Kohtuasi T-396/02

August Storck KG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Ruumiline kaubamärk – Kompveki kuju – Absoluutsed keeldumispõhjused – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b – Kasutamise käigus omandatud eristusvõime – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõige 3

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Registreerimiskord – Taotluse tagasivõtmine, piiramine ja muutmine – Selgesõnaliselt ja tingimusteta väljendamise nõue – Teise võimalusena esitatud piiramise taotlus – Arvesse võtmata jätmine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 44 lõige 1)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Eristusvõimeta kaubamärgid – Ruumiline kaubamärk – Kompveki kuju

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt b)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Eristusvõimeta kaubamärgid, kirjeldavad või tavalised kaubamärgid – Erand – Kasutamise käigus omandatud eristusvõime – Hindamise kriteeriumid

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõige 3)

1.      Kuigi määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 44 lõike 1 kohaselt võib taotluse esitaja ühenduse kaubamärgi taotluse igal ajal tagasi võtta või piirata selles loetletud kaupade või teenuste loetelu ning seega on kaupade või teenuste loetelu piiramise õigus üksnes taotlejal, kes võib igal ajal esitada sellekohase taotluse Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), peab selline ühenduse kaubamärgi taotluse osaline või täies ulatuses tagasi võtmine või kaupade või teenuste nimekirja piiramine olema selgesõnaline ja tingimusteta.

Seetõttu ei saa arvesse võtta registreerimistaotluse tagasilükkamisele vastukäiguks esitatavat hageja taotlust üksnes teise võimalusena piirata kaupade loetelu ainult ühe osaga taotlusega hõlmatud kaupadest, st üksnes juhul, kui apellatsioonikoda kavatseb selle taotluse kõigi selles märgitud kaupade osas rahuldamata jätta.

(vt punktid 19 ja 20)

2.      Ruumilisel kaubamärgil, milleks on ellipsikujulise helepruuni kompveki kuju, mida iseloomustavad kumerad servad, ümar õõnsus keskosas ning lame põhi ja mille registreerimist taotletakse Nizza kokkuleppe klassi 30 kuuluvate „maiustuste” jaoks, puudub asjaomaste kaupade osas eristusvõime määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses, kuna kõnealune kuju ei eristu oluliselt turul laialt levinud asjaomaste kaupade teatavatest põhikujudest, vaid on pigem üks nende variantidest ning asjaomane kuju ei võimalda keskmisel tarbijal viivitamata ja kindlalt eristada taotluse esitaja kompvekke teise kaubandusliku päritoluga kompvekkidest.

(vt punktid 44 ja 45)

3.      Ühenduse kaubamärgi määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 3 käsitletava kasutamise käigus eristusvõime omandamise tingimuseks on eelkõige see, et vähemalt oluline osa asjaomasest avalikkusest eristab tänu kaubamärgile kõnealuseid kaupu või teenuseid kindlalt ettevõtjalt pärinevatena. Siiski ei või kasutamise käigus omandatud eristusvõimet tõendavad asjaolud põhineda üldisel või abstraktsel teabel, nagu näiteks teatavad protsentuaalsed näitajad.

Teiseks tuleb kaubamärgi registreerimiseks määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 3 alusel tõendada, et see kaubamärk on kasutamise käigus muutunud eristatavaks selles Euroopa Liidu osas, kus tähisel puudus eristusvõime sama määruse artikli 7 lõike 1 punktide b–d tähenduses .

Kolmandaks tuleb käesoleval juhul kasutamise käigus omandatud eristusvõime hindamiseks eelkõige arvestada selliste asjaoludega, nagu kaubamärgi turuosa, kaubamärgi kasutamise intensiivsus, geograafiline ulatus ja kestus, ettevõtja kaubamärgi müügi edendamiseks tehtud investeeringute maht, suhteline osa asjaomasest avalikkusest, kes kaubamärgi põhjal eristab kaupa ühelt kindlalt ettevõtjalt pärinevana, kaubandus- ja tööstuskodade ning teiste erialaliitude seisukohad.

Neljandaks tuleb kohtupraktika kohaselt kaubamärgi eristusvõimet, sh kasutamise käigus omandatud eristusvõimet, hinnata lähtuvalt kaupadest ja teenustest, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse ning võtta arvesse seda, kuidas asjaomaste kaupade keskmine tarbija, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, eeldatavalt kaubamärki tajub.

(vt punktid 56–59)