Kohtuasi T‑316/16

Moravia Consulting spol. s r. o.

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu sõnamärgi SDC‑554S taotlus – Varasem siseriiklik registreerimata sõnamärk SDC‑554S – Suhteline keeldumispõhjus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõige 4 (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõige 4) – Tõendid siseriikliku õiguse sisu kohta – Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 19 lõike 2 punkt d (nüüd delegeeritud määruse (EL) 2017/1430 artikli 7 lõike 2 punkt d) – Tõendite esitamine esimest korda apellatsioonikojas – Apellatsioonikoja kaalutlusõigus – Määruse nr 207/2009 artikli 76 lõige 2 (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 95 lõige 2)

Kokkuvõte – Üldkohtu (üheksas koda) 12. oktoobri 2017. aasta otsus

1.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Argumentide puudumine taotluse põhjenduseks – Vastuvõetamatus

(Üldkohtu kodukord, artikli 76 punkt d)

2.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Registreerimata kaubamärgi või mõne muu kaubanduses kasutatava tähise omaniku vastulause – Tingimused – Tõlgendamine liidu õigusest lähtudes – Hindamine lähtuvalt asjaomase tähise suhtes kehtivas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumidest

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 4 ja artikli 76 lõige 1)

3.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Registreerimata kaubamärgi või mõne muu kaubanduses kasutatava tähise omaniku vastulause – Tähis, mis annab selle omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine – Tõendamiskoormis

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 4)

4.      Euroopa Liidu kaubamärk – Kaebemenetlus – Kaebus EUIPO vastulausete osakonna otsuse peale – Apellatsioonikoja poolt läbivaatamine – Ulatus – Faktilised asjaolud ja tõendid, mida ei ole vastulause põhjendamiseks esitatud selleks ette nähtud tähtaja jooksul – Tõendid siseriikliku õiguse sisu kohta – Arvessevõtmine – Apellatsioonikoja kaalutlusõigus

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 4 ja artikli 76 lõige 2; komisjoni määrus nr 2868/95 artikli 1 eeskirja 19 lõike 2 punkt d ja eeskirja 50 lõike 1 kolmas lõik)

5.      Kohtumenetlus – Tõendite esitamine – Tähtaeg – Tõendite hilinenult esitamine – Tingimused

(Üldkohtu kodukord, artikli 85 lõiked 1 ja 3)

6.      Euroopa Kohus – Otsused – Õigusnormide tõlgendamine – Õigusnormi kohaldamine õigussuhetele, mis tekkisid ja loodi enne kohtuotsuse kuulutamist

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 29 ja 30)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 38–40)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 41)

4.      Määruse nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirja 19 lõike 2 punkt d (nüüd määruse 2017/1430, millega täiendatakse määrust nr 207/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrused nr 2868/95 ja (EÜ) nr 216/96, artikli 7 lõike 2 punkt d) paneb vastulause esitajale kohustuse esitada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile mitte ainult tõendid selle kohta, et ta vastab tingimustele, mis on Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimisele vastu seismiseks varasema õiguse alusel vajalikud tulenevalt siseriiklikest õigusnormidest, mille kohaldamist ta taotleb, vaid ka teabe, millest nähtub nende õigusnormide sisu.

Lisaks on määruse nr 2868/95 eeskirja 50 lõike 1 kolmandas lõigus ette nähtud, et kui vaidlustatakse vastulausete osakonna otsus, piirdub apellatsioonikoda kaebuse läbivaatamisel nende faktide ja tõenditega, mis on esitatud vastulausete osakonna määratud või täpsustatud tähtaegade jooksul, välja arvatud juhud, kui apellatsioonikoda määruse nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 76 lõike 2 (nüüd määruse 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 95 lõige 2) alusel leiab, et arvestada tuleks „lisa-“ või „täiendavaid“ fakte ja tõendeid. Sellegipoolest ei saa määruse nr 2868/95 eeskirja 50 tõlgendada nii, et see laiendab apellatsioonikoja kaalutlusõiguse uutele tõenditele.

Selles osas tuleb nentida, et juhul, kui hageja ei ole apellatsioonikoja menetluses määratud tähtaja jooksul esitanud mingeid tõendeid siseriikliku õiguse sisu kohta ega ole ka oma käitumise põhjenduseks välja toonud õiguspäraseid põhjusi ning ainus tõend, mille hageja esitas registreerimata varasema kaubamärgi olemasolu, kehtivuse ja kaitse ulatuse kohta, ei anna mingit teavet selle varasema kaubamärgi kasutamise kohta, millele tuginetakse, ega sisalda ka teavet siseriiklikes õigusnormides kehtestatud tingimuste kohta, siis ei saa hageja poolt esimest korda apellatsioonikojale esitatud viited siseriiklikele õigusnormidele käsitleda vastulausete osakonna menetluses esitatute kõrval „lisa-“ või „täiendav“ teabena. Seetõttu ei ole apellatsioonikojal kaalutlusõigust võtta arvesse esimest korda tema menetluses esitatud tõendeid, kuna need tõendid on hilinenud.

(vt punktid 42, 49, 51–55, 60 ja 61)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 63)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 64)