalt Rumeenia majandusele, ning asumaks seisukohale, et abimeede vastab suuniste punktides 43 ja 44 kehtestatud nõuetele.

122    Mis puudutab veel TAROMi osutatavate teenuste asendamise võimalikkust puudutavate põhjendustega seotud etteheidet, siis tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 61 leidis komisjon selle otsuse põhjendustele 17–19 tuginedes, et näib ebatõenäoline, et TAROMi konkurentideks olevad lennuettevõtjad võtaksid üle kõik üksnes TAROMi teenindatavad siseliinid, kuna nende tahe sellele turule siseneda on tõenäoliselt väike. Seejuures on nimetatud otsuse põhjenduses 17 märgitud, et kõnealustele konkurentidele, kes on odavlennuettevõtjad, ei ole siseliinid huvipakkuvad, kuna ühe lennu reisijate arvus väljenduv nõudlus on neil liinidel väike ning neid ei ole kasumlik teenindada suuremate lennukitega kui need, mida TAROM kasutas, ehk lennukitega, mida kasutavad need teised lennuettevõtjad. Sama otsuse põhjenduses 18 on rõhutatud, et lennujaamade lähedust, teekonna minimaalset kestust ja sihtkohta jõudmiseks vajalike ümberistumiste arvu silmas pidades puuduvad TAROMi teenindatud liinidele reaalsed alternatiivid, kuna rahvusvahelised lennud, mida TAROMi konkurendid pakuvad, on võimalikud vaid ühe või kahe ümberistumisega. Viimaks on vaidlustatud otsuse põhjenduses 19 märgitud, et TAROMi konkurendid ei saaks mõne kuuga pakkuda täiendavat teenindusvõimsust, et maha jäänud liinid üle võtta, ning kui nad seda teeksid, ei oleks seal pakutavad teenused lendude sageduse ja teenuse kvaliteedi osas samal tasemel kui TAROMi lennud.

123    Mis puudutab viimaks hageja argumente seoses põhjendustega, mis puudutavad TAROMi ümberkorraldusabi rakendamist kuni 2019. aastani, siis piisab kui märkida, et nagu eespool punktidest 100–106 ilmneb, ei puuduta nende rakendamine ühekordse abi põhimõtet, mille järgimine on nõutav vastavalt suuniste punktidele 70–75, ega niisiis ka selles osas abimeetme kokkusobivust. Seega ei pidanud komisjon vaidlustatud otsuses märkima, et TAROMi ümberkorraldusabi rakendati kuni 2019. aastani.

124    Seetõttu tuleb neljas väide tagasi lükata.

125    Kõigest eelnevast tuleneb, et hagi tuleb rahuldamata jätta.

 Kohtukulud

126    Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista hagejalt välja komisjoni kohtukulud vastavalt komisjoni nõudele.

Esitatud põhjendustest lähtudes,

ÜLDKOHUS (kümnes koda laiendatud koosseisus)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Jätta Wizz Air Hungary Légiközlekedési Zrt. (Wizz Air Hungary Zrt.) kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Papasavvas

Kornezov

Buttigieg

Hesse

 

      Petrlík

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 4. mail 2022 Luxembourgis.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: inglise.