Kohtuasi C‑617/17
Powszechny Zakład Ubezpieczeń na Życie S.A.
versus
Prezes Urzędu Ochrony Konkurencji i Konsumentów
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy)
Euroopa Kohtu (neljas koda) 3. aprilli 2019. aasta otsus
Eelotsusetaotlus – Konkurents – EÜ artikkel 82 – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Määrus (EÜ) nr 1/2003 – Artikli 3 lõige 1 – Riigisisese konkurentsiõiguse kohaldamine – Liikmesriigi konkurentsiasutuse otsus, millega määratakse trahv liikmesriigi õiguse alusel ja trahv liidu õiguse alusel – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 50 – Ne bis in idem’i põhimõte – Kohaldatavus
1. Turgu valitsev seisund – Liidu eeskirjad – Riigisisesed õigusnormid – Paralleelne kohaldamine – Tagajärjed – Liikmesriigi õiguse kohaldamine, ilma et komisjon oleks algatanud menetlust, et teha määruse nr 1/2003 alusel otsus – Liikmesriigi ametiasutuste kohustus kohaldada ka EÜ artiklit 82
(EÜ artikkel 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 3 lõige 1)
(vt punktid 25 ja 26)
2. Konkurents – Trahvid – Liikmesriigi konkurentsiasutuse otsus, millega määratakse trahv liikmesriigi õiguse alusel ja trahv liidu õiguse alusel – Ne bis in idem’i põhimõtte rikkumine – Puudumine – Tingimus – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine
(EÜ artiklid 10 ja 82; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 50; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 3 lõige 1 ja artikkel 5)
(vt punktid 28–39 ja resolutsioon)
Kokkuvõte
Euroopa Kohus otsustas 3. aprilli 2019. aasta kohtuotsuses Powszechny Zakład Ubezpieczeń na Życie (C‑617/17) sisuliselt, kuidas tuleb tõlgendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 50 sätestatud ne bis in idem’i põhimõtet. Kohtuotsus on langetatud kindlustusseltsi Powszechny Zakład Ubezpieczeń na Życie S.A. ja Poola konkurentsiameti vahelises vaidluses viimase tehtud otsuse üle, millega määrati Powszechny Zakład Ubezpieczeń na Życie S.A.‑le turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tõttu trahv liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumise eest ning trahv liidu konkurentsiõiguse rikkumise eest.
Selles kontekstis leidis Euroopa Kohus, et ne bis in idem’i põhimõttega ei ole vastuolus, kui liikmesriigi konkurentsiasutus määrab ettevõtjale sama otsusega trahvi liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumise eest ning trahvi EÜ artikli 82 rikkumise eest. Sellises olukorras peab liikmesriigi konkurentsiasutus siiski veenduma, et trahvid koosvõetuna on rikkumise laadiga proportsionaalsed.
Sellega seoses toonitas Euroopa Kohus, et tema praktikast tuleneb, et ne bis in idem’i põhimõtte eesmärk on ära hoida ettevõtja uuesti süüdimõistmine või kohtu alla andmine, mis eeldab, et kõnealune ettevõtja on süüdi või õigeks mõistetud varasema otsusega, mille peale ei saa enam edasi kaevata.
Selle tulemusel jõudis Euroopa Kohus seisukohale, et ne bis in idem’i põhimõte ei kuulu kohaldamisele olukorras, kus liikmesriigi konkurentsiasutus määruse nr 1/2003(1) artikli 3 lõike 1 alusel kohaldas paralleelselt liikmesriigi konkurentsiõigust ja liidu konkurentsieeskirju ning karistas selle määruse artikli 5 alusel ettevõtjat, määrates talle samas otsuses trahvi liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumise eest ning trahvi liidu konkurentsieeskirjade eiramise eest.